Esmaspäev, 18. märts 2024
Acceleristas on muutuste aeg: alates märtsist on end peatoimetaja tööga kurssi viinud Veli V. Rajasaar. Küsisime uuelt toimetuse juhilt 9 küsimust, et saada aimu, kuhu sõit viib: “Kui kirjutad nagu üritaksid viieaastast tuuri ajada, pluristab teadjam keelt ja klikib minema.”

Veli V. Rajasaar liitus Acceleristaga 2016. aasta kevadel, esialgu tõlkija ja toimetajana: esimest kommenteeritud tõlkelugu, kuidas auto mõjutab omaniku minapilti, loeti tuhandeid kordi.

Edasi tuli proovisõit Mustangiga, mis tõenäoliselt vajutas pitseri tema edasisele autoajakirjaniku karjäärile – kui lugeda kokku, kes kui mitu “kiiret ja vihast” on ära sõitnud, võidab Veli.

Ka lugejate poolehoiu osas on ta olnud alates 2017. aastast võitmatu, edestades kolleege kohati mäekõrguselt. Eks ole need kaks asja – kiired autod ja loetavus omavahel ka loogiliselt seotud.

Veli on vedanud kõiki meie videoprojekte, aidanud lihvida formaate ning hoidnud tasakaalu asjatundlikkuse ja mängulisuse vahel: sõnad “petroseksuaal” ja “manumaatik” ilmusid esimesena just tema lugudesse.

Peatoimetajana seab ta sihiku lugeja haaramisele, harimisele ja väärtustamisele: “Kaasahaaravalt “igamehele” arusaadavalt võib kirjutada ka siis, kui enda teadmised jäävad vajaka. Vähegi teadjam hammustab su kohe läbi ja sa ei ole enam tõsiseltvõetav.”

Millega Accelerista eristub meediamaastikul teistest väljaannetest? Millised on sinu meelest väljaande tugevad küljed?

Mina näen kaht peamist väga tugevat külge. Esiteks, meie autorid. Iga Accelerista poolt kajastatava valdkonna jaoks on meil omad spetsialistid, kelle üldine ampluaa pole teps mitte kehv ning kes suudavad vajadusel ka väga süvitsi minna. Ja teiseks, me oleme sõltumatud – kirjutame, millest soovime ning kuidas soovime.

Miks Sa Acceleristaga liitusid, mida oled teinud ja kuidas see sind on arendanud?

Esimesest proovisõidust praeguseni kannab mind lõpmatu huvi autode vastu – mida aeg edasi, seda enam ma autosid elan ja hingan.

Makrost mikrosse, nagu ikka – alguses üldised põhimõtted, siis aina pisemate detailideni välja. Üks asi viib teiseni ja nüüdseks leian end aina rohkem ka käsi külge panemast – mida iganes on võimalik oma autodel kättesaadavate vahenditega ära teha, seda teen.

Ja suuresti on selles igakülgses võimendumises süüdi Accelerista, sest vastasel juhul oleksin tõenäoliselt täielikult produtsenditööle keskendunud ja autohuvi alla surunud.

Kas Accelerista sisulise juhtimise ülevõtmine on väljakutse, mis paneb silmad särama? Milliseid eelseisvaid ülesandeid näed enda ees?

Silmad särama – loomulikult! Kuna viimased kümmekond aastat on möödunud produtsenditöö õppimise ja tegemise tähe all, annab see hea tausta ka meediaportaali suunamiseks.

Esialgsed plaanid on “kõike ja kohe!” – soovin laiendada Accelerista ampluaad veelgi, tuua punti uusi autoreid, luua uusi rubriike, kaasata hobiautopidajaid ja nende põnevaid masinaid, teha rohkem videoid, kodulehele uus hingamine anda… Jah, “kõike ja kohe!” võtab selle hästi kokku.

Kellele üldiselt on Eestis vaja auto-ja tehnikaajakirjandust? Ning millist ajakirjandust tuleks rohkem teha? Mis suunas trende liigutada?

Selge on see, et peale kasvav noorem põlvkond ei huvitu enam autodest nii nagu kakskümmend ja rohkem aastat tagasi.

Tähelepanulävi on lühike, seega mida rohkem on võimalik arvustusi lühidalt ja löövalt videokujul teha, seda suurem on lootus, et ka mõni potentsiaalne uus huviline asja lõpuni vaatab ja kuulab.

Ja minu jaoks ongi oluline see, et me paeluksime ka neid, kes ei pea ennast veel autoentusiastideks. Jah, arvustusi on enim vaja neil, kes midagi osta soovivad, kuid kogu muu sisu? Kui meie tööga täieneb autoentusiastide rinne, on see minu silmis suur võit.

Selle saavutamiseks tuleb uuendada, tulla välja uute ideede ja uue sisuga. Hoolimata Eesti väiksusest teeb konkurents oma töö ja tarbijale kättesaadava sisu hulk ja kvaliteet kasvab ajapikku üha enam.

Nüüdseks teevad talutava kvaliteediga arvustusvideoid pea kõik meie autoväljaanded. Kui tuled välja podcastiga, peavad ree peal püsimiseks seda tegema ka teised.

Kiiremate masinate rajal kõrvutamine pole nüüdseks samuti enam ainult Accelerista teema. Makrost mikrosse – isegi autoalased uudisväljendid lähevad kulutulena liikvele, uuendades meie otsetõlgetest kubisevat ja kandilisi anglitsisme täis oskuskeelt.

Ma tõesti loodan, et selle võidujooksu käigus suudetakse kaasa haarata ka uusi lugejaid, keda autousku pöörata, juhtugu see kelle vahendusel tahes.

Kui oluline on, et auto- ja tehnikaajakirjanik saaks aru, millest ta kirjutab, oskaks kasutada õiget terminoloogiat ja autoga ka suurepäraselt sõita?

Kõik oleneb eesmärgist. Kaasahaaravalt ja “igamehele” arusaadavalt võib kirjutada ka siis, kui enda teadmised jäävad vajaka. Kliki võid kätte saada, aga iga vähegi teadjam hammustab su kohe läbi ja sa ei ole enam tõsiseltvõetav. Kui see sind ei häiri, siis miks mitte.

Aga minu jaoks on meie tõsiseltvõetavus oluline ning esimesed sammud on omaenda teadmised ning mitte ainult õige terminoloogia, vaid ka ilusa emakeele kasutamine.

Keegi meist ei ole alustanud ideaalsena, kuid enesetäiendamist ei tohi minetada, seisma ei tohi jääda. Ja kui sa ei kirjuta kliki pärast, vaid siirast huvist, kumab see ka lugejale läbi.

Sama puudutab ka sõiduoskust. Kõigis seni peetud ametites olen lähtunud põhimõttest, et mul ei ole moraalset õigust käsutada kedagi enda järelt koristama, kui ma pole seda ise kunagi teinud.

Samuti pole mul moraalset õigust rääkida ja kirjutada kiiretest autodest ja nende poolt pakutavast sõidulustist, kui ma ei tee muud kui pargin ta ilusasse kohta, klõpsutan mõned ilupildid, laian linna vahel ja siis jutustan artiklis või videos pressimaterjale ümber.

Ei – autoajakirjanik peab teadma, kuidas valida turvaline koht, et autot õigetest kohtadest pigistada, kuidas auto piiridele lähedale jõuda, kuidas teda oma iseloomu avaldama sundida.

Ja siis tuleb osata seda kõike ka lugejale arusaadavalt kirjeldada. Kas ma seda ka oskan? Ei tea, kuid olen kriitikale avatud ja luban, et ei lõpeta enda täiendamist.

Mida sa ise loed-vaatad-kuulad, kust ammutad inspiratsiooni, kes on su eeskujud?

Hea keeleoskuse tarbeks on vajalik juba noores eas kvaliteetkirjandusega alustada.

Kui aga vaid autodest rääkida, olen ma igav – lapsena sütitas huvi Top Gear, teismelisena hoidis seda huvi üleval Chris Harris, edasi hakkasin Youtube`i vahendusel jälgima mitmeid autoalaseid kanaleid.

Nüüdseks ei soovitagi Youtube mulle peaaegu midagi muud, kui autovideoid – ja ma olen sellega väga rahul!

Isiklikud soovitused on näiteks üldise autoalase meelelahutuse jaoks Donut Media, suurepäraste arvustuste jaoks Roads Untraveled, lummava esteetikaga iluvideote jaoks THE-LOWDOWN.com ja HALCYON ning rahulikuks mõttega vaatamiseks Gears and Gasoline.

Kas teadus või meelelahutus? Ja miks?

Segu mõlemast – kui oled liiga detailne, jääd sihtgrupiga hätta. Kui aga kirjutad, nagu üritaksid viieaastast tuuri ajada, pluristab teadjam keelt ja klikib minema.

Minu ideaal oleks kirjutada ja arvustada nii, et mu lood tõmbavad kaasa uusi huvilisi, pakkudes samas midagi põnevat ka sellele, kes juba on pikaajaline autoentusiast. Värsket verd on vaja – nii lugejate kui autoajakirjanike hulka.

Kui oleksid auto, siis milline?

Pean jääma oma igipõlise lemmiku juurde – tõeline universaalsõdur Subaru Impreza WRX STI. Vajadusel lõbus, vajadusel kiire, vajadusel praktiline.

Autotööstuse tulevikutrendid: nimeta üks, mis on tõenäoliselt õnnestumine ja üks tupiktee

Neid tupikteid on minu silmis palju, kuid kõige ilmsem neist on seda sügavatel isiklikel põhjustel – sõitmine on minu meditatsioon, auto on mu kirik ja lisaks sellele meeldivad mulle autod, mis on askeetlikud ja analoogid ning millega on raske sõita. Seega isejuhtivad autod on minu jaoks mõttetus, mis võiks tulemata jääda.

Õnnestumiseks võib lugeda mida iganes, mis elektriautodele praktilisuse ja hinge annab. See jõupotentsiaal on metsik, kuid mass, sõiduulatus ja laadimiskiirused on siiani pudelikael. Kui need lahendada ja valemisse lisada ka see hing, mille puudumise vaakumit ma igas elektriautos tunnen, võiks selle valdkonna õnnestumiseks lugeda.

blank

Instagram Veli V. Rajasaar

Artikli fotod: Ylle Tampere

blank

Ylle on teinud teadus-, haridus- ja keskkonnateemalisi telesaateid ning töötanud vabakutselise (kirjutava) ajakirjanikuna. Alates 2015 WWCOTY rahvusvahelise kohtunikekogu liige. 2015. aastal pälvis Ylle riiklikult tunnustatud teaduse populariseerija auhinna. Acceleristas vastutab Ylle lehe väljaandmise eest ning kirjutab aeg-ajalt talle omase otsekohesusega

1 kommentaar

KOMMENTEERI SIIN