Soomlaste meelsus elektriautode suhtes: ootame-vaatame! Mida mõtlevad eestlased?6 minuti lugemine

Google+ Pinterest LinkedIn Tumblr +
Agentuur Alma Talent ja autoremondiettevõtte Autoklinikka uurisid soomlaste meelsust elektriautode suhtes. Iga teine soomlane ei kavatse elektriauto eest kõrgemat hinda maksta ning kuniks pole toimivat kiirlaadimisvõrku, moodsat sõidukit ka ostma ei tormata.

Elektriautode võidukäigu võtmesõnaks on kiirlaadimisvõrgustiku olemasolu, selgub agentuuri Alma Talent läbi viidud küsitlusest.*

Paralleelselt uuris soomlaste meelsust elektriautode osas autoremondifirma Autoklinikka ning nende paneelküsitlusest ilmneb, et 46% soomlastest pole sugugi valmis maksma hübriid- või elektriauto eest kõrgemat hinda kui väikesemahulise sisepõlemismootoriga auto eest.

SÕIDUOMADUSED ON TÄHTSAD

Agentuuri Alma Talent küsitlusest nähtub, et peamine põhjus, miks inimesed elektriauto ostu kaaluvad, on selle sõiduomadused.

Elektrikad saavad kiita vaiksuse, stabiilsuse, ühtlase kiirenduse ja üleüldise muretu sõidukogemuse eest. Soomlased leiavad, et sõidu ajal saadav emotsioon meelitab elektriauto rooli.

Teine põhjus, miks elektriauto ostu võiks kaaluda, on maksusoodustused ning kütusekulu puudumine – särts on fossiilkütusest odavam.

Kolmandal kohal on soomlaste jaoks kliimamuutuse temaatika: usutakse, et elekter autokütusena annab ka loodusele võimaluse rahulikumalt hingata.

Võrdselt loodussäästuga kannustab põhjanaabreid elektriautot ostma edevus: uhke on oma teadlikkust välja näidata ning olla esimeste seas, kes “õige” otsuse teevad.

HIND KAALUB KÕIK ÜLES

Keskkonnasõbralikkuse kaalub üles aga auto hind: ka värske Santanderi panga uuring näitab, et niipea kui sõiduki eest tuleb hakata rohkem raha välja käima, roheline meelelaad ununeb. Määravaks saab vaid hind.

Ning Autoklinikka tellitud** küsitlus paljastabki päriselu ja unistuste vahelised käärid: iga teine soomlane lööb käega, kui saab teada, et hübriidajamiga või elektrimootoriga auto hind on tuhandeid eurosid kõrgem kui “tavalise” auto oma.

14% põhjanaabritest on nõus hübriid- või elektriauto eest maksma 1000 eurot rohkem, 24% kuni 5000 eurot enam kui tavaauto eest. Vaid 16% on nõus maksma igasugust hinda, et oma eelistusi rõhutada.

Toome ühe lihtsa näite: populaarne Volkswagen Golf on saadaval nii sisepõlemismootoriga kui elektriga. Kui kõrvutada Comfortline 1,5 TSI Evo ja e-Golfi, on need võimsusnäitajatelt enam-vähem võrdsed, ent hind on 17 000 eurot elektriversioonis kõrgem.

Eestis võiks võrrelda Hyundai Kona tavalist ja EV varianti: 1,6l T-GDI turbomootoriga kõrgeimas varustuses Kona maksab umbes 25 000 eurot, samas varustuses (Style) Kona Electric 64 kWh akupakiga aga üle 40 000 euro.

Vahe orienteeruvalt 15 000 eurot. Mis on päris suur erinevus olukorras, kus inimesed suhtuvad elektriautosse ikka pigem kui alternatiivsesse liikumisvahendisse.

Soomlased on välja arvutanud, et e-Golf teeniks ennast tava-Golfiga võrreldes tagasi sõltuvalt harjumustest umbes 15-20 aasta jooksul. Kas te teate kedagi, kes tänapäeval nii kaua sama autoga sõidaks?

Lootus on, et lähema paari aasta jooksul kõikide autode, sh elektrikate hinnad ühtlustuvad. Ent siin võib ette tulla ootamatuid takistusi nagu näiteks nappivad ressursid või akutööstuse tootmismahtude piir. Odavamaks lähevad elektriautod aga kindlasti.

Kes Soomes elektriautosid ostavad? Maailma muutmine käib lihtsalt neil, kellel on korralik sissetulek. Iga kolmas Alma küsitlusele vastanu teenib aastas vähemalt 75 000 eurot, iga neljas rohkem kui 95 000 eurot.  Mis viga oma meelsust näidata, kui raha on.

ANDKE MEILE KIIRLAADIMIST!

Alma Talenti kogutud andmetele tuginedes võib öelda, et kõige tõenäolisemalt toetaks elektriautode levikut kiirlaadijate ja kiire laadimise üleüldine olemasolu. Kuidas aga tagada head ja soodsad laadimistingimused kõikjal, nii linnas kui maanteedel?

Luua tuleks avalikke laadimispunkte sinna, kus inimesed nagunii käivad – parklatesse, tanklatesse, suurte kaubandus – ja meelelahutuskeskuste juurde. Elektriauto omanikule võiks teha ka elektrihinna soodustusi kui ta autot kodus laeb.

Üks soovitus on soosida elektriajamiga firmasõidukite soetamist: varasemalt on Soomes jutuks olnud, et just ettevõtete autovalik mõjutab autoturu üldisi trende lähema kümmeaastaku piires.

Eestis on murekohaks seadus, mis loeb firmale kuuluva elektriauto kodus laadimise erisoodustuseks. Kui ei leita võimalusi luua seaduse silmis erandit, võib statsionaarse laadimiskoha puudumine saada otsustavaks uue firmaauto valikul.

AUTO KASUTATAVUS

Soomlaste ootused elektriautole ei erine tegelikult tavaautodest. Kuna sõidukit kasutatakse mitu aastat ning eri tegevuseks, peaks ka valik vajadustele vastama.

Iselaadivate hübriidide ja pistikhübriidide valik on piisav, elektriautode oma kesisem. Ja isegi kui on tootjaid, kes panustavad täiselektrilistesse tarbesõidukitesse, suurtesse linnamaasturitesse ja kastikatesse, siis on see esialgu ikka pigem prototüüpide tasandil.

Tavaauto saab parima tahtmise juures kätte ka nädalaga, enamuse EV-de puhul tuleb oodata kuid ja mõnel juhul kauemgi.

Eestis ja Soomes on olukord selles osas küllalt sarnane – Nissan Leafi ja e-NV200 kaubikut saab suhteliselt kiiresti, Kona EV-d ja Ioniqut tuleb oodata paar kuud.

Tesla esindus Eestis puudub, Soomes on see olemas ja soomlased rahul – Nissani järel ongi Tesla põhjanaabrite populaarseim elektriauto.

Kauppalehti tegi Alma Talenti agentuuri küsitlusel põhineva infograafika, mida soome keele oskajad saavad lugeda ja vaadata siit lingilt.

NORRAT EI PÜÜA

Norrat toovad elektriautode teemal eeskujuks nii soomlased kui eestlased. Ei meie ega ka Soome norralasi elektriautode levikus püüda ei suuda.

Kuigi Norras ringi sõites pole Teslasid kuigi palju näha, on sealmail olemas toimiv superlaadijate võrgustik ning välja töötatud toetuste pakett.

Aga isegi praeguses olukorras kasvab nii hübriidide kui ka elektriautode müük nii Soomes kui ka Eestis. Neid, kes uut autot valides tõstavad esikohale säästlikkuse, on järjest rohkem.

Toyota ja Lexuse näitel võiks ju juba öeldagi, et diisel on surnud ja elagu hübriidajam! Ning uue Nissan Leafi möödunud aasta müügunumbrid ei saa ka pimedale märkamatuks jääda.

Esialgu veel on elekter alternatiiv, paari aasta pärast uus normaalsus. Küsimus ongi, kuidas need paar aastat nüüd suurema vaevata üle elada?

Soomlaste mõlemad uuringud on tegelikult päris lootustandvad: ehkki iga teine ütleb, et elektriauto võiks maksta sama palju kui tavaauto, siis neist, kes sõidavad elektriautodega, vaid 5% on oma valikus pettunud ja ütlevad, et päris kindlasti ei osta järgmiseks uut EV-d.

RIKASTE MEESTE PÄRUSMAA

Soome ja Eesti elektrimootoriga autode eelistused on küllalt sarnased. Täiselektriliste seas valitsevad meie põhjanaabrite turgu kaks marki: Nissan ja Tesla.

Alma küsitlusele vastanutest 34% sõitsid Teslade, ja 24% Nissani elektriautodega, Hyundai EV-de omanikke oli vähem (ja arusaadav, Hyundaid alles kinnitavad turul kanda).

Pistikhübriidide seis on tasavägisem: kõige suurem protsent on Volvosid (18%), järgnevad Mitsubishi (13%) ja BMW (11%). Hübriidautode seas võidutsev Toyota Prius (7%) on kuuendal kohal.

See statistika selgitab ka, miks just kõrgema sissetulekuga inimesed elektrikatesse soosivalt suhtuvad, sest Teslat ei osta ka Soome keskmise palga eest.

Huvitav on aga fakt, et elektriauto on Soomes pigem edukate meeste pärusmaa: vastajatest naisi oli alla 6% ent iga viies küsitluse täitnud elektriauto omanik oli kas direktor, tegevjuht või juhtkonna liige. Võrdluseks: tavaautoga sõitjate seas oli juhtpositsioonil iga kümnes.

Elektriajamiga autosid Soomes 2018

Täiselektrilisi 2404
Pistikhübriide 12 744
Hübriidajamiga autosid 36 770
Sisepõlemismootoriga sõiduautosid 2 650 000

.

*Alma Talent koostatud küsitluse elektriautodest avaldasid ajakiri Tekniikka&Talous ning Kauppalehti oma võrgulehtedel ja sotsiaalmeedia kanalites.

18.–25. jaanuarini sai vastata ka Facebooki Sähköautot – Nyt! ja Plug-in hybridit -kommuunides. Kokku vastas 900 inimest.

** Autoklinikka tellitud uuringu viis läbi SynoInt, kasutades interneti paneeluuringu meetodit. Selles osales 1009 18-80-aastast soomlast. Järgiti demograafilist läbilõiget.

Allikad: Kauppalehti, Alma Talent, Autoklinikka

Eestlaste meelsust elektriautode suhtes värskelt uuritud ei ole. Meil on võtta aastatetagune Faktum-Ariko uuring, millest selgub, et kasutajate häälestatus on positiivne.

Meenutagem, et ajal, mil rahulolu uuriti, oli Eesti paradiis – särtsuka ostmist toetati ELMO programmist isegi kuni 50%ga.

Kokkuvõtte tegi Ylle Tampere. Kaanepilt: Andres Kruus

Jaga

AVALDA ARVAMUST!