Uuring: päris paljud Eesti elanikud ei tähista jõule mingil moel

Pinterest LinkedIn Tumblr +
1200 eestimaalast vastasid uuringufirma Kantar Emori jõuluküsitlusele. Üllatusena selgus, et neid, kes Jeesuse sündi mingilgi moel ei tähista, on päris palju ja 3% pageb jõuluhulluse eest üldse reisile.

Vana ehk õigeusu kalendri järgi tähistab jõule (7. jaanuaril) kolmandik mitte-eestlastest. Suurem osa neist peab pühi koos eestlastega. Kui peavad, sest muukeelsete seas on palju neidki, kes üldse ei pühitse.

24% küsitlustele vastanud mitte-eestikeelsetest ei kavatsenud tänavu jõule tähistada, eestlaste hulgas oli neid 6%. Arvata, et pühadepidurite seast tuleb otsida ka neid, kes Eestist mujale reisivad.

Jõulude tähendus on muutumas

Jõulude tähtsus ajas ja ruumis on muutumas. Eestlased on usuleige rahvas, Jeesuse sünd ei lähe neile korda ja niisama kingitustega pidu pidada tundub mõttetu, kuna ettevalmistused on stressirohked ja kulukad.

Tarbimisühiskonnas on kõiki kaupu saada, leida midagi erilist on keeruline. Talvisest pööripäevast võiks ajaga kujuneda jaanipäeva-sarnane üldrahvalik pidupäev (algselt tähistaski see uue aasta algust ning valguse võitu pimeduse üle), aga sinnani kulub aega. Lihtsam on pikki pühi täita puhkuse ja reisimisega.

Õigeusklikud ja muukeelsed on tasapisi vana kalendri järgi peetavatest pühadest kaugenemas, lääne jõulud ei ole aga kõigile veel omaseks saanud. Kantar Emori konsultandi Karin Preegeli sõnul paistab, et kaalukauss üha rohkem 24. detsembri kasuks vajub ja järjest rohkem tähistavad ka muukeelsed eestlastega samal ajal jõule.

Asja teeb omakorda keerulisemaks seegi, et venelased tähistavad suure peoga aastavahetust ja ka eestlaste seas on näärid jätkuvalt populaarsed.

Viimastel aastatel on märgata trendi, kus kristilike jõulude ajal ollakse kodunt eemal kuna puudub usuline side pühadega, aastavahetuseks tullakse koju, et olla koos sõpradega ja uue aasta saabumist tähistada.

Kaks pidu üksteise seljas mõjuvad traditsioonide austaja rahakotile ja ka tervisele laastavalt: kui vanarahvas oli talvel sunnitud toas olema ning pühad oli põhjus, et lauale panna paremaid palasid, siis nüüdisajal ei ole hool ega hoobil vahet; lõputu tarbimis- ja söömapidu võtab võhmale ning tagajärgedega saab pikalt tegeleda.

Mitte-eestlased ongi pühitsemise musternäidised: vastukaaluks neile 24%-le, kes jõule üldse ei tähista, peab 40% pidu nii uue kui ka vana kalendri järgi ja vahepeal tähistab muidugi ka uue aasta tulekut.

Eestlastest suudab mitmel päeval pidu pidada iga neljas vastanutest. Suurem sööming ja kinkide jagamine on 24.-26. detsembrini.

Eeslased kingivad vähem

Mitte-eestlaste kingisaajate ring on oluliselt laiem kui eestlastel. Lisaks oma pere lastele, elukaaslasele ning lapseealistele sugulastele saavad tihti kinke ka sõbrad ja nende lapsed, töökaaslased ja sugulased.

Nii teeb sõpradele kingituse 18 protsenti eestlastest ja 38 protsenti muust rahvusest inimestest. Ka jõulude tähistamine mitmel korral pigem suurendab tehtud kingituste hulka.

Slaavlased eelistavad kunstkuuske

Eestlaste ja slaavlaste erinevused on aga palju suuremad jõulukuuse valikul – kui 54 protsendil eestlastest on toas looduslik kuusepuu, siis mitte-eestlastest 52 protsendil on kodus plastist või muust materjalist kunstpuu. Ent ligi 18% vastanud eestlastest on samuti langetanud otsuse korduvkasutatava kuuse kasuks.

Karin Preegeli sõnul võib see olla seotud rahvuste erineva taustaga. „Väga suur osa Eesti venekeelsetest elab linnades ja kortermajades, valdaval osal eestlastest on juured endiselt maal ja loodusliku kuuse majjatoomist peetakse paljudes peredes kohustuslikuks traditsiooniks,“ märkis ta.

Üksildased jõulud on kasvav trend

Pool küsitlusele vastanutest plaanisid veeta 24. detsembri traditsiooniliselt kodus pereringis ning 8% on kodus üksinda – 50–84aastaste hulgas on aga üksiolijaid 11 protsenti.

Koguni 15% küsitletud memmedest ja taatidest märkisid, et jõuludele mõtlemine tekitab neis masendust ning kurba meelt. Õnneks on 50% neidki, kelle jõuluootus on helge ja rahulik.

Lastega pered kannatavad jõulustressi käes

Kõige suuremat stressi tekitab jõuludele mõtlemine kolme ja enama lapsega peredes – tervelt 18% kinnitas, et on stressis, ja teist samapalju on väsinud.

Väsinuid, masenduses või stressis olijaid on keskmisest enam ka madalama sissetulekuga peredes. Kurnatus, stress ja ajanappus on lastega perede puhul mõistetavad: laste jaoks on pühad olulised. Kuuse tuppa toomata jätmine päädiks katastroofiga ning ka kingita ei taha ükski järeltulija jääda.

Kellel on see õnn, sõidab pühadeks lastega vanavanemate juurde, aga see ettevõtmine nõuab aja planeerimist ja on kulukam. Kingitusi tuleb teha rohkematele inimestele, pingeid on palju ja stress kasvab.

Lõpp hea, kõik hea

Küsitluse põhjal saab tõdeda, et olgu kuitahes kiire ja stressirohke ettevalmistusperiood, on lõpp hea, kõik hea ning jõululauda istutakse rõõmsal meelel.

Valdav osa vastanutest oli jõulude suhtes positiivselt meelestatud ja ligi pool neist kasutas tundeid kirjeldades sõna “rahulik”

Koguni veerand 15–34aastastest olid põnevil ja ootusärevad, 50-aastased ja vanemad mainisid nostalgiat, mis neid pühadega seoses alati tabab.

Tõenäoliselt suudab enamus meist pühade eel iseenda ja maailmaga siiski rahu sõlmida ja minna jõuludele hea ja helge tundega vastu. Eks ole see ju suures osas meie enese teha.

Kaanepilt: Ylle Tampere. Graafika: Kantar Emor

Jaga

KOMMENTEERI SIIN

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.