Eesti autoaasta algas optimistlikult, Euroopas müüginumbrid languses

Pinterest LinkedIn Tumblr +
2020. autoaasta algas Eestis rõõmsate toonidega: jaanuaris müüdi 1982 uut sõiduautot. Euroopa tervikpilt aga oli pigem nutune – toimus tugev müügilangus. Kehva stardi põhjustajaks on pidevad piirangud ja valitsev üleüldine segadus. Eestis võiks aga tulevikku vaadatagi optimistlikult.

Eelmise aasta detsembris veidi paranenud uute sõiduautode müük Euroopa Liidu riikides pööras jaanuaris taas tugevasse langusse.

Karmid pandeemiast tingitud piirangud suurtes liidu riikides mõjutasid turgu oluliselt: aasta esimesel kuul tehti vaid 726 491 müügitehingut. Seda on 24% ehk ligi veerandi võrra vähem kui 2020. aasta jaanuaris.

Enamuses riikides langes uute sõiduautode müük üle 50%. Erandiks oli Rootsi, kus toimus kasv – 22,5%. Pluss tuli taas ka Norrast.

Suurte turgude jaanuari vaade oli nutune: Hispaanias kukkus uute autode müügiturg 51,5%, Saksamaal 31,1%, Itaalias 14%. Prantsusmaal seevastu oli kukkumine väiksem, “kõigest” 5,8%.

Euroopa autoturg jaanuaris 2021

Balti riikidest oli langus kõige väiksem Eestis (12,7%), samas kui Lätis ja Leedus kukkus müük 33,4% ja 45,6%,  Eestis saame rõõmustada, et müük oli kõrgem möödunud poolaasta keskmisest, mil ühes kuus müüdi u` 1500 uut autot. 2020. aasta jaanuariga võrreldes oli langus 12,7%.

Allianssidel valus kukkumine

Suured alliansid said valusa põntsu

Euroopa uute autode müügilangus paistab selgelt välja suurte alliansside statistikast: Volkswagen Grupp hävis 2020. aasta jaanuariga võrreldes 26,8%. Võitjate poolel on Porsche, mille müük püsis peaaegu samal tasemel. Kui lisada EL-ile kõik Lääne-Euroopa riigid, siis oli VAG müügilangus koguni 29%.

Uuel suurliidul Stellantisel tuleb esialgu samuti mõru pill alla neelata: kuigi Peugeot’ müük langes “ainult” 17,5% veavad üldise tulemuse alla teised grupi brändid. Silma tuleb peal hoida Opelil, sest selle müügitulemus sõltub paljuski brexitijärgsest tegevusest – kas suudetakse hoida tarneahelaid käimas?

Õnneks ei ole kõik mustades toonides. Euroopas on üks võitja ja see on Volvo. Müügitõus ligi kümnendiku jagu ja tõusu veavad pistikuhübriidid ning täiselektrilised sõidukid.

Toyota, Kia ja Hyundai jätkavad samuti stabiilselt: kuigi aasta algas langusega, tasub vaadata tulemusi markide kaupa, ja siit on näha, et Toyota ja Kia on nina vee peal hoidnud. Võtmesõnaks samuti elektriajam.

Ka Eestis on Volvol olnud tubli aasta algus

Jaanuari TOP 10 markide edetabel Eestis

Jaanuari edetabelit vaadates lööb autofänn laulu lahti: nii ilusasti kirjut rivi pole ammu-ammu näinud. Esikümne tipus on muidugi Toyota, aga viiendalt kohalt leiame Kia, seitsmendalt Volvo ja üheksandalt Subaru.

Preemiumbrändide osakaal on koguni kolmandik, lisaks Volvole on esikümnes ka Audi ja BMW. Neilt ei ole TOP 10sse jõudnud küll ükski mudel eraldi võetuna.

Mudelitabeli tipp on vankumatult Toyota päralt, ja hitiks on jätkuvalt RAV4 – kompaktklassi linnadžiibid on ostja lemmikud ka segmentide lõikes. Jaapani autotootja on esikümnes veel kahe mudeliga, Corolla ja Yarisega.

Ka Škodal on esikümnes kolm mudelit: lisaks Octaviale keskklassi SUV Kodiaq ja taskumaastur Scala. Kia Ceed ja Sportage on need mudelid, mis Korea autotootjat jätkuvalt tipu lähedal hoiavad. Stellarise lipulaev on 2020le aastale sarnaselt Citroen Berlingo, mida ostetakse nii sõiduauto kui kaubiku versioonis väga hästi.

Mudelitabeli esiots on väga rõõmustavalt kirju

Kõik läheb plaanikohaselt: elekter tuleb ka Eestis

Jaanuaris jõudsid Eesti teedele järgmised riigi toetusega ostetud elektriautod. Ühtekokku registreeriti neid 25, mis on kena aasta alguse tulemus.

Hübriidajamiga autode müüginumbreid saab lõpuks ometi võrrelda n-ö tavaautodega – 483 müüdud isendit on enam kui suurepärane tulemus. Hübriidide vallas teeb ilma Toyota, mille pelgalt SPM autode nimekiri iga kuuga lühemaks jääb, jaapanlaste tuules tõusevad kõik muud kaksikajameid pakkuvad brändid.

CNG gaasiautosid müüdi jaanuarikuus meil 83, ja selles osas ei ole Škodale ega VAG toodangule vastast. Loota tuleb, et CNGd veel niipea tootmisest maha ei võeta, kuigi hoiatavaid signaale on Euroopast tulnud mitmeid.

AMTEL nimetab nii hübriide, elektriautosid kui CNG sõidukeid ikka veel “alternatiivseteks”, kuigi tegelikkuses ei ole need juba mõnda aega mingi alternatiiv vaid arvestatav valik SPM kõrval. Jaanuaris oli kõigi “alternatiivide” osakaal Eesti automüügis ligi 30%. Väga suurepärane tulemus!

Kokkuvõtteks: kesine algus ei tähenda midagi

Kesised müügitulemused jaanuaris ei pruugi suurt midagi tähendada: kui lõpevad pandeemiapiirangud, jätkub tavapärane elu. Autoturu jaoks võivad head ajad veel ees olla, kuna viirus on lennundusele pannud megapaugu ja veel mõne aasta vältel ei loodeta hiilgeaegade taastumist. Mis tähendab, et reisitakse rohkem autodega.

Eestiski ei ole näha suuremaid mullistusi: suurem majanduslangus, millest on nüüdseks juba ligi aasta räägitud, jutuks loodetavasti jääbki. Uued säästlikumad autod on saamas elunormiks.

KIKi toetusi jagav töörühm võiks langetada kiiresti populaarse otsuse ning lisaks e-sõidukitele toetada kaksik- ja mitmikajamiga (hübriid)autodele üleminekut. Taristusse investeerimine on plaanis, aga see on tilk meres.

Kui kord on liidu lobistide ajupesuga kaasa mindud ning võetud suund “eriti roheliste” masinate soetamisele, ei piisa üksnes sõnadest, vaja on tegusid. Ja automaks SPM sõidukitele ei ole kindlasti lahendus, selle asemel on vajalik toetada tegevust elektri- ja pistikuhübriidautode laadimistaristute väljaehitamisel.

Autoaasta tõotab igal juhul eelmisest parem ja värvikam tulla, algus on olnud väga lubav. Volvo, Subaru, Audi ja BMW, mõtelge! Ehk näeme korraks edetabelis vilksamas ka Porschet, mille sportlik Taycan noppis magusa tiitli ja on aasta auto Eestis? Õigeid otsuseid tehes võiks eelseisvat autoaastat optimistlikult heaks lubada.

Allikas: AMTEL

Jaga

KOMMENTEERI SIIN

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.