Uuring: kaasreisijad tunnevad end autos ohustatuna ent juht ei hooli3 minuti lugemine

Google+ Pinterest LinkedIn Tumblr +
Soomes uuriti, kui tihti tunnevad kaasreisijad end autos ohustatuna. Tuleb välja, et üle kolmandiku kõrvalistujatest kardab aeg-ajalt oma elu pärast. Juhid võtavad alusetuid riske, kihutavad ja tegelevad roolis muude asjadega. Üheks juhi ohutunde uinutajaks on moodne sõiduk.

Tuttav olukord: istud pahaaimamatult kellegi autosse ja pead enesele mõne minuti pärast tunnistama, et see oli viga – roolisolija sõiduvõtted jätavad soovida ja sa tunned oma elu ohus olevat. Parim lahendus sellisel juhul on paluda viisakalt sõiduk peatada ja maha minna.

Võimalik, et kaassõitjad on sulle endale teinud märkusi kihutamise või nuhveldamise pärast või palunud roolis kaasliiklejate suunas vähem karjuda. Mismoodi sa sellises olukorras käitd? Kas peatad auto ja palud noomijal jalgsi edasi minna? See teguviis, muuseas, võibki olla kõige õigem, sest kui sa ise tahad end tappa, lase käia, aga teised jäta rahule.

Elu on näidanud, et enamus hullu lehma tõbe põdevaid või nutinugistajatest juhte ei pea kaassõitja manitsusi miski. Hetkeks on ebamugav, sest tuleb leida teine lahendus sihtkohta jõudmiseks, aga olgem ausad – elu eest on see väike hind maksta.

ENAMUS VÕTAB LIIGA SUURI RISKE

Soomlased on liiklusuuringutes väga põhjalikud. Soome kindlustusfirma LähiTapiola tegi koos uuringufirmaga Kantar TNS uuringu, mille eesmärgiks oli teada saada, kui paljud kaasreisijad tunnevad end autos ohustatuna. Küsitlusele vastas tuhat soomlast. Tulemused on ehmatavad.

Selgub, et 32 protsenti kaasreisijatest on tundnud hirmu sellepärast, et autojuht võtab liikluses liiga suuri riske. Sama paljudele on teinud muret kihutamine või nuhvlinäppimine sõidu ajal. Ligemale neljandik küsitletutest tunnistas, et on ka ise kiirust ületanud ja ka neid on kaasreisijad selle eest nahutanud.

Liiga väikese pikivahe hoidmine ja ohtlikud möödasõidud maanteel on paraku igapäevane asi. Seega pole ju kuigi suur üllatus, et see autosviibijais hirmu tekitab. Aga millest ikkagi on autojuhtide niisugune käitumine tingitud?

AUTOJUHT ARVAB, ET ON JUMAL

LähiTapiola kindlustusseltsi liiklusohutusekspert Markus Nieminen kommenteeris uuringu tulemusi niiviisi:
“Autojuht võib ju arvata, et kontrollib olukorda, kuid kaassõitjaile võib olukord paista sootuks teistsugusena. Võimalik, et sama juht tunneks end kellegi teise autos samuti ebakindlalt. Juht võib olla pimestatud veendumusest, et midagi ei saa ju juhtuda, sest “mina ju olen keskmisest parem autojuht””.

Samuti loodetakse liialt palju nutikate juhiabiliste peale. Tänapäevane tehnoloogia lisab küll turvalisust, aga juht peab siiski ka ise mõistlikuks jääma. Nutinugistajate jaoks on üllatus ehk seegi, et auto infolusti sõidu ajal näppimine on arvatust oluliselt ohtlikum.

Kui sõidukiirused lähevad suuremaks ja juhi käitumine riskialtimaks, ei suuda tehnoloogia üksi ohutuse eest hea seista. Niikaua kuni veel inimene autot juhib ja robotid seda üle võtnud ei ole, jäävad eluliselt tähtsateks oskusteks ennatlik sõidustiil ja liiklussituatsioonist arusaamine. Need oskused on õpitavad ja arendatavad.

Paraku ei viitsita oma sõiduoskusi arendada ja halbadest harjumustest vabaneda. Kui aastaid ei ole midagi juhtunud, hakkab inimene uskuma, et nii läheb ka edaspidi ja temaga ju ometi midagi juhtuda ei saa.

Ja nüüd tuleb kõige ehmatavam osa: isegi liiklusõnnetusse sattumine ei pane mõnda juhti mõtlema selle üle, et ka enda oskustes on pisut arenguruumi.

Kantar TNS korraldas uuringu 27.4.–4.5.2018, sellele vastas 1001 soomlast. Materjalide põhjal kirjutas Lena Murd. Kaanepilt: Ylle Tampere

Jaga

AVALDA ARVAMUST!