Toomas Uibo: usun, et paljud reeglid lennunduses kirjutatakse ilmselt ümber

Pinterest LinkedIn Tumblr +
Toomas Uibo, Xfly turundus- ja kommunukatsioonijuht, Eesti lennunduse üks tulihingelisemaid populariseerijaid, töötab mitmendat nädalat kodukontorist, koordineerides muuhulgas lende, mis Euroopa eri nurkadest toovad koju lõksu jäänud kaasmaalasi. Hilistesse öötundidesse libisenud intervjuus ütleb Uibo, et koroonakriisi ajal peame olema valmis, et Euroopa liinilennud lõpevad täiesti, kriisi järel aga kirjutatakse paljud reeglid lennunduses ilmselt ümber.

xfly toomas uibo usun reeglid

Regional Jet vahetas hiljuti oma brändi Xfly-ks ja opereerib 23 lennukiga – tosina ATR72-600 turbopropiga ja 11 CRJ 900 reaktiivlennukiga.

Pärgviiruse üleilmne pandeemia tõmbas pidurit uute lennukite liisimisele, plaan oli tuua CRJ-de ja ATR-ide kõrvale 7 Embraer 190/195 lainerit.

“Kogu maailma lennundus elab läbi väga sügavat kriisi ja kõik arendusprojektid on külmutatud,” ütleb Toomas Uibo ja palub viisakalt, et ma ei sunniks teda rääkima n-ö südameasjadest ehk isiklikest läbielamistest kriisiajal: sõnadetagi ju selge, et lennundusentusiastil pole lihtne sisemist zen’i hoida olukorras, kus süsteem näikse kokku varisevat.

Alustame algusest. Kes mõtles välja Xfly nime ning mis identi see kannab? Mida tähendab “X”?

Xfly nimi sündis ajurünnaku käigus, kui ettevõte Regional Jet endale brändingut tegi. “X” selles nimes sümboliseerib väga mitmeid asju: see võib tähendada meie järgmist lennufirmast klienti, kelle nime me veel ei tea, aga see võib olla ekstraordinaarne (i.k. eXtraordinary) teenus, mida me pakume, see võib tähendada ka sadat aastat Eesti lennundust, aga kõige rohkem tähendab see ligi kuutsadat inimest, kes selle brändi all igapäevaselt oma unelmate tööd teevad.

See on see X-faktor, mis meis igaühes olemas on – ning see võib olla tihti ka meie supervõime. Oluline on aga mõista, et Xfly bränd ei ole disainitud avalikkusele. Tegemist on 100% töötaja/tööandja brändiga, sest me pakume teenuseid teistele lennufirmadele ega müü pileteid.

Seega puudub meil lennureisijaga klassikaline müüja – ostja suhe ja seetõttu ei hakka keegi Xfly reklaame linnapildis kunagi nägema.

Me oleme reisija jaoks justkui nähtamatu sildike riideeseme sisepoolel, sest kui Xfly lennuk õhku tõuseb, siis on sellel ees kliendi nägu. Me oleme justkui näitlejad ja see on üks äärmiselt äge supervõime!

Nii meie töötajate vormiriietus kui ka lennuki kujundus on kliendi oma – täna peamiselt Nordica, SAS ja LOT – ja see on suur au ning ka vastutus nende ettevõtete väärtusi reisijatele edasi kanda.

Xfly brändi on aga vaja selleks, olla atraktiivne tööandja Euroopa tööturul ja see kontseptsioon peab toimima ühtviisi hästi nii Soomes kui ka Portugalis.

Regional Jet avas hiljaaegu oma lennukooli, nüüd on seegi saanud uue nime, Xfly lennukool. Kui palju kursante õpivad piloodiks, kui palju on pardapersonaliks õppijaid? Ning kui oluliselt tuleb lennukooli tööd praegu ümber korraldada?

Xfly lennukoolis õpib täna kümmekond uut pilooti, kuid seoses pandeemiaga on nende õpingud peatatud teadmata ajaks. Programm, mida kadetid läbima peavad, kestab umbes 18 kuud.

Tean, et Xfly piloodid on määratud kodusele ooterežiimile. Kuidas te raske aja üle elate, kas peate kedagi koondama või on lootus, et peagi saab tööle naasta?

Xfly ei ole koondamise teed läinud, kuna me loodame, et kahe kuu pärast võiksid liinilennud tasapisi taastuma hakata. Palgakärpeid oleme pidanud tegema, oleme lülitanud ennast n-ö ellujäämisrežiimile. 

Täna ei oska kahjuks keegi öelda, millal pärgviiruse levik kontrolli alla saadakse. Mida kiiremini see saavutatakse, seda suurem on võimalus nii lennufirmadel, kui ka teistel ärivaldkondadel ellu jääda.

Millised näevad välja Sinu tööpäevad? Sain aru, et töötad kodukontorist.

Töötan juba varsti terve kuu kodukontorist. Koosolekud toimuvad üle interneti, ja tööpäevad on tihti pingelisemad, kui n-ö tavarežiimis.

… seda ütlevad muuseas paljud tööandjad, et kodus on töötajad oluliselt efektiivsemad. Ilmselt tuleb turul COVID-19 pandeemia järel kõva kontorikriis, kellelgi pole enam vaja suuri karjakopleid. Lennunduses selline asi siiski võimalik ei ole, ja päris tore, sest vahel tahaks kodunt välja pressikale…

Olme oma väikese kuid vapra turundusetiimiga pakkunud Euroopas lõksu jäänud kaasmaalastele erinevaid võimalusi koju naasta.

Tänaseks oleme Nordica ja Xfly ühiste pingustustena kolm korda Malagast inimesi koju toonud, üks kord käinud UK-s ja paar korda Rootsis hädalistel järel. Stockholmi läheme erilennuga uuesti 7. aprillil.

Meie tänane mure pole mitte selles nagu me ei saaks lennata, vaid selles, et me ei tea kuhu lennata. Peame eelnevalt hädas olevate inimeste asukohad kindlaks määrama, neid peaks ühes punktis olema vähemalt 60-70 ja alles seejärel saame neile järgi lennata.

Lokaliseerimine toimub pidevalt ja niipea kui näeme, et kusagil on kriitiline mass inimesi koos, oleme valmis lennukile paaritunnise etteteatamisega hääled sisse panema ja inimestele järele lendama.

Täna käib endiselt see töö, et aru saada kus häda kõige suurem. Teame, et paljudel on endiselt kehtiv kojulennu pilet küll taskus, aga täna ei anna see enam mingit garantiid, et see lend ka tegelikult toimub.

Oleme valmis selleks, et kogu liinilennundus ühel hetkel seiskub Euroopas täielikult. Ja seda teadmata ajaks. Nii meie kui ka välisministeeriumi soovitus on mitte oodata, vaid esimesel võimalusel koju tulla, kui selline plaan muidugi on. 

Mida peab tegema inimene, kellel siiski on kojutulemise plaan, aga ta ei tea, kuidas koju pääseb?

Nordica kodulehel www.nordica.ee/lendamekoju on ankeet, mille hädasolija peab ära täitma. Saadud andmete põhjal saame hakata planeerima uut evakuatsioonilendu. Seega soovitame seda võimalust kasutada.

Nagu öeldud, oleme koheselt valmis lendama kui selleks on nõudlus. Arusaadavalt ei saa me lennata Prantsusmaale, et sealt viis inimest koju tuua, et siis järgmisel päeval Ühendkuningriigist 7 kaasmaalast koju lennutada.

Me peame saama kokku 60-70 inimest, et pileti hind päris pööraseks ei läheks. Hind on niigi kõrge, kuna me lendame ühe otsa ju täiesti tühjana. See ei ole meie jaoks äriprojekt, aga tasuta pole võimalik paraku lennata – poes ei saa ju ka piima päris ilma rahata. 

Lätlased on oma Airbusidega vedanud kaitsevahendeid vist otse Hiinast Lätti ja foorumis küsitakse, miks Xfly ei võiks sama teha CRJ-dega ja tuua Eestisse isikukaitsevahendeid, mille järele on karjuv vajadus. Lugesin ka Sinu vastust, et CRJ kaubaveoks kohandamisel oleks vaja läbida rida protseduure, mis võtavad mitu kuud aega. Mis lahendus oleks?

Reisilennukit saab muidugi kasutada ka kaubaveoks. Üks tee on ehitada masin täielikult ümber kaubalennukiks, kuid see protsess võib võtta tõesti mitu kuud.

Teine ja lihtsam variant on saada tootjatehaselt selged juhised, kuidas reisijateruumis oleks kergemat pakendikaupa võimalik vedada ilma, et peaks muutma lennumasina otstarvet. See on kindlasti kiirem ja odavam tee. Sellega me ka tegeleme, ja kui tekib vajadus, siis meie oleme kindlasti valmis ka lendama.

Kuidas tajute riigipoolset koostöötahet? Kas teilt on küsitud abi? Kas teile on omakorda pakutud abi praegusel ajal?

Meil on riigiga hea koostöö. Evakuatsioonilendudega on tegelenud nii välisministeerium kui ka saatkonnad vastavates riikides.

Oleme indikeerinud pidevalt, et Nordical ja Xflyl on ööpäevaringne valmidus erinevaid lende teostada ning usungi, et riigiosalusega lennuettevõte on kindlasti esimene kelle käest abi küsitakse.

Täna on õnneks rohkem inimesi saanud üksikute, alles jäänud liinilendudega koju, kuid olukord võib hetkega muutuda ja siis on hea teada, et meie riigil on olemas tugev ressurss mida vajadusel kasutada. Kriisisituatsioonides tulebki välja oma lennufirma vajalikkus ja kasulikkus.

Kui paljud teie lennukid praegu allhanget teevad, kuhu lendavad? Ja kuidas oma pardapersonali turvalisuse tagate? 

Lendame üksikuid lende SASile Taanis ja Rootsis. Juhindume kõigist ettekirjutustest, mis lennundusele on pandud, et viiruse levikut maksimaalselt takistada.

Xfly lennukid läbivad peale igat reisi desinfitseerimiskuuri ning pardapersonal on haiguskahtlusega reisijatega ümber käimiseks hästi ettevalmistatud.

Võin julgelt öelda, et lennukiga lennates on tõenäosus nakatuda viirusse oluliselt väiksema riskiga kui mistahes muud ühistranspordivahendit kasutades.  

Lennukite õhufiltrid on võimalised ka baktereid kinni püüdma. Kui see nii poleks, ei lendaks ju ka tavalise gripilaine ajal ükski lennuk.

Ma ei saa siiski jätta küsimata, millisena paistab Sulle lennunduse tulevik? Nii maailma mõõtkavas kui ka Eestis – kas meil on lootust veel siit kuskile lennata või kaob osa lennuühendustest sootuks?

Tegemist on enneolematu olukorraga terves maailmas. Kõige hullem on see, et me ei tea hetkel, millal me saavutame viiruse üle kontrolli.

Ma usun aga, et see maailm, mis oli enne viiruspuhangut ei ole enam sama mis peale seda. Kõik muutub. Meil oli siin Tallinnas ühendustega juba päris hästi, kuigi neid pole kunagi liiga palju.

Kas kõik need võõrad lennufirmad tulevad kohe peale pandeemia lõppu siia tagasi, või vaatavad nad alustuseks enda kodus ringi mistõttu Tallinn jääb (vähemalt esialgu) tähelepanu alt välja – me ei tea seda täna!

Me teame aga, et Eesti riigil on Nordica ja Xfly, mis on valmis neid “auke” lappima hakkama ja Tallinnast avama uuesti elutähtsaid liiniühendusi. Olen üsna kindel, et väga palju reegleid lennunduses kirjutatakse nüüd ümber. Võimalik, et Eesti-sugused väikeriigid, Euroopa ääremail saavad vabamad käed oma välisühendusi toetada.

Olgem ausad, tänased reeglid soosivad suuri lennufirmasid, ja neid kes asuvad näiteks Frakfurdis. Meil pole Eestis nii palju inimesi võtta, kelle najal võiks lennufirma kasumikult toimetada.

Kuigi me maksame igal aastal maksumaksjatena oma sisetranspordi toetamiseks kaugelt üle saja miljoni euro, siis riigi majandusele nii olulisi välsiühendusi toetada ikkagi ei tohi. Ma väga loodan, et kriisi järel vaadatakse reeglid ümber ja muudetakse. 

Kaanepilt: Ylle Tampere

Jaga

KOMMENTEERI SIIN

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.