Pärnu linnapea: load on takerdunud Audru rajavastaste kaebuste taha

Pinterest LinkedIn Tumblr +
Audru ringrada on tule all: MTÜ Müravaba ja puhta Pärnu eest nõuab müra vaigistamist ja rajaomanik ehitabki järjest uusi müratõkkeid. Osa objektidest polegi kasutuslube saanud, sest nagu Pärnu linnapea Romek Kosenkranius ütleb, on nende andmine rajavastaste pidevate kaebuste taha takerdunud. 

Möödunud nädalal kirjutasime Audru ringraja ümber toimuvast kemplemisest, kus kohalikke elanikke ühendav MTÜ Müravaba ja puhta Pärnu eest on asunud võitlusse ringraja vaigistamise nimel ja petitsoon.ee keskkonnas riputanud üles ka vastava üleskutse.

Nende petitsioonile reageeris auto- ja motospordikogukond omapoolse üleskutsega, et raja toetajad annaksid allkirja Audru sõiduvõimaluste jätkumise poolt. Tänaseks on see petitsioon kogunud üle 4900 allkirja, vastastel on nädalaga kogunenud alla 150 allkirja

Raja omanik Andres Hall tõdeb, et ehkki müraprobleemiga on järjest tegeletud, tõkkeid parendatud ning tehtud ridamisi töid, mida ükski tänane norm ette ei näe, on nüüd sein ees: linnaametnikud menetlevad kasutuslube ja muid vajalikke dokumente pikalt, esitades järjest uusi nõudmisi.

Pärisime seepeale Pärnu linnapealt Romek Kosenkraniuselt, mis tants õieti ringraja ümber toimub. Vastused on lühikesed ja sõnatäpsed. 

“Peamine mure on Audru ringraja müra, mille üle osad elanikud ning teinekord isegi turistid kaebavad. Sõltuvalt tuule suunast ja ilmastikuoludest võib ringrajal sõitvate autode hääl kosta kilomeetrite taha,” vastab Romek Kosenkranius. 

“Lubade andmine on takerdunud rajavastaste kaebuste taha,” tunnistab linnapea asjade venimist. “Ringrada sai kunagi kasutusloa tingimusel, et osa müratakistustest ehitakse välja hiljem. Nüüd on need tähtajad ammu käes, vahepeal muutunud ka normid (ringradade müranorme Eesti riigis üldse polegi enam!) ja seetõttu on ka palju segadust.”

MTÜ nõuab linnaisadelt “jõulisi samme”

MTÜ on oma petitsioonis nõudmas Pärnu linnaisadelt jõulisi samme raja vaigistamiseks. Romek Kosenkranius ütleb, et ta väga täpselt ei tea, mida sellega silmas peetakse, aga KOVilt nõutakse rajalt tegevusloa ära võtmist:

“Ei oska selgitada, millised on MTÜ nägemuses „jõulised sammud“. Peamiselt on nõutud omavalitsuselt, et me võtaks neilt tegevusloa ära, ei annaks ürituste korraldamiseks luba või saadaks politsei, kes põhitegevused (ehk sõidud) ringrajal keelaks.”

Tuletame meelde, et meile saadetud vastuses kinnitas MTÜ, et nad ei nõua Audru ringraja sulgemist. Otsesõnu ju ei tahagi, aga tegevusluba tuleks peatada ja autodega ei tohiks ka enam sõita.

Ringrada on Pärnumaale oluline

Linnapea sõnul on Audru ringrada kogu Pärnumaale olulise tähtsusega objekt: “Ringrada on loomulikult oluline atraktsioon kogu Pärnumaale, siin toimuvad erinevad üritused ja võistlused. Samuti meelitab ringrada paljusid motosportlasi, auto- ja motoentusiaste ehk siis toob Pärnusse külalisi, kes peatuvad hotellides, annavad tööd toitlustuskohtadele ja lõbustusasutustele, autofirmadele jne.”

Andres Hall arvas, et kuna ringrada on aegu olnud (kohe 90 aastat) ja Audru vald suhtus asjasse soosivalt, siis ehk on Pärnu linnaametnikel teised mõtted ning nad ei näe rada ehk nii positiivses valguses. Linnapea hajutab sellegi kahtluse:

“Ringrada rajati Audru valla ajal, Pärnu linn suhtus toetavalt sellesse projekti, kuna selles nähti rahvusvahelist mõõdet. Samal ajal ja samast meetmest valmis Pärnumaal ka Lottemaa.”

“Nüüd on Audru ringrada Pärnu linna osa ja sulgemine (kui see on MTÜ ootus!) saab toimuda vaid nii, et linn ostab selle ringraja ära ja sulgeb siis,” selgitab Kosenkranius olukorda.

“See ei ole kindlasti mõeldav ja siin näeme vaid üht lahendusteed – püüame pooli lepitada, leida kompromisse raja kasutamise tingimustes (sõitude ajad, rajavabad päevad jne).”

First we take Manhattan, then we take Berlin

Parafraseerides Leonard Coheni kuulsat laulu “Kõigepealt vallutame Audru, seejärel kukub Pärnu” – sellele, et vaikusevardjad vaid Audru ringrajaga piirduksid, ei tasu vististi loota, nende MTÜ nimi viitab tervele linnale. Ka linnapea on murelik: 

“Parim lahendus oleks müravaba ringrada, aga see pole ju võimalik. Samamoodi võiks siis olla müravaba ka Via Baltica või müravaba linnaliiklus. Kunagi kui tulevad elektriautod – ehk siis?” on Kosenkranius lootusrikas.

“Täna pakume kahe leeri lepitamiseks välja korralduslikke lahendusi. Kas see ka aitab, sõltub juba pooltest – ka ringrajal on väga suur toetajaskond, kes kogub ringraja toetuseks allkirju.”

Kokkuvõtteks

Sisulist diskussiooni osapoolte vahel toimunud ei ole, senised kohtumised on kiskunud emotsionaalseks. Kuigi linnavalitsus tahaks asja viisakalt lahendada, siis praegu tundub, et tants ringraja ümber jätkub veel kaua.

Lisaks sellele, et Eestis puuduvad ringradadele kehtestatud müranormid, ei ole kinnisvaraärimeestel kohustust ostjaid hoiatada, et nad kolivad kohta, kust aeg-ajalt autode lärmi kostub. Kui pole kohustuslik, siis ei ütle ka.

Audru ringraja peremees Andres Hall kohtus linnaametnikega 12. juunil ja ütleb, et koosolek möödus sõbralikus õhkkonnas: “Kokkusaamine oli murdelise tähtsusega, sest nüüd on ametnikud aru saanud müra normeerimise loogikast. Omavahelises vestluses kinnitasid nad selgesõnaliselt, et mitte ükski mõõtmine ei ole Audru ringrajal tuvastanud normide ületamist.”

Jah, seda võib lugeda ka arvukatest soliidsetest mõõtmisaruannetest. Kas see aga vaidluse vaigistab? Ei ole nii kindel.

Kaanepilt: Ylle Tampere

Jaga

2 kommentaari

  1. blank

    Mina olen sellest rajast ja kogu ettevõtmisest seal, väga vaimustuses! Eriti hindan võimalust käed taskus sinna minna ja sealt auto võtta ning kihutada niipalju kui julged. Arvan, et need tavainimestele renditavad autod (vähemalt siis kui olid veel toyota gt-d) ei tohiks teha eriti suuremat müra kui kõrvalolevalt maanteelt kostuda võib. Võibolla mõnes kurvis viliseb rehv veidike rohkem. Kuid võistluste ajal on kindlasti autosid koos rohkem ja näiteks stardi ajal võib palju lärmi tekkida. Ma ei tea neid nüansse enam aga võibolla saaks rajale lastavatele autodele panna madalamad müra nõuded. Neil ei pea ju olema otse toru mootorist! Väike summuti võiks ju olla! See ei teeks halba kellegile on ju ka sõitjad, mehaanikud ja fännid kelle kuulmine kahjustub liigse müra tõttu.
    Kunagi kui me Eestlased ka jõukaks saame siis võiks ju mõelda isegi mõne uue elektrilise autoklassi peale Estonia EV, NOBE e-GT või Estfield electric. See pole võimatu. Meil on ju tudengid ehitanud mitu elektrivormelit. Olen kuulnud, et BMW cup läks hingusele miski uus võiks ju selle asemele tulla! Eriti meelsasti näeksin mõnda Estfieldi tüüpi konstruktsiooniga toruraamiga spetsiaalset elektrisarja mõne standard elektriauto ajamiga näiteks Leaf, sillad ja pidurid samuti mõnelt tagaveoliselt masinalt ja olekski mitmelkümnel inimesel tööd nende ehitamisega ja võibolla uus hingamine Eesti sportauto tööstusel.

KOMMENTEERI SIIN

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.