EsmaspÀev, 25. september 2023
Hirm lendamise ees on levinud foobia, mille seni ainus ja teaduslikult tĂ”estatud ravimeetod on isikliku teadlikkuse kasvatamine. PĂ€ris asjatu siiski hirm lennureisi ees ei ole, sest on ĂŒks etapp teekonnal, mille vĂ€ltel risk surma saada kasvab neli tuhat korda.

Lendamine hirmutab, kuid lÀhtudes statistikast, tÀiesti ilmaasjata. LennuÔnnetuste kohta arvet pidav Aviation Safety Network (ASN) on arvutanud, et 2016. aasta oli lennuohutuse seisikohalt lennunduse ajaloos paremuselt teine aasta.

19 lennuĂ”nnetuses hukkus 325 inimest. 2013. aastast, mida vĂ”ib pidada lennuajaloo ĂŒheks mustemaks rekordaastaks, mil lennukatastroofides hukkus 265 inimest, jĂ€i 2016. aasta Ă”nneks vĂ€ga kaugele.

Kui lennuk alla kukub, siis on see alati ĂŒlemaailmne uudis. Kiire ja globaalne infokommunikatsioon levitab juhtunu kohta teavet ruttuÂ ĂŒle kogu maailma. InfovĂ€ljas viibides tekib tunne, et lennuĂ”nnetusi juhtub kogu aeg. KĂ€ed lĂ€hevad higiseks, kui lennuki nina tĂ”useb…

lendamise abc

IGAL AASTAL HUKKUB LIIKLUSES ROHKEM KUI 1.3 MILJONIT INIMEST

IgapÀevased liiklusÔnnetused ei ehmata meid samamoodi, kuigi auto on, erinevalt lainerist, tÔeliselt kohutav surma toov koletis.

Rahvusvahelise Autoliidu FIA liiklusohutuse kampaania kohaselt saab igal aastal surma enam kui 1.3 miljonit inimest. Paneme numbrid ĂŒmber inimkeelde: igal aastal hukkub maailmas Eesti rahvaarvuga vĂ”rdne hulk inimesi.

Üks Eesti lĂŒkatakse aastaga kasti. Iga pĂ€ev hukkub ĂŒle maailma 3500 inimest. Kahe tunni jooksul sama arv surnuid kui kĂ”igis lennuĂ”nnetustes kokku! See on igaĂŒhele meist nĂŒĂŒd mĂ”ttekoht.

EESTI JA SOOME KURB LIIKLUSSTATISTIKA

Eestis hukkus liikluses 2016. aastal 68 inimest. Seda on rohkem kui 2015. aastal. Ligi viis korda suurema rahvaarvuga Soomes suri eelmisel aastal liiklusĂ”nnetustes (esialgsetel andmetel) 240 inimest, mis on kĂŒmnendi lĂ”ikes PĂ”hjamaade keskmine. Eelmisel kĂŒmnendil hukkus aastas 300-400 inimest.

Olukorra paranemine ja suhtarvus inimeste hukkumise vĂ€henemine on tĂ”enĂ€oliselt tingitud ennekĂ”ike sĂ”idukite turva- ja kontrollsĂŒsteemide leviku kasvust. Uued autod on oma ehituselt senistest oluliselt turvalisemad.

1960. ja 1970. aastatel hukkus Soomes liiklusÔnnetustes rohkem kui 1000 inimest aastas, ehkki registris oli sÔidukeid 3-4 korda praegusest vÀhem.

Eestis on alates 1991. aastast, mil taastati iseseisvus, hukkunud liikluses TĂŒri linna jagu rahvast ehk rohkem kui 5000 inimest. Katastroofiline oli 2011. aasta, mil liiklusĂ”nnetustes hukkus rohkem kui 100 inimest.

LENNUREISI OHTLIKEM ETAPP ON… TEEKOND LENNUJAAMA!

Tulles tagasi lennukartuse juurde, siis arutu hirm lendamise ees on tĂ”epoolest asjatu. Vaieldamatult on iga lennu kĂ”ige suurema riskiga etapp reis lennujaama. Lennuinstruktor Toomas Uibo ĂŒtleb: ” PĂŒĂŒdke jĂ”uda turvaliselt lennujaama, edasi on kindel, et olete heades kĂ€tes!”

Kummalisel kombel ei karda me autosÔitu ning loobime oma kohvrid-kotid suhteliselt muretult mööda autot laiali ja kiirustame teele. Ometi on tÔenÀosus liikluses hukkuda 4000 korda suurem kui lennukis!

Miks siis lennuhirm on nii valdav? Üks pĂ”hjus on ĂŒlal nimetatud: lennuki allakukkumine on alati esikĂŒlje uudis, inimesed hukkuvad laineris enamasti hulgakesi ja ellujÀÀmise tĂ”enĂ€osus on vĂ€ike. AutoĂ”nnetused aga on nii igapĂ€evane asi, et neid kajastatakse heal juhul vaid lehesabades.

Selle asemel, et karta lendamist, olge igapĂ€evaliikluses tĂ€helepanelikumad ning planeerige reis lennujaama aegsasti ja vĂ€ikese ajavaruga: iial ei tea, mis vĂ”ib juhtuda… Turvalist liiklemist ja kena lennujaama jĂ”udmist, sĂ”brad!

lendamise abc

Allikas: PPA, Soome Liiklusturvalisuse keskus. TÔlge: Marika Johannson. Pildid: Y.Rajasaar

KOMMENTEERI SIIN

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.