Uuring: isejuhtiva auto püsivarustusse tuleks lisada oksekott2 minuti lugemine

Google+ Pinterest LinkedIn Tumblr +
Michigani ülikooli teadlaste poolt läbi viidud uuring toob välja isejuhtivate autode üllatavad kaasmõjud: kui juhtimisega enam tegelema ei pea, võib autosõidust süda pahaks minna. Oksekott on muidugi abiks ent laialt levinud tervisehäda nõuab paremat tehnilist lahendust.

Isejuhtivate autode jõudmine tavakasutajateni on ainult aja küsimus, juba praegu liiguvad teedel poolautonoomsed, ise sõidurada ja eessõitjaga pikivahet hoidvad, iseroolivad ning tulesid lülitavad sõidukid.

Enne, kui isemõtlevad, omavahel suhtlevad ja otsuseid langetavad sõidukid meie teedel võimust võtavad, on vaja leida lahendus ka autosviibijate heaolu puudutavaile küsimustele. Nagu uuring näitab, võib tegevuseta inimene autos end väga halvasti tundma hakata.

SÜDA LÄHEB PAHAKS!

Varasemalt on teadlased arvanud, et isejuhtivates sõidukites hakkavad inimesed tegelema hoopis lõbusamate asjadega – näiteks seksima. Ning sellega seoses võib tekkida rida probleeme. Ent mitte kõik ei mõtle autos ainult ihulistele naudingutele.

Kui juht ei pea enam autot juhtima, siis võiks põhimõtteliselt ju selle asemel hoopis raamatut lugeda, filmi vaadata või netis surfata. Põhimõtteliselt võiks – aga paljudel läheb sellest süda pahaks.

Eri uuringute andmetel kannatab umbkaudu neljandik inimestest lennuki, laeva, rongi ja auto liikumisest tingitud ebameeldivus- ja iiveldustunde all. Mõnedel andmetel käib see lausa poolte inimeste kohta.

Halba enesetunnet põhjustab vastuolu silmade kaudu saadava visuaalse info ja sisekõrvas asuva tasakaaluorgani aistingute vahel.

OKSEKOTT JA JOODIKUPRILLID

Kõige lihtsam lahendus on lisada isejuhtiva auto põhivarustusse oksekott. Õigemini võib panna panipaika pataka paberkotte, mida siis iga sõitja vastavalt vajadusele sealt haarata saab ja kasutada.

Ühekordseks kasutamiseks mõeldud oksekott on hügieeniline ning ka valehäbist on võimalik üle saada kui mõelda, et koguni iga teine sõitja pruugib isejuhtivas autos liikumise pealt oma hommikusööki väljutada…

Michigani ülikooli teadlased pakuvad aga lahendusena välja patenteeritud innovatiivse prillidega integreeritud tehnoloogia. See tekitab inimese vaatevälja äärtesse valgusimpulsse, mis võimaldab inimesel keskenduda nutiseadme ja arvuti ekraanile või raamatule.

Michigani ülikooli teadlaste poolt väljatöötatud tehnoloogia kasutab erinevaid valguslahendusi, mis loovad visuaalse kuvandi sõiduki liikumisel ning saadavad vaatevälja servadesse kunstlikult tekitatud horisontaalseid elemente.

Süsteem tugineb nutitelefonide liikumisandurite sarnastel lahendustel. Seda süsteemi saab kasutada kogu salongi ulatuses, kasutades nii sõiduki lae, uste kui ka armatuurlaua pinda. Ülikool plaanib koostööd ka autotootjatega.

Uber tegeles juba möödunud aastal analoogse tehnoloogia arendamisega ja on sellele ka patendi hankinud. Uberi lahenduses on kasutatud muuhulgas vibreerivaid istmeid, kliimasüsteemi seadeid ning erinevaid heli- ja valguslahendusi.

Globaalne autonoomsete sõidukite turg kasvab prognooside kohaselt aastaks 2035 ligemale 72 miljardi euroni. Esimest tõsisemat isejuhtivate autode läbimurret on oodata aastaks 2020, siis on rida suurtootjaid lubanud oma “päris isemõtlevate” sõidukitega välja tulla.

Tõlkis: Lena Murd. Pilt: Audi A8. Allikas: Michigani ülikool, The Times

Jaga

AVALDA ARVAMUST!