Esmaspäev, 15. aprill 2024
Rootsis üksi elavate inimeste seas läbi viidud uuringust selgub, et meeste elustiil on naiste omast keskkonnavaenulikum ja nende tegevuse tulemusena paiskub Maa atmosfääri rohkem kahjulikke kasvuhoonegaase. Teadlaste sõnul on põhjuseks naiste ja meeste erinevad tarbimisharjumused.

Rootsi teadlaste tehtud uuring hõlmas võrdselt nii üksi elavaid mehi kui naisi, kelle sissetulekud, eluviis ja -koht olid sarnased.

Selgub, et tarbimise osas on sugupooltel suur vahe sees: kuigi kulutatavad rahasummad on mõlemal võrdsed, teevad mehed valikuid, mis on loodusele kahjulikumad.

Uuring kinnistab stereotüüpseid soorolle

Uuringust, mis avaldati 19. juulil Journal of Industrial Ecology veergudel, selgub, et suurim paharet on seotud auto kasutamisega: mehed kulutavad naistest rohkem mootorikütusele ja tulemuseks on kasvuhoonegaaside suurem õhkupaiskamine. Keskmiselt on mehed 16% naistest suuremad saastajad.

Isikliku auto kasutamine nõuab diislit ja bensiini, mida mehed ostavad naistest rohkem. Paraku kinnistab uuring ka soorollide stereotüüpe, näidates mehi koduhülgavatena, samal ajal kui naised kulutavad oma raha kodustele pesapunumise tegevustele.

Peamiselt kulutavad üksikud naised oma raha kodu sisustamisele, ilutoodetele, tervisele ja riietele. Meestel ent on “mehisemad” valikud: raha läheb auto kütusele ja -ülalpidamisele, väljas söömisele, alkoholile ja tubakale.

Puhkusereisid moodustavad kolmandiku saastamisest

Uuringu eesmärk oli analüüsida üksikult elavate meeste ja naiste tarbimisharjumusi ning leida võimalusi kuidas kasvuhoonegaaside õhkupaiskamist vähendada.

Selgub, et toitumine ja reisimine moodustavad kõigist heitmetest rohkem kui poole. Teadlasi hämmastas eriti puhkusereiside keskkonnamõju: on teada, et need on looduse seisukohalt vaenulikud, aga et koguni kolmandik saastest tekib naistel ja meestel puhkusele reisides, oli halb üllatus.

Kui inimesed jätaksid toidulaualt välja liha- ja piimatooted ning reisiksid lennuki asemel autoga, oleks heitmete osakaal juba 40% väiksem.

Üksi elavate inimeste tarbimisharjumuste uuring on osa suuremast projektist ning tulemused kinnitavad varem läbi viidud küsitlustega saadud teadmisi: näiteks tuuakse välja, et mehed, olenemata sellest, kas on üksikud ja kulutavad vaid iseendale või neil on pere, kasutavad aktiivsemalt autot.

Autoga tehakse töösõite ja käiakse ümbernurga poes, samal ajal kui naised – nii üksinda elavad kui suhtes ning lastega emad – eelistavad lühemaid vahemaid läbida jalgsi ja ühistranspordiga.

Kokkuvõtteks: kõik algab üksikisiku tasandilt

Rootsi teadlaste komplekssed uuringud peaksid andma vastuse, kuidas vähendada tarbimise keskkonnamõju, saastada ja reostada vähem.

Kõik algab üksikisiku ehk rohujuure tasandilt: raiskamine ei ole üksnes riknenud toidu minemaviskamine vaid asjatud autosõidud, liiga palju riideid, mõttetu ostlemine jne.

Heaoluühiskonna “inimõigusi” ühekorraga käest võttes on tulemuseks nutt ja hala, seega on mõistlik teha täna ja kohe sammhaaval muutusi, mis muutuvad harjumuseks. Kell tiksub armutult, aega on vähe, et maailm päästa – seda räägitakse nüüd juba kõikjal. Küsimus kõlab: kuidas teha mulle, sulle ja talle selgeks, et planeet on väärt hoidmist? Kas tegelikult on meile valetatud, kui kinnitatakse, et tarbimine on majandust käimashoidev jõud!?

Mistahes uuringud nendele küsimustele vastust loomulikult ei anna. Kõik jätkub kuni see saab. Joome põhjani!

Kaanepilt: Ylle Tampere

blank

Ylle on teinud teadus-, haridus- ja keskkonnateemalisi telesaateid ning töötanud vabakutselise (kirjutava) ajakirjanikuna. Alates 2015 WWCOTY rahvusvahelise kohtunikekogu liige. 2015. aastal pälvis Ylle riiklikult tunnustatud teaduse populariseerija auhinna. Acceleristas vastutab Ylle lehe väljaandmise eest ning kirjutab aeg-ajalt talle omase otsekohesusega

KOMMENTEERI SIIN