Kolmapäev, 1. veebruar 2023
If Kindlustus viis kolmes Balti riigis läbi küsitluse, et selgitada välja, millise auto soetamist on eri tüüpi vastajad kaalunud. Selgub, et majaelanikud unistavad elektriautost, “maakad” diislit veel maha ei kannaks. Kolmest riigist kõige autostunum on Eesti.

If Kindlustuse uuringust tuleb välja, et koguni 91% eesti leibkondadest on auto, ja neist omakorda pool ei ole piirdunud ühega vaid neil on kaks autot.

Kuigi hübriid- ja elektriajamiga sõiduautode müük on kasvutrendis, on nende osakaal kogu autopargist ikkagi marginaalne. Trend on muutumas, sest oma järgmise autona näevad paljud “e”-d või hübriidi.

Kõige rohkem on Eestis bensiini- ja diiselmootoriga sõiduautosid, valim jagunes vastavalt 67/47 protsendile.

Vaid 4% leibkondadest kasutab hübriidsõidukeid ja 3% LPG-d, elektriauto on 2%-l. Pistikhübriid ja maagaas on mõlemad 1% vastanute sõiduvahendiks.

Bensiinimootoriga sõidukid ongi kõige populaarsemad, ja selle üks põhjusi on diiselmootoriga autode valikust väljalangemine viimastel aastatel – diiselmootor on kuulutatud keskkonnavaenlaseks.

Osa uutest bensiini jõul liikuvatest autodest on kerghübriidid, millel on peal väikene aku, mis suudab salvestada pidurdusenergiat, aga need statistikas hübriididena arvesse ei lähe. Arvestuse alla lähevad nn täis- ja pistikhübriidid.

Elukoht määrab auto tüübi

Kui bensiinimootoriga sõiduautod on levinud kõigis valimigruppides, siis diiselautot eelistavad enim 35 – 44-aastased juhid, kes suurema tõenäosusega elavad maal. “Maakad” sõidavad diisliga, sest neil tuleb läbida ka pikemaid distantse eluliste asjade ajamiseks.

Bensiini rüüpavad suuremates linnades elavate inimeste autod ja linlased ollakse ka elektriautosõbralikumad – uuringu järgi koguni 3% linlastest sõidab “e”-ga. Maapiirkondades on elektrikaid umbes 1%.

Elektriautode eelistamisel mängib rolli inimese elukoht: kõige rohkem seisab neid rida-, paaris- ja eramajade juures, 3% n-ö majarahvast sõidab elektriautoga. Korteriinimestel on elektriline sõiduk vaid protsendil.

“Erakad” tahaksid elektriajamit, “maakad” jätkavad diisliga

Kindlustusettevõtte küsitlusest selgus, et rida-ja paarismaja elanikest tahaks 23% järgmisena osta elektriauto, 18% prooviksid hübriidi ja teist samapalju pistikhübriidi. Kokkuvõttes ligi pool “erakatest” oleksid valmis elektriajamiga autot kasutama.

Korteris elavate inimeste puhul on märgata järgmise auto ostusoovil selgelt muutuvaid trende. Kuigi jätkuvalt on populaarseimad valikud diisel- (22%) ja bensiinimootor (20%), tuntakse senisest suuremat huvi hübriidi (19%), elektriauto (9%) või pistikhübriidi (9%) vastu.

Eramajade elanike seas sõltub autoeelistus otseselt elukohast, meie maapiirkondades jääb selgelt eelistatuimaks diiselmootor (29%).

Siin aga peaks tegema ühe korrektuuri: maal elavad inimesed samuti oma majades ning taludes, aga see elu ei ole võrreldav linnamugavustega: soe vesi, elekter ning internet ei tee korda lagunevaid külavaheteid ega too vajalikke asutusi “maakale” lähemale. Maal elamine on igaühe enda asi, autota seda ette ei kujutaks.

Kes on rikas, sõidab autos, lüües laulu

Kes on rikas, sõidab autos, lüües laulu,
kes on vaene, see vaid lisab kondiauru.

Agu Lüüdiki ja Kaljola Peini populaarne laul on asjakohane tänases elektrifitseeruvas automaailmas: If-i uuring toob välja, et elektrilisest autost unistavad keskmisest kõrgema sissetulekuga inimesed.

Küsimusele, millise auto valiks vastaja siis, kui kõik autod maksaksid sama palju, vastati selles vastajagrupis kõige sagedamini, et sel juhul eelistataks hübriidi või elektriautot.

Nende rõõmuks autode hinnad jõudsalt juba võrdsustuvadki: korralik nelikveoline kõigi kellade ja viledega e-Power Nissan X-Trail on umbes samas hinnas ulmelise Nissan Ariya täiselektrilise autoga ja tõenäoliselt saaks vähe lihtsama hübriidi odavamaltki kui kõikvõimsa X-Traili.

On veel üks tulevikukütus, vesinik. Selle vastu tuntakse esialgu siiski väga leiget huvi, ja kui, siis on põnevil rohkem mehed (vastajatest 5%), naistest vaid 1%.

Kui aga autode hinnad oleksid ühesugused, tõuseks huvi vesinikuga sõitva auto vastu meestel 10% ja naistel 3% juurde. Esialgu vesinikumaania meid veel ei ähvarda: esialgu – teiste sõiduautode hindadel on natuke veel ruumi mäest üles roomata.

Oma gaasi võite pista ja …

Kõige vähem huvi tunnevad Eesti inimesed LPG- ja CNG-gaasiga sõitvate sõiduautode vastu, keskmiselt jääb huvi 0–2% vahele. Vahepealne “CNG päästab maailma” – trummitagumine on ununenud. CNG kg hind paneb karastunumagi närvikavaga inimese õhku ahmima. CNG autode omanikud sõidavad pigem bensiiniga, Väike 15-liitrine kütusepaak ajab linnas asja ära kah.

Kui Eestis on praegu populaarseimad bensiinimootoriga autod, siis teistes Balti riikides kasutatakse jätkuvalt rohkem diiselmootoriga autosid. Leedus on diiselauto peres koguni 71% vastanutest, Lätis on see näitaja 61% ( vt. ülal: Eestis 47%).

Lätis ja Leedus on Eestist enam gaasiga sõitvaid, Eestis on aga rohkem elektri- ja hübriidajamiga sõidukeid – seegi näilisus saab ühel hetkel ümber vaadatud, sest leedulased on asunud jõuliselt toetama elektrikaid. Läti on meist sammu võrra ees laadijatega. Tõsi, elektrihind on neil veel kallim kui meil.

*If Kindlustuse poolt Eestis, Lätis ja Leedus läbi viidud uuringus osales pisut rohkem kui 1000 inimest igast riigist.

Kaanepilt: Ylle Tampere/ Tito residents Sloveenias ja uus Nissan X-Trail

blank

Ylle on teinud teadus-, haridus- ja keskkonnateemalisi telesaateid ning töötanud vabakutselise (kirjutava) ajakirjanikuna. Alates 2015 WWCOTY rahvusvahelise kohtunikekogu liige. 2015. aastal pälvis Ylle riiklikult tunnustatud teaduse populariseerija auhinna. Acceleristas vastutab Ylle lehe väljaandmise eest ning kirjutab aeg-ajalt talle omase otsekohesusega

KOMMENTEERI SIIN

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.