blog.aidol.asia youngteens.net a-coon.com
rarefilm.net

Soomlaste oma häbi – autohäbi, mis paneb autojuhid heitgaase häbenema4 minuti lugemine

Google+ Pinterest LinkedIn Tumblr +
Kui rootslastest on alguse saanud lennuhäbi, siis soomlased on astunud sammu kaugemale ja hakanud tundma autohäbi. Paljud soome autojuhid tunnistavad, et tunnevad süümepiinu auto heitgaaside pärast. Ravi on lihtne, aga raviplaani täitmine keeruline.

Soome tunnustatud automüügiettevõte Kamux viis autoomanike seas läbi ulatusliku küsitluse, kus muuhulgas uuris, kui kliimateadlikud ja keskkonnatundlikud autokasutajad on.

Selgub, et enamus autokasutajaid tunnevad autohäbi: nad teavad, et autoga sõites saastavad nad keskkonda ja aitavas kaasa kliimamuutuse süvenemisele.

Enamus tunnevad autohäbi

Mootorsõidukite heitkoguste teemalist arutelu kohtab erinevates olukordades igapäevaselt. Kasutatud autode müümisele spetsialiseerunud Kamux automüügikett sooviski välja selgitada, millised tunded valdavad Soome autojuhte siis, kui nad mõtlevad sellele, kui palju nende sõiduk saastab.

Ligi kuus kümnest Kamuxi üleriigilisest küsitlusele vastanud autojuhist tundis aeg-ajalt süümepiinu oma auto heitkoguste mõjust kliimamuutustele.

„Kasutatava auto heitkogused valmistavad paljudele muret. Ligi kuus kümnest küsitlusele vastanust tunnevad end kliima muutuse põhjustamises aeg-ajalt süüdi. Veidi üle 40 protsendi küsitletutest ütles, et nende autode heitgaasid neid ei häiri,” ütleb Kamuxi direktor Tommi Iiskonmäki.

Kui suurem osa autojuhte tundis autohäbi aeg-ajalt, siis ligi viiendik ehk 17% sageli või isegi pidevalt. Autohäbi süvenemine toob kaasa ärevuse nende suunal, kes autot ei kasuta. Paljude jaoks on Soomes auto kasutamine aga möödapääsmatu, näiteks maapiirkondadest liikumapääsemine oleks muul moel raskendatud.

Autohäbi tunnevad rohkem naised

Uuringust selgub, et autohäbi on rohkem naiste teema: neist suur osa kannatab süütunde all pidevalt. Meestel seevastu on elu lihtsam: neile ei tekita nende auto/de heitgaasid enamasti üldse süümekaid.

Nooremad inimesed on auto kasutamise keskkonnamõjust paremini teadlikud ning nendele on autohäbi tuttav: alla 34-aastastest inimestest suur osa olid selgelt mures oma tarbimisharjumuste ja heitmete mõju pärast.

X-generatsioon ehk vanemad autokasjutajad autohäbi eriti ei tunne: nad on harjunud autot kasutama ja pigem tekitab neis stressi mõte autost loobumisest.

Loogiliselt tunnevad autohäbi aga lastega pered, sest nad hoolivad sellest, milline tulevik lastele pärandatakse. Eriti suurperedes oli muretsemine silmnähtav: suurte pereautode heitkogused on probleem.

Suurema sissetulekuga autosõitjatel oli süütunnet vähem, kuid seda ei tingi sugugi hoolimatus vaid tõsiasi, et jõukamatel ongi tavaliselt uuem, madalama heitmenäiduga auto.

“Kui juhil on ettevõtte auto, on need põhimõtteliselt vähem kui kolm aastat vanad ja väiksemate heitgaasidega, võrreldes kõigi teiste kasutusel olevate autodega,” selgitab Tommi Iiskonmäki

Igapäevareaalsus soosib autohäbi

Ravi autohäbi vastu on ju lihtne: tuleb autosõidust loobuda. Paraku ei ole see kõigi jaoks ühtmoodi lihtne. Kuigi ravi on määratud, on raviplaani täitmine raske, sest häid alternatiive liikumiseks pole piisavalt.

Kas inimene peaks end tõesti süüdi tundma, et ta sõidab autoga, kui sõiduk on hädavajalik igapäevaseks tööks ja eluks?

Sarnaselt eestlastele seisavad ka soomlased valglinnastumise probleemiga silmitsi: linnast väljas elades ei ole tööle sõitmiseks ja igapäevaste teenuste – nagu poed ja tervishoid – tarbimiseks muid võimalusi, kui kasutada autot.

Ka vaba aja veetmise võimalused on enamasti kohas, kuhu ühistransport ei vii ja kust see öösel tagasi ei too ja rattasõiduks on distantsid liiga pikad.

Ühistranspordiühenduste osas ütlevad soomlased aga, et Eestis on sellega asjad märksa paremini. Soomeski on mure suburbiasse rajatud uusarenduste ühistranspordiga ühendamisega ning multimodaalsed lahendused ei toimi seni kuni kõik osapooled omavahel koostööd teha ei suuda.

Autohäbi vastu maksudega

Autode liigse heitkoguste süü veeretatakse põhjendamatult palju igapäevaste autojuhtide ja üksikisikute kaela. Autopargi vanust reguleerib siiski maksupoliitika ja maksustamine.

Isiklike autode omanikud mängivad nende mängureeglite järgi. Sõidukit vajavad igapäevaeluks väga erineva sissetulekuga inimesed ja kõigil ei ole võimalust osta uut elektriautot või üldse uut autot.

Isegi äsja registreeritud autost saab kohe kasutatud auto ja selle hind langeb esimestel aastatel üsna järsult.

“Järgmise auto ostmisel võite oma eelarve piires siiski kaaluda vähese heitega auto ostmist. Uuema kasutatud auto ostmine on mõistlik tegu, tegemist on taaskasutusega ja see võibki olla sinu panus keskkonnasäästmise hüvanguks,” ütleb Tommi Iiskonmäki.

Soomlased on teinud põhjaliku arvutuse, et vanema “panni” vahetamine uuema kasutatud auto vastu annab päris olulist keskkonnasäästu.

Üle-soomeline uuring viidi läbi Kamuxi poolt 18. – 22. septembril 2019. Veebiküsitlusele vastasid 708 juhiloaga täiskasvanut vanuses 18–75 aastat. Valim oli riiklikult esinduslik soo, vanuse ja elukoha järgi.

Kamuxi uuringut sirvis ja Tommi Iiskonmäki kommentaare vahendas Marika Johannson. Foto: Ylle Tampere

Jaga

AVALDA ARVAMUST!

blog.aidol.asia youngteens.net a-coon.com