Tavaliselt vahetatakse autot iga kolme kuni viie aasta järel. Kus on suurim võimalus auto läbisõidu osas petta saada?

Autode ajaloo platvorm carVertical viis läbi uurimuse, mis tugines peaaegu 900 000 autode ajaloo kontrollile 2021. aasta jooksul. Tulemused näitavad selgelt, et hodomeetri tagasikerimine on levinuim pettus, mis kõige tavalisem Kesk- ja Ida-Euroopas.

Andmete põhjal tundub, et tagasikerimine on kõige enam levinud Lätis. Rohkem kui 24% selles riigis kontrollitud sõidukitest olid muudetud läbisõidunäiduga – pea iga neljas Läti kasutatud auto ostja soetab sõiduki, mille kallal on kriminaalid askeldanud.

Teine koht suurima läbisõidunäidu pettustega osakaalu tabelis läheb Rumeeniale. Iga viies kasutatud auto ehk ligi 20% kontrollitud autodest oli läbisõiduprobleemidega.

Ka teistes Balti riikides ei ole olukord helgem. Eesti ja Leedu on enim tagasi keritud läbisõidunäiduga riikide edetabelis vastavalt kolmas ja viies. Ka Venemaa ning Ukraina on kõrgema pettuste protsendiga riikide hulgas.

Uuring keritud läbisõidud

Teisalt on mõnes Kesk- ja Lõuna-Euroopa riigis olukord palju parem, kuid ka „puhtamatel turgudel“ liigub jätkuvalt palju muudetud läbisõidunäiduga autosid. Iga kümnes auto, mida kontrolliti Tšehhi Vabariigis, Slovakkias, Sloveenias, Horvaatias ja Serbias, oli petetud läbisõiduga. Samal ajal olid Poola ja Ungari tagasi keritud sõidukite vastavad näitajad 12 ja 14 protsenti.

Pettustega kaasnev kahju Euroopa majandusele

carVerticali kommunikatsioonijuht hr Matas Buzelis märgib, et läbipaistvuse probleemid lähevad igal aastal Euroopale maksma miljardeid eurosid. Odavalt ostes jääb inimestele mulje, et nad on teinud hea tehingu, kuid tegelikult võivad kahtlase ajalooga autode remondikulud oluliselt rohkem maksta.

„Ida-Euroopa kasutatud autode peamised algturud on Saksamaa, Prantsusmaa, Belgia, Holland ja Itaalia. Piiriülesed autode müügitehingud on kõige riskantsemad, sest siis toimubki reeglina läbisõidunäitude muutmine. Tagasikerimine on „nähtamatu kuritegevus“. Mõnede teadusuuringute kohaselt põhjustab see rohkem kui üheksa miljardi euro suuruse majandusliku kahju ainuüksi Euroopas“, selgitas Buzelis.

Probleemiks on ametivõimude suutmatus võidelda tõhusalt kurjategijatega, kes läbisõite muudavad. Samuti on lahendamata küsimus taoliste rikkumiste eest ette nähtud karistustega. Kui mõned Lääne-Euroopa riigid määravad hodomeetri näidu rikkujatele kopsakaid rahatrahve või isegi vangistust, siis nõrgematel turgudel, kus autopark on üldiselt keskmisest vanem, ei ole piisavalt ressurssi taoliste probleemidega tegelemiseks.

Võltsitud läbisõidunäiduga autosid on palju raskem müüa

2021 oli jätkuva kiibikriisi tõttu autotööstusele raske aasta. Keegi ei tahtnud oma liisitud sõidukist loobuda, sest polnud lihtsalt piisavalt palju uusi autosid, mida asemele osta. Seetõttu jätkuvad ka kasutatud autode ostjate keerulised ajad, sest turul valitseb korralikest autodest märkimisväärne puudujääk.

Häiriv olukord jätkub suure tõenäosusega ka 2022. aastal. Buzelis rõhutab, kui tähtis on sõiduki ajaloo kontroll iga kasutatud auto ostu puhul. „Vastab tõele, et viimase paari tõrked tarneahelates on muutnud veatu kasutatud auto leidmise raskemaks kui kunagi varem. Siiski ei ole see piisav põhjendus autoost lihtsalt „kaelast ära saada“. Auto ajaloo kontroll aitab juba eos vältida turul enim levinud petuskeeme ning läbisõidu tagasikerimine on neist kõige tavalisem.“

Muudetud hodomeetrinäiduga sõidukeid on keerulisem ja kulukam hooldada, aga neid on ka oluliselt raskem sama või isegi odavama hinnaga edasi müüa. Autoekspertide sõnul maksavad vale läbisõidunäiduga autode ostjad oma sõidukite eest kuni 25% rohkem. Võttes arvesse turu läbipaistvuse kasvu, on selliste autode edasimüük muutumas järjest raskemaks.

Fotod: carVertical

Jaga

KOMMENTEERI SIIN

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.