blog.aidol.asia youngteens.net a-coon.com
rarefilm.net

17. jaanuaril 80 aastat tagasi sündis Jõgeval Eesti külmarekord, –43,5 °C3 minuti lugemine

Google+ Pinterest LinkedIn Tumblr +
17. jaanuaril 80 aastat tagasi sündis Jõgeval Eesti kuulsaim külmarekord, –43,5 °C. 2020. aastal näeme sel päeval lumest vaid und ja loeme soojarekorditest. Kas päris külma, lumega talve veel tulebki?

Täna 80 aastat tagasi aastal 1940 mõõdeti Jõgeval Eesti kõige kuulsam ilmarekord, –43,5 °C. “Eesti külmarekordiks –42 kraadi!”, “Petseris ja Võrus 50 kraadi külma!” – sellised olid uudiste pealkirjad Eesti ajalehtedes 1940. aasta 18. ja 19. jaanuaril. Jõgevast ei sõnagi!

Postimehe kaastöölised telefoneerisid, et Petseri raudteejaama juures näidanud kraadiklaas –50 ja sõjaväekasarmute lähedal mõõdetud 48, Simunas 44, Väike-Maarjas aga 42 kraadi külma.

Lausa legendaarseks on saanud teade, et Petseri jaamas külmunud ära vagunitäis viina. Ja et linnud langenud lennult surnutena maha (sealsel politseiplatsil olevat tõesti pesakondade kaupa leitud külmunud vareseid ning põldpüüsid).

Ka käinud palju inimesi arstide juures abi saamas külmunud kõrvade, nina või teiste kehaosade vastu. Pärnu lahel olevat sajal kaluril ninad ja kõrvad korralikult ära külmanud.

Kuhu jääb  Jõgeva ametliku pakaserekordiga –43,5°C ?

2010. aastal ilmunud brošüüris “Külmalinn Jõgeva” arvas agrometeoroloog Helle-Mare Raudsepp, et kuna ilmajaam, kus kole külm registreeriti, polnud tollal riiklik meteojaam, vaid allus Jõgeva Sordikasvandusele, ei jõudnud seepärast nood mõõtmisandmed kohe päevalehtedesse, vaid alles nädalaid hiljem.

Miks aga ei pööratud tähelepanu teistele põrutavatele pakasenäitudele – miinus 50 on ju märksa mõjuvam? Dotsent Aarne Kärsna Tartu Ülikooli meteoroloogia observatooriumist selgitas toona Postimehes olukorda nii:

“Vahe tekkimine observatooriumi inglise onnides olevate termomeetrite ning eraisikute kraadiklaaside poolt näidatud kraadide vahel on võimalik. Inglise onnid asuvad maapinnast 2 meetri kõrgusel.”

Kohtades, kus maapind on vähese lumega kaetud, võib tekkida öösel erakordselt tugev kiirgamine, mille tulemusena termomeetrid, mis asuvad maapinnast vaid 0,5 –1 meetri kõrgusel, võivad näidata madalamaid temperatuure.

“Käesoleval korral, kus erinevus termomeetrite vahel on olnud kuni 8 kraadi, tuleb arvata, et tegu on termomeetrite mõõtmisveaga,” lisas teadlane.

Vahemärkusena olgu öeldud, et inglise onnideks kutsuti varemail aegadel meteoroloogilisi onne nende konstruktori briti inseneri Stevensoni järgi ( “Aarete saare” kirjutanud Robert Louis Stevensoni isa).

Meteoroloog lisas veel, et “massproduktsiooni” termomeetrid näitavad küll õigesti 0-kraadi juures, samuti võib paljal maapinnal (raudteejaamades) pinnase lähedal olla õhk paar kraadi külmem kui 2 meetri kõrgusel.

Ja veel – madalatel temperatuuridel (alla –20 ºC) kasutatakse ilmajaamades vaid piiritustermomeetreid, mitte tavalisi elavhõbekraadiklaase, kuna too metall tahkub juba –39 ºC lähedal.

Mõõtmistäpsus on oluline

Mõõtmistäpsuse probleemid polnud aktuaalsed tollal mitte ainult Eestis. Ka Soomest teatati –57 °C pakasest (Soome ametlik rekord on aastast 1999 –51,5 ºC).

Sünoptikud kurtsid, et külmalaine tuli ootamatult, sest sõjaajal on meteoandmed suures osas salajased ja info liikuski koos pakase saabumisega. Küll teatati lehtedes, et Moskva pole 100 aastat näinud sellist pakast (–44 kraadi).

Tänaste temperatuuridega võrreldes kõlavad toonased uudised justkui muinasjutuna. Praegu kasvab Eestis roheline muru, õitsevad margareeted ja lumeroosid ning looduses näeb üksikuid kevade märke, püsivast lumest või pakasest pole lõhnagi.

Sünoptikutel sõrm ilmapulsil

Keskkonnaagentuuri ilmateenistuse juhtivsünoptiku Taimi Paljaku sõnul on äsja uuendatud ja kaasajastatud ohtlike ilmanähtuste hoiatamise kriteeriume ning seda ka maksimumtemperatuuride osas.

„Pikemaaegsed külmaperioodid on inimesele oluliselt ohtlikumad kui üksikud kõva pakasega päevad, sellepärast on ka miinuskraadide piir toodud hoiatuste puhul praegu miinus 30 kraadi juurde,” selgitas Paljak.

“Varem oli see mõne pügala võrra kõrgem. Eks meiegi peame kohanema kliimamuutustega ning selle järgi hoiatuste kriteeriume kaasajastama.“ kommenteeris Paljak.

Hetkel väljastatakse Eestis külma oranž ehk väga ohtliku taseme hoiatus juhul, kui minimaalne õhutemperatuur on –30 ºC ja madalam kolme ja enama ööpäeva jooksul.

Praegu on ilmateenistuse hoiatused jagatud kolme taseme vahel: kollase värviga on tähistatud ohtlik tase, oranžiga väga ohtlik tase ning punasega erakordselt ohtlik tase.

Reaalajas saab Eesti kaardilt jälgida, millised piirkonnad mõne ohuteatega on varustatud, Ilmateenistuse kodulehelt ja saab värsked ilmauudised ka omale e-maili peale tellida.

Vaata siit, millal on ilm ohtlik või väga ohtlik

Kaanepilt: talv 2017. aasta veebruaris. Foto: Ylle Tampere

Jaga

AVALDA ARVAMUST!

KOMMENTEERI SIIN

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

blog.aidol.asia youngteens.net a-coon.com