blog.aidol.asia youngteens.net a-coon.com
rarefilm.net

Mõõtmistulemused: kas koolimaja tänavapoolses küljes on kehvem õhukvaliteet kui hoovis?3 minuti lugemine

Google+ Pinterest LinkedIn Tumblr +
Sel sügisel mõõtsid Tartu koolide õpilased koos keskkonnaagentuuriga oma kooliümbruse õhupuhtust. Kas kooli tänavapoolses küljes on õhukvaliteet kehvem kui siseõues ning kui suur on erinevus?

Septembri keskel alanud õhupuhtuse mõõtmise projekti käigus paigaldas Keskkonnaagentuur NO₂ passiivsed difusioonkogujad neljaks nädalaks Tartu Mart Reiniku kooli, Karlova kooli, Katoliku Hariduskeskuse ja Kivilinna kooli juurde.

Selle aja jooksul mõõtsid 9 Tartu kooli õpilased koolimajade ümber õhu kvaliteeti. Selline hindamine on hea info alusteadmisele, millises keskkonnas koolilapsed igapäevaselt viibivad ning kas on märgata olulisi muutusi, kui mõõta õhu kvaliteeti erinevates asukohtades kooli ümbruses.

Uuringus osalesid 9 kooli: Tartu Forseliuse Kool, Tartu Raatuse Kool, Tartu Veeriku Kool, Tartu Kristlik Põhikool, Tartu Kesklinna Kool, Tartu Mart Reiniku Kool, Tartu Karlova Kool, Tartu Katoliku Hariduskeskus ning Kivilinna kool.

Välisõhu kvaliteet

Puhas välisõhk on üks olulisematest kvaliteetse elukeskkonna komponentidest. Saasteained õhus põhjustavad kliimamuutuseid, hapestumist, osoonikihi kahanemist ning õhukvaliteedi halvenemist, mis inimese tervisele ja elukeskkonnale halvasti mõjuvad.

Peamiselt saastavad välisõhku tööstus, põllumajandus, elektri ning soojuse tootmine aga ka transpordisektor. Eesti välisõhu kvaliteet on võrreldes teiste Euroopa riikidega hea.

Sisepõlemismootorites kuumuse toimel tekivad lämmastikoksiidid (NOₓ), sealhulgas mürgine lämmastikdioksiid (NO₂), kasvuhoonegaas dilämmastikoksiid (N₂O) ja lämmastikoksiid (NO). Viimane omakorda moodustab O₂ga reageerides NO₂ ehk lämmastikdioksiidi. Seepärast on neile seatud ka ranged piirnormid.

Kui lämmastikoksiidid ühinevad lenduvate orgaaniliste ühenditega moodustub maapinnal osoon või sudu. Vähe on teada see, et lämmastikoksiide tekib ka suitsetamisel.

Lämmastikoksiididega kokkupuude võib põhjustada surma, geenimutatsioone, vähendada viljakust, kahjustada loodet, häirida vere hapnikukande võimet, tekitada peavalu, väsimust ja tasakaaluhäireid.

Pikaajaline sudus viibimine võib viia tõsiste hingamishäireteni, kahjustada kopsukudet, põhjustada köha ja isegi iiveldust.

Lämmastikdioksiidi tunni keskmine lubatud piirväärtus on 200 µg/m3 ja seda lubatakse kuni 18 korda aastas ületada. Kogu aasta lubatud keskmine piirväärtus on 40 µg/m3.

2007. aastal on Eestis olnud kõrge lämmastikdioksiidi kontsentratsiooni juhtum: Tallinna kesklinna seirejaamas mõõdeti tunni keskmine NO₂ kontsentratsioon 233 mg/m³.

Eestis on kõige suuremad lämmastikdioksiidi sisaldused tihedalt asustatud piirkondades, kus peamiseks NO₂ tekkeallikaks saab pidada transporti. Tartu on tempokalt autostumas, seega on kooliõpilaste uuring asjakohane ja peaks andma vastuse, kas sõidutee ääres on õhukvaliteet kehvem kui hoovis.

Kuigi uute sõidukite heitenäitajad on üldiselt paranenud, näitab sõidukite koguarv ja aastane läbisõit jätkuvalt kasvutendentsi, mis ei pruugi tähendada summaarsete NO₂ heitkoguste vähenemist.

Piirväärtusi ei ületatud

Neljanädalase mõõteperioodi tulemustest saab järeldada, et õhukvaliteet projektis osalenud Tartu koolimajade juures lämmastikdioksiidi kontsentratsioonide osas on hea – ühtegi kehtestatud piirväärtust sel ajal ei ületatud.

Perioodi keskmine NO₂ kontsentratsioon jäi oluliselt madalamaks kehtestatud aasta keskmisest piirväärtusest (40 μg/m3) .

Projekti tulemuste analüüsist ilmnes, et mida kaugemal asub mõõtmispunkt liiklustihedast sõiduteest, seda väiksemad on ka lämmastikdioksiidide kontsentratsioonid.

“Seega saame me kinnitada varasemaid teadmisi, et linnaõhu kvaliteet on oluliselt mõjutatud transpordist ning heitetase sõltub otseselt kaugusest heiteallikast,“ kommenteeris mõõtmiste eestvedaja, Keskkonnaagentuuri andmehaldusosakonna peaspetsialist Helen Heintalu.

Euroopast andmed alles tulevad

Kuigi Tartu koolide juures on mõõtmisperiood selleks korraks lõppenud, on üleeuroopalised koolide tulemused alles koondamisel. Siis saab teada, millises õhus viibivad Euroopa teiste riikide koolilapsed.

Lämmastikdioksiidi (NO₂) määrati välisõhus passiivsete difusioonkogujatega, mille töö baseerub molekulaarsel difusioonil.

Vastav metoodika on akrediteeritud, senised võrdlusmõõtmised passiivsete kogujate ning pidevmõõtejaamade andmete vahel on andnud häid tulemusi.

Tartu koolides läbi viidud õhukvaliteedi mõõtmise projekt on osa Euroopa Keskkonnaameti poolt juhitava üle-Euroopalise õhukvaliteedi teemalise kodanikuteaduse projektist CleanAir@School.

Tartu koolides läbiviidud uuringu kokkuvõtet täismahus saab lugeda siit

Jaga

AVALDA ARVAMUST!

Jäta kommentaar

seventeen − twelve =

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

blog.aidol.asia youngteens.net a-coon.com