PĂŒhapĂ€ev, 5. veebruar 2023
Keskkonnaportaal Bioneer kirjutab 2016. aastal aset leidnud hirmuÀratavatest Ônnetustest, mis kahjustasid olulisel mÀÀral keskkonda ning mille pÔhjustas inimene. Neist juhtumitest tuleb rÀÀkida, vastasel juhul on oht, et inimtekkelised keskkonnakatastroofid korduvad.
Lekked Ühendriikide tuumaelektrijaamades

PĂ€rast Fukushima katastroofi vĂ”iks eeldada, et oleme tuumajaama ebapĂŒsiva infrastruktuuri ohtudest teadlikumad. Ometi oli eelmisel aastal ulatuslik leke mitte ainult ĂŒhes, vaid kolmes Ühendriikide tuumaelektrijaamas, ja neid vaevu mainiti korporatiivmeedias, teatas meediakanal TrueActivist.com.

Esimene juhtum leidis aset New Yorgis Indian Pointi tuumaelektrijaamas, kus pĂ”hjavee leke reostas kolme seirekaevu. Selle tagajĂ€rjel suurenes seirekaevude radioaktiivsus peaaegu 65 000 protsenti. Kuigi ametnike hinnangul leke ohtu ei kujuta, oli Indian Pointi tuumaelektrijaamas aasta jooksul ĂŒheksa tehnilist probleemi.

Ainult paar kuud hiljem tekkis tuumaleke USA teises otsas. MÀrtsis lekkis ligikaudu 13 200 liitrit (3500 gallonit) radioaktiivseid jÀÀtmeid Hanfordi tuumajÀÀtmete ladustamispaigast.

Washingtoni osariigi ökoloogiaamet (Washington Department of Ecology) kĂŒll möönis suure lekke toimumist, kuid vĂ€itis, et „hetkel ei ole ĂŒhtegi mĂ€rki jÀÀtmete lekkest keskkonda ega riski ĂŒhiskonnale”.

Peagi pĂ€rast leket haigestus radioaktiivsete jÀÀtmete tekitatud aurude tĂ”ttu vĂ€hemalt 11 ladustamispaiga töötajat, kes tuli evakueerida. Viidates suurtele kuludele on keskvalitsus mitu korda tagasi lĂŒkanud Washingtoni osariigi taotlused koht puhastada.

Umbes samal ajal, kui toimus Hanfordi leke, avastas Miami ĂŒlikooli uuring, et lĂ€hedal asuvast Turkey Pointi tuumaelektrijaamast on juba aastaid lekkinud radioaktiivseid jÀÀtmeid BiscayneÂŽi lahe veekaitsealale. Uuring avastas lahest suures koguses radioaktiivseid isotoope, mis on pĂ€rit tuumaelektrijaama jahutuskanalitest.

VÔrreldes merevee tavalise radioaktiivsuse tasemega suurendasid lekked lahe radioaktiivsuse taset 215 korda. Peale selle avastati, et lekkinud radioaktiivsus oli liikumas kaevude poole, mis varustavad joogiveega miljoneid Florida elanikke.

Jaama jahutuskanalid on olnud riskiks alates 2013. aastast, kui sooviti suurendada jaama vÔimsust ja sellega pÔhjustati kanalite veetemperatuuri ohtlik tÔus.

Tuumajaam on ka varem olnud keskkonnakaitsjate kriitikatule all, kuna selle jahutussĂŒsteem tapab kalamaime ja -marja.

PetroperĂș naftalekked Peruus Amazonase jĂ”gikonnas

2016. aasta vĂ€idetavalt suurim inimsĂŒĂŒl tekkinud keskkonnakatastroof oli neli ulatuslikku naftaleket, mille pĂ”hjustas Peruu suurim naftakompanii PetroperĂș.

Esimesed kolm leket saastasid otseselt Amazonase jĂ”gikonda, planeet Maa ĂŒht kĂ”ige tĂ€htsamat ökoloogilist elukeskkonda. Kaks esimest naftareostust juhtusid 2016. aasta jaanuari lĂ”pus ja kolmas ainult nĂ€dal hiljem.

Selle tagajĂ€rjel reostas 3000 barrelit toornaftat vĂ€hem kui ĂŒhe kuuga kaks Amazonase lisajĂ”ge, millest sĂ”ltus ĂŒle 8000 kohaliku elaniku vesi ja toit. PĂ€rast lekete avastamist takistasid rĂ€ngad paduvihmad PetroperĂșl esialgu lekkeid kontrolli alla saamast.

PetroperĂș 2016. aasta viimane naftareostus juhtus juunikuus, mil vĂ€lja voolas 477 barrelit naftat. Lekete olulisemaid pĂ”hjusi oli aegunud inventar: ĂŒks lekke pĂ”hjustanud naftajuhtmeid oli 40, teine aga rohkem kui poolsada aastat vana.

PetroperĂș otsustas Ă”nnetusele lisada solvangu, illegaalselt palgates kohalikke vaesunud peredest pĂ€rit lapsi ja teismelisi leket koristama. BBC korrespondent Wyre Daviesi sĂ”nul maksis firma lastele dollari ĂŒhe Ă€mbritĂ€ie jÀÀtmete kohta. Kaitsevarustuseta töötades jĂ€id paljud oma kodu lĂ€histel reostust koristanud lapsed raskesti haigeks.

Õhusaaste Aasias

KÔikide nÀitajate jÀrgi muutus Ôhusaaste 2016. aastal mÔnes arenguriigis nii hulluks, et see ei ole enam ainult peamine keskkonnaprobleem, vaid ka ennenÀgematu tervisekriis.

UNICEF teatas kÀesoleva aasta alguses, et Ôhusaaste pÔhjustab igal aastal umbes 600 000 lapse surma. Olukord on nii talumatu, et laskmaks tööstuslikul sudul hajuda, ollakse kÔnealustes riikides sunnitud tehased aeg-ajalt nÀdalateks sulgema. Sageli pole sellest eriti kasu.

Tugevasti saastunud Ôhku vÔib leida kogu maailmas, kuid mitmes Aasia riigis on olukord vÀljunud kontrolli alt. NÀiteks on Pakistanis Ôhu saastetase nii kÔrge, et eelmisel aastal suri selle tÔttu 60 000 pakistanlast.

Ometi kahvatub see Hiina ees, kus suremus saastatud Ă”hu tĂ”ttu on maailma suurim: alates 2012. aastast on saastunud Ă”hu tĂ”ttu surnud ĂŒle miljoni Hiina elaniku. Indias on sama aja jooksul surnud 600 000 inimest.

Hiina meditsiiniliidu president Zhong Nanshan hoiatas juba 2012. aastal, et Ôhusaastest on saanud Hiina suurim keskkonnaprobleem.

Pekingi linnaĂ”hus mÔÔdeti 2013. aastal alla 2,5 mikroni suuruse diameetriga saasteosakeste kontsentratsiooniks linnaĂ”hus isegi 1000 ÎŒg kuupmeetri kohta. (4) 2016. aasta keskmine 2,5 mikroni suuruse diameetriga saasteosakeste kontsentratsiooni nĂ€itaja Pekingis oli 73 ÎŒg kuupmeetri kohta.

Saasteosakeste suurus on otseses seoses nende potentsiaaliga kutsuda esile negatiivset tervisemĂ”ju – on teada, et mida vĂ€iksemad on saasteosakesed, seda sĂŒgavamale hingamisteedesse need vĂ”ivad sattuda.

Alla 2,5 mikroni suuruse diameetriga saasteosakesed on vĂ”imelised jĂ”udma kopsu alveoolidesse. VĂ”rdlusena olgu öeldud, et nĂ€iteks Tallinnas ÕismĂ€el ei ulatunud viimasel nĂ€dalal 2,5 mikroni suuruse diameetriga saasteosakeste kontsentratsioon ĂŒle 10 ÎŒg kuupmeetri kohta.

Loe katastroofide kohta edasi Bioneerist. Kaanepilt: Pixabay

KOMMENTEERI SIIN

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.