blog.aidol.asia youngteens.net a-coon.com
rarefilm.net

Liikenneturva ja PPA: suurimad vead laste turvavarustuse kasutamisel

Soome Liikenneturva tegi kokkuvõtte 2019. aasta kontrollreididest, kus koos politseiga avastati rida puudujääke laste turvavarustuse kasutamisel. Palusime PPA-l kommenteerida, millised on põhilised vead, mida Eestis tehakse last autos sõidutades.

Autos laste turvavarustustuse kasutamine näib olevat enesestmõistetav iga lapsevanema jaoks. Oluline on kasutada varustust õigesti, et see ka reaalselt väikese ilmakodaniku elu kaitseks.

Täiskasvanu otsused ja teod mõjutavad autos viibivate väikeste inimeste elu ja tervist, piisab pisikesest lohakusveast, et kallis turvatool mõttetuks muutuks.

Soomes on igas kümnendas autos probleem

Soome liiklusohutusamet Liikenneturva tegi koos politseiga möödunud aastal kontrollreide, mille käigus avastati laste turvavarustuse kasutamisel olulisi puudujääke.

Alla kolmeaastaste laste turvatoolide kasutamisega oli probleeme enam kui pooltel kontrollitud sõidukitest ning üle 3-aastaste laste turvatoolide kasutamisega eksis kolmandik sõitjaist.

Enam kui kümnel protsendil kontrollitud autodest oli turvatool valesti paigaldatud. See tähendab, et igas kümnendas autos, kus lapsi sõidutatakse, ei ole turvalisus tegelikult tagatud. 

Liiga vara näoga sõidusuunas

Liikenneturva hinnangul on peamine ohukoht see, kui turvatooli kasutatakse näoga sõidusuunas liiga väikeste laste puhul.

Soovituslik oleks aga sõidutada last seljaga sõidusuunas nii kaua kui vähegi võimalik, kuni pisikese 4- või 5-aastaseks saamiseni.

Jalad võivad põlvest kõverdatud olla, see ei tohiks olla põhjuseks turvatooli teistpidi keerata. Väikelapse pea on raske ja kael nõrk, nii pakub kokkupõrke korral seljaga sõidusuunas istuvale lapsele turvatooli seljatugi kõige paremat tuge.

Probleemne on ka see, et lühikestel sõitudel, näiteks lasteaia ja kodu vahet, ei kasutata turvatooli ega isegi turvavööd. Kontrollimisel selgus, et täiesti ilma turvavööta sõitis päris mitu protsenti autos viibinud lastest.

Eestis ei osata õige suurusega turvatooli valida

Põhja prefektuuri liiklusjärelevalvekeskuse patrulltalituse juht Varmo Rein selgitab, et Eestis kontrollitakse tavapärase liiklusjärelevalve või ka näiteks kõrvaliste tegevuste või joobes juhtide tabamisele suunatud reidide käigus ühtlasi ka laste turvavarustuse kasutamist autodes. “Alati, kui mõni sõiduk peatatakse, siis kontrollitakse ka kõigi turvavarustuse kasutamist,” kinnitab Varmo Rein.

Kõige sagedamini eksitakse selle vastu, et turvatool on lapsele kas liiga väike või liiga suur. Väikesed kasvavad kiiresti ning ka turvatool peab olema vanusele ja kehakaalule vastav.

“Lisaks ei ole tihti viitsitud tool korralikult kõikidest ettenähtud kohtadest turvavööga kinnitada. Tuleb meeles pidada, et kinnitamata turvatoolist või selle rihmade nõrgast kinnitamisest ei ole kasu, ja laps võib sealt kergesti välja lennata ning saada raskelt viga,” tuletab Rein meelde. 

Mida tugevamalt rihmasid pingutada, seda väiksem on oht, et kokkupõrkel laps sealt välja lendab. Selleks, et talvel ja jahedamal hooajal laps kindlalt turvatoolis püsiks, tuleb paksud riided sõidu ajaks seljast võtta. Ning nagu öeldud, on tähtis, et tool vastaks lapse tegelikule kasvule ja kehakaalule ega oleks “lohva” või liiga väike. 

Lapsi sõidutatakse ikka veel süles

Nagu Soomes, on ka Eestis politsei hädas lapsevanematega, kes lühemaks sõiduks ei viitsi last turvatooli panna ega kasutada muud turvavarustust.

“Vahest sõidutatakse last süles, kuid ka see ei ole õige. Kokkupõrke korral ei jõua täiskasvanu last kinni hoida või siis haarab vanem õnnetuse hetkel lapsest instinktiivselt nii kõvasti kinni, et võib sellega last vigastada,” selgitab Rein. 

Süles sõidutamine on lapsele ka seepärast ohtlik, et kokkupõrke korral jääb ta täiskasvanu ja auto sisu vahele ja kõva armatuur või iste tekitab omakorda kokkupõrkel raskeid vigastusi.

90 juhtumit Eestis

Möödunud aastal registreeriti Eestis 90 juhtumit, kus alla 16-aastane laps oli sõidukis nõuetekohaselt kinnitamata (LS § 240). Neist ühel juhul oli juhti sama teo eest juba varem karistatud.

“Õnneks kohe ühtegi kurbade tagajärgedega õnnetust ei meenu, kus oleks mõni laps hukkunud, sest polnud õigesti kinnitatud,” räägib Varmo Rein mullusest statistikast laste turvavarustuse kasutamisel.

Rein ütleb, et pigem tulevad meelde positiivsed juhtumid, kus laste turvavarustuse korrektne kasutamine on aidanud ära hoida võimalikke väga tõsiseid vigastusi.

“Oluline on mõista, et laste turvaseadmed ei ole mõeldud seaduse täitmiseks ja rahatrahvist pääsemiseks, vaid lapse elu päästmiseks!”

Turvavarustuse kasutamise teemadel on erinevaid uuringuid Eestis viinud läbi nii küsitlusfirmad kui ka Maanteeamet, Maaülikoolis on uuritud turvavarustuse kasutamise koolituse vajadust

Turvatooli hind ei ole kõige tähtsam

Kindlustusfirma LähiTapiola liiklusohutusekspert Markus Nieminen paneb turvatooli ostjatele südamele, et hind ei ole kõige tähtsam.

Soovituslik on osta selline turvatool, mida saab kasutada kuni 25 kg kaaluv laps, nii saab väiksekest selg sõidusuunas sõidutada võimalikult kaua.

Turvatoolis peaks laps olema vähemalt 135 cm pikkuseni, see tähendab, peaaegu algkooliaastateni välja. Kui aga laps on turvatoolist välja kasvanud, tuleb kasutada turvavöö õigeks kinnitamiseks istmekõrgendust.

Samuti soovitab ekspert tutvuda turvatooli kasutusjuhendiga, sest istmest pole kasu, kui seda valesti kasutada. Kasu on ka Plus-testi tulemustega kursis olemisest: see on vabatahtlik test Rootsis müüdavatele turvatoolidele ja mõõdab jõude, mis kokkupõrkel lapse kehale (eriti kaelaosale) rakenduvad.

Kuidas lapse turvatooli õigesti valida, loe siit

Aliikad: LähiTapiola, Liikenneturva, PPA

KOMMENTEERI SIIN

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

blog.aidol.asia youngteens.net a-coon.com