Rakett 69 teadussaate teine finalist on 19-aastane Tartu noormees Gregor Randla, kes valmistub lõpetama Miina Härma Gümnaasiumi 12. klassi. Ka Gregor on mitmekülgselt andekas – ta naudib lisaks reaalainetele fotograafiat, videotöötlust ja koorilaulu, millest viimasega on tegelenud juba pea kümme aastat.

Gregor teab, et terves kehas on terve vaim – ta mängib ka korvpalli ja osaleb jooksuvõistlustel. Samuti on ta sina peal arvutite ja muude elektroonikaseadmete hingeeluga. Muidu on noormees veendunud praktik ja tugev loogik. Esitasime Gregorilegi sügavamõttelised küsimused saatest ja tehnoloogiast, et näha, mis temas veel peidus on. Gregor vastas, konkreetselt ja ausalt nagu korralik noormees muiste.

Miks tulid saatesse?
Saatesse tulin, kuna olin eelnevalt isegi saadet vaadanud ja tahtsin ennastki proovile panna nende katsetega, mis siin osaliste ette pannakse.

Kes oli saates kõige tülikam vastane? Miks?
Ma arvan, et kõige tülikam vastane olin endale ise. Kõige raskem on enda tüüpvigadest ning harjumustest vajadusel mööda saada.

Mida teeksid võimalusel saates teisiti?
Saates ma ei teeks midagi teisiti, kuna see, mida ma siiamaani teinud olen, on mind toonud nii kaugele. Ma olen finaalis ning poleks iial arvanud, et ma nii kaugele jõuan.

Kelleks tahtsid väiksena saada?
Väiksena tahtsin saada politseinikuks või arstiks nagu iga teine lasteaiaealine poiss. Praegu tunnen, et tulevikus on mul huvi töötada IT-alal, kuid kindlasti soovin selle kuidagi avaliku esinemisega siduda. Tavalist kontoritööd kuskil üksinda ma teha ei suudaks.

Kas sul on eeskujusid? Kes?
Otseseid eeskujusid pole ma endal täheldanud.

Mis on Eesti hariduse nõrkused?
Eesti hariduse nõrkus on minu arvates see, et väga palju rõhutakse teooriale. Kuigi ma ei eita selle tähtsust, näen ma, et praktika aitab palju lihtsamini inimestele asju selgeks teha ning üldiselt on seda ka toredam teha.

Kas isesõitva auto poolt või vastu?
Isesõitev auto on väga huvitav lahendus, kuid minu arvates ei ole seda veel päris võimalik käiku lasta. Auto roolis olles võib tulla ette igasuguseid muudatusi, mida on vaja järgida – lisamärke või uusi mahamärgituid teid ning isesõitvad autod ei suuda minu teada sellele veel reageerida, või on suurem oht, et juhtub õnnetusi.

Lexus_imago_721x381

Millised tehnoloogiad murravad läbi lähitulevikus?
Lähitulevikus murravad arvatavasti läbi jetpackid. Tasapisi neid arendatakse ja juba on näha ka tulemusi. Samuti arvatavasti eksoskeletid (loe lähemalt Wikipediast – toim.), mis aitaksid meil kergemini füüsiliselt rasket tööd teha.

Milline leiutis võiks inimkonna mõistes olemata olla?
Ma usun, et leiutisi, mis olemata võiks olla, polegi olemas. Kõik leiutised on elu jooksul mingisugust rolli mänginud ja vorminud meie maailma selliseks, nagu ta seda praegu on, ja seda isegi hävitavad leiutised nagu tuumapommid ning keemiarelvad.

Soovime finaaliks edu ka Gregorile – parima väljaselgitamisel ei mängi sugu lõppkokkuvõttes siiski rolli. Rakett 69 teadussaate finaal, kus finalistid peavad ühe ööpäeva jooksul ehitama ülimat täpsust nõudva Rube Goldbergi masina (loe lähemalt Wikipediast), on ETV eetris juba sel laupäeval, 30. aprillil kell 19.35.


Rakett internetis:
Rakett 69 ETV: http://etv.err.ee/l/elusaated/rakett_69
Rakett 69 FB leht: https://www.facebook.com/Rakett69
Rakett 69 Delfis: http://www.delfi.ee/teemalehed/rakett-69
Rakett 69 Vimeos: https://vimeo.com/tag:rakett+69
Rakett 69 koduleht: http://www.rakett69.ee/ 

Foto: Rakett 69

Intervjuu Rakett 69 teadussaate finaali naiselikuma poolega – Frida Laigu!

Jaga

Maarja ütleb enda kohta: "Elan ja hingan bensiini, gigabaite ja kõike nendega seotut. Kui ei tea, siis uurin välja ja kui ei oska, siis õpin." Maarja on Accelerista uudistetoimetuse juhataja ning vilunud testisõitja. Kapott avaneb iseenesest ja mootor laotab end Maarja ette vabatahtlikult laiali: ei ühtki saladust, mida Maarja ei teaks!

KOMMENTEERI SIIN

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.