blog.aidol.asia youngteens.net a-coon.com
rarefilm.net

Soomlaste uuring: lamellrehvidega sõidukitega juhtub vähem õnnetusi5 minuti lugemine

Google+ Pinterest LinkedIn Tumblr +
Soome OTI liiklusõnnetuste registri väljavõttest selgub huvitav tõsiasi, et lamellrehvidega sõidukitega juhtub oluliselt vähem raskete tagajärgedega õnnetusi kui nendega, millel on all naastrehvid.

Soomes tehtud statistika põhjal on talvisel ajal sõiduautodega toimunud ja hukkunutega lõppenud õnnetusse sattunud sõidukitest vähem kui kolmel protsendil all olnud lamellrehvid. See on mõtlemapanev, sest siiani on levinud arvamus, et naastrehvid on talvel turvalisemad.

OTI (Onnettomuustietoinstituutti, e.k. Soome liiklusõnnetuste statistika instituut) liiklusõnnetuste inforegistri teavet analüüsis kommunikatsoonikonsultant Jouko Lahti, kes tõigi välja rea mõtlemapanevaid fakte, mis on aluseks seniste tõekspidamiste ümberhindamisel.

Uurimise alla võetud statistika hõlmab sõiduautodega toimunud ja surmajuhtumiga lõppenud liiklusõnnetusi Soomes aastatel 2000 – 2017, perioodil detsembrist veebruarini. Nende hulgast jäeti välja magamajäämisest, haigushoost või enesetapust tingitud õnnetused.

Kogutud andmetest selgus, et analüüsitaval ajavahemikul toimus 532 surmaga lõppenud liiklusõnnetust, neist 358 juhtus talviste ilmastikuoludega.

Kogu uuringuperioodi jooksul oli õnnetusse sattunud autodel 53 korral all lamellrehvid, mis on 10% õnnetuste koguarvust.

Kui aga vaadelda seda seitsmeaastast perioodi lähemalt, siis ajavahemikus 2015-2017 oli kõigist niisugustest õnnetustest vaid 3,6 % autodest all lamellrehvid, talvistes ilmaoludes juhtunud avariide puhul aga vaid 2,6 %.

Lamellrehve eelistatakse üha rohkem

Paraku puuduvad täpsed andmed selle kohta, kui suure osa kõigist Soomes kasutusel olevatest talverehvidest moodustavad lamellrehvid.

Vana, 2001. aastast pärineva VTT talverehvide uuringu kohaselt oli lamellrehvide osakaal kõigist rehvidest 11,7 protsenti.

Tunamulluse Trafi talverehviuuringu alusel oli see 13,7 protsenti. Erinevate hinnangute kohaselt on Helsingi ja lähiümbruse sõiduautodest lamellid all igal viiendal sõiduautol.

Viimastel aastatel on lamellrehvide kasutamine kiiresti kasvanud, kuna rehvitestide põhjal ei ole naastrehvidel lamellide ees enam palju eeliseid, lamellid on aga keskkonna- ja tervisesõbralikumad ning uued tehnoloogiad võimaldavad turule tuua naastrehviga samaväärseid või isegi paremate sõiduomadustega lamelle.

Lisaks rehvide pidevale täiustumisele võib lamellide vastu kasvanud usaldusele kaasa aidata uute sõiduautode tehniline areng, näiteks turva- ja juhiabisüsteemide pidev lisandumine.

Lamellrehvi soosivad tegurid võivad olla ka teadlikkuse kasv: liiklusolude ning talvise sõidustiiliga arvestamine ja linnastumine ning autokasutuse muutus ja isegi vähenemine.

Kas lamellrehvid on turvalisemad või juhid hoolsamad?

Jouko Lahti hinnangul on niivõrd kiire areng õnnetuste turvalisusnäitajates hämmastav ja päris ühest selgitust, miks lamellrehvidel autodega juhtub oluliselt vähem õnnetusi, ta pakkuda ei oska.

Võimalik, et põhjust tuleb otsida autodest: uute, tehniliselt hästi varustatud autode puhul on lamellrehvid palju tavalisemad. Inimesed tajuvad sõidukit turvalisemana ning loobuvad naastrehvidest.

Naastrehvide keskkonnamõjust võrdluses lamellrehvidega on samuti palju juttu olnud ning eriti linnades on see aktuaalne, kuna naastude alt sügisel ja kevadel tõusev asfalditolm saastab õhku ja on tervisele kahjulik.

Soome liikluskultuur on samuti parem kui näiteks Eestis: järgitakse piirkiirust ja liiklusvoog on rahulikum. Juhid on talveks ette valmistunud ning sõidavad rahulikumalt. See omakorda vähendab õnnetuste riski.

Lamellrehv tekitab ka teatava psühholoogilise tõrke maanteel kihutada: kuna vanast ajast on pähe taotud see, et talvel “peab” ainult “nael”, sõidetakse ettevaatlikumalt.

Viie aastaga kannapööre

Need kõik on oletused, aga paradigma muutus paistab liiklusõnnetuste viimaste aastate statistikast välja, sest näiteks aastal 2014 avaldatud VVT testitulemuste põhjal oli lamellrehvide osatähtsus talvel ning eeskätt jäistes teeoludes toimunud surmaga lõppenud õnnetuste puhul suurem kui naastrehvidel.

Toona arvati, et naastrehvidega oleks suudetud vältida lausa 83% nendest lamellrehvidel tehtud õnnetustest, mis toimusid kiilasjääl.

Vaid neli aastat hiljem, 2018. aastal tehtud VTT uuringust aga selgus, et olukord on muutunud. Miks see nii on, ei ole detailsemalt uuritud.

Jouko Lahti soovitabki talviseid liiklusõnnetusi täpsemalt analüüsida. Kui vaadelda pelgalt statistikanumbreid, jääb teadmata kasvõi stabiilsuskontrollisüsteemi olemasolek, mis aga võib paljutki selgitada.

Lisaks peaks analüüsima, missugune oli rehvidega seotud puuduste roll iga konkreetse õnnetuse juures. Sel moel saaks teha järeldusi rehvitüübi ja avarii vahelistest seostest.

Lahti on teinud Traficomile ettepaneku analüüsida laiemalt ka seda, missugust mõju avaldab talverehvide valik liiklusohutusele, õhukvaliteedile, mürataseme ja teedevõrgu korrashoiule.

Siis saaks selgemaks muuhulgas ka see, kas lamellrehvide kasutamist peaks veelgi enam soovitama just uute, juhiabisüsteemidega varustatud sõidukite puhul.

Paremaid uuringuid ei ole võtta

Kõik Soome asjaomased organisatsioonid – OTI, Traficom ja Väylävirasto – on kommunikatsioonikonsultandi Jouko Lahti materjalidega tutvunud ja peavad tema andmeid usaldusväärseteks.

Siiski kinnitab Traficomi ekspert Keijo Kuikka, et vähemalt lähiaastail laiemat analüüsi talverehvivaliku mõjust oodata ei ole.

Vähemalt enne uue liiklusseaduse jõustumist 2020. aasta juunis ei ole Soomes plaanis lähemalt välja selgitada, miks talviste liiklusõnnetuste puhul on anamsti tegemist just naastrehvidega sõidukitega.

Testides on lamellid naastudest etemad

Jouko Lahti osutas tähelepanu ka sellele, et ajakirjanduses avaldatud rehvitestide puhul teevad naastrehvid tavaliselt lamellidele tavaliselt pika puuga ära. Kuigi viimastel aastatel on seegi muutumas ja Tuulilasi värskes uuringus teevad paar lamelli hoopiski kõigile naastudele ära.

Üldpilti vaadates on aga teada, et rehvide sooritusvõime erinevus väheneb kulumise korral oluliselt. Seetõttu võiks isegi küsida, kas naastrehvid tekitavad põhjendamatut turvalisusetunnet? Ning see on põhjus, miks just naastrehvidega sõidukid satuvad rohkem rasketesse liiklusõnnetustesse?

2016. aastal Aalto ülikoolis rehvide omadusi uurinud Ari Tuononen tuli järeldusele, et kuludes võivad naastud väga kiiresti ohtlikuks muutuda.

Töörühm tuvastas suuri erinevusi naastude kulumises sõiduki esi- ja tagateljel eeskätt nendel autodel, mis sõidavad peamiselt paljal asfaldil.

2014. aasta uuringut saab lugeda siit

Jaga

AVALDA ARVAMUST!

blog.aidol.asia youngteens.net a-coon.com