Neljapäev, 18. aprill 2024
Uku Tampere võttis tuttuue Suzuki Jimny ja kutsus endaga kaasa loodusfotograaf Val Rajasaare, kes pea 10 aastat rõõmsalt vana Jimnyga sõitnud. Koos korraldati autodele tõsine “teelt ära” – eksperiment. Muljed on ülevad: Suzuki Jimny on tõenäoliselt ehedaim väike maastur, mis tootmisliinilt veerenud.

Tekst ja fotod: Uku Tampere. Videod: Val Rajasaar ja Andres Kruus

Möödunud aasta lõpp tõi Eestisse tragi minimaasturi Suzuki Jimny neljanda põlvkonna. Nimi on vana, aga auto on täiesti uus ning eelkäijast võrratult parem.

Senisest Jimnyst säilis ainult põhifunktsioon – olla parim pisike maastur – muus osas on uus põlvkond ilusam, parem, ökonoomsem, praktilisem ja ka ronib paremini.

Kutsusin kaasa loodusfotograafi Val Rajasaare ja tema eelmise põlvkonna Jimny. Läksime Kohtadesse, kus isegi jala käimine vajab pingutust.

Val Rajasaar, tema truu Jimny ja selle uus generatsioon
Välimus püüab pilke

Uue Suzuki Jimny disain meenutab hoopis rohkem vaarisa Suzuki Samuraid. Nunnu – see sõna näikse olevat loodud just täpselt Jimny iseloomustamiseks. “Nunnu” ütlevad leherohelise auto kohta nii möödakäijad kui ka roolis istuv juht.

Suzuki Jimny vaatamisest lihtsalt ei väsi – ümargused tuled, milles üllatusena teeb valgust leed-tehnoloogia ja erkroheline värv on ainult paar tähelepanu tõmbavat nüanssi.

Tänavatel pöörduvad pead ning inimesed tulevad imelooma uudistama – kas tegemist on hästi restaureeritud uunikuga, küsis üks vanem mees… ja see on tegelikult ülim kompliment. Kõik uus on taasleitud vana.

Mudeliuuendus on Jimny tagasi kandilisemaks vorminud. Keset üheülbalist muljat disaini on see silmale pai, ka on see seebiliistakakujulisest keretüübist praktilisem – nurgad on selged, igast asendist hoomatavad. Auto väikesed mõõtmed koosmõjus kandilise kerega teevad võimalikuks uskumatutes kohtades manööverdamise.

Annus legendaarset Jeepi, Samuraid ning nostalgiat tekitavat klassikalist kandilisust on igati toimiv retsept. Tuuletakistus maanteel on suurem? Pole tähtis! Kütusekulu on suurem? Ei ole, väike on!

Strateegilised mõõtmed

Suzuki Jimny trump on kompaktsus. Kõigest 3.6 meetrit pikkust ning 1,6 meetrit laiust ja 2,25 m teljevahe koos 21 cm kliirensiga tähendavad, et pisike auto ronib 37-kraadise nurgaga tõusule ja lahkub 49-kraadise nurgaga tõusult maapuuteta.

Kellele numbrid midagi ei ütle, siis praktikas ronib Jimny üles sellisest kraavipervest, kust jala üles minnes peab jalalabasid natukene küljele keerama.

21 cm kliirens ei tundu üleliia suur, aga tähele tuleb panna, et see on madalaim punkt ehk diferentsiaali korpus, kust seda mõõdetud on.

Kereni või muude detailideni on sealt veel palju ruumi ning heas vormis täiskasvanud inimene saab auto alt läbi roomata ka laugel maal. Jimnyga saab muretult alla sõita umbes 30 cm kõrgelt trepiastmelt.

Kõige suurem lõiv tuleb kogu selle kandilise võimekuse eest maksta sõitjateruumis. Pisikesse keresse lihtsalt ei suru korraga nelja inimest ja nende asju.

Jimny tagaistmete kokkuklappimine on küll vaevatu ja kiire protsess, aga kui reisijate mahutamiseks seljatoed üles tõsta, ei mahu istme taha isegi toidukott.

Ja tagumisel istmel täiskasvanud inimene end hästi ei tunne. See on mõeldud lühikeste otste jaoks. Aga keda see ruuminappus tegelikult häirib? Lastega pikale reisile sõitmiseks seda autot ometigi ei osta ju!

Kui istmete seljatoed alla klappida, tekib kabiini tagaossa arvestatava suurusega pagasiruum, kuhu paigutada jahi või matkavarustus, või ka koer.

VDA-meetodil mõõdetuna on kokku klapitud tagaistmetega Jimnys 377 liitri jagu ruumi, suurim maht on 830 liitrit. Meelde tuleb jätta, et kahe inimese ja nende asjade jaoks on ruumi autos enam kui küll!

Kerge kaal on üks suur pluss

Täisvarustuses Jimny kaalub 1.135 tonni. Kerge kaal ja suur kõrgus (1.7 m) on segav faktor maanteel, aga väga abiks nii linnas kui päris maastikul. Linnas on maastur vilgas ja kerge käsitseda, maastikul see justkui hõljub üle ebatasasuste ja pinnase.

Lühike teljevahe, kõrged rehvid ja kitsas kere seavad piirangud maanteesõidumugavusele – Jimny kardab tugevat külgtuult ja käitub tuules närviliselt.

Aga selle auto puhul oleks tobe maanteesõiduomadustele rõhku panna, sest kahte äärmust heaks supiks keeta on praktiliselt võimatu. Ilmselt ei ole see Suzuki Jimny nime kandvast retseptist paremini võimalikki.

Jimnyga ei ole maanteel kuidagi kehva sõita – lihtsalt maasturi iseloom on see, mis suurtel kiirustel sõitmise ebastabiilsemaks muudab.

Vahe eelmise põlvkonnaga on nagu öö ja päev. Kergelt kasvanud rööbe ning moodsad juhiabisüsteemid uue põlvkonna isendil tekitavad tunde, nagu istuks traktorist sõiduautosse.

Pisike mootor on piisav

75 kw võimsust ja 130 Nm pöördemomenti on väikese kere jaoks piisavad. Kiirteesõit on natuke tüütuvõitu, sest käike on käsikastil viis ja automaatkastil neli. Seega kiirusel 100 km/h tiirutab mootor üle 3000 pöörde minutis.

Kuna tegemist on päris maasturiga, on Jimnyl aeglusti ja vahekast. Kõvakattega teel sõidukäitumisse lisasärtsu saamiseks võib esisilla veoskeemist välja lülitada (stiilse vanakooli kangiga, mitte mingi nupunäperdamisega) ja jõudu piisab siis igaks tavatarbeks.

1.5-liitrise töömahuga vabalthingav mootor tundub mõne nurga alt mõeldes jällegi vähevõitu, aga kuna ülekanded on aeglased ning aeglusti muudab edenemise roomamiseks, ei teki maastikul isegi mitte korraks tunnet, et mootoril jõudu napiks.

Kräunutamata ja stoilise rahuga ronib aeglustatud käiguga Jimny üles seinalaadsest tõusust ning läheb üles lahtiste kividega künkast, läbi sügava lumise heina ja küntud põllu.

Lisaks kostitab pisike Suzuki omanikku ka väikese kütusekuluga – proovinädalavahetuse keskmine kulu oli 7.5 liitrit 100 km kohta. Selles numbris on nii linn, maantee, maastik kui ka filmimine.

Jimny ongi maastikukuningas

Ei Land Roverid ega Land Cruiserid saa Jimny maastikuvõimekusele lähedale. Suured ja rasked autod vajuvad lihtsalt pinnasesse ning kitsastes oludes suuremõõtmelise autoga on lihtsalt tüütu manööverdada.

Jimny pöörderaadius on gramm alla viie meetri. Ehk siis suure maasturi pikkusel alal keerab Jimny end peaaegu ühe liigutusega ringi.

Proovi seda nüüd elavalt ette kujutada – Jimny oleks minu valik mistahes autoagiilsuse võistlusel (ing kl agility, ei ole otsetõlgitav mõtet kaotamata).

Proovisõiduauto sahises mõistetavatel põhjustel tavalistel tänavasõidulamellidel, millel maastikusõiduga vähe pistmist. Aga hoolimata ebasobivast rehvist sai Jimny vanas karjääris ja seda ümbritsevatel seintel ronides suud ammuli jätvalt hakkama.

Jimny rattakoobas on avar, ja omanik, kes tõsisemalt teedeta aladel liikuda tahab saab sinna vaevata alla keerata maastikusõiduks sobivas mõõdus ja mustriga tummise rehvi.

Kui maasturid muidu kipuvad olema tüütult jäigad, siis Jimny on hämmastavalt pehme vedrustusega. Ja see on hea nii maastikul ronides kui Tallinna-nimelisel kuumaastikul olmesõite tehes.

Vaata videost, mida Val Rajasaar oma Jimnyst arvab

Kõrgtehnoloogia ja hind

Suzuki Jimny hinnad algavad pealt 16 000 euro juurest. Tubli maasturi koos kõige vajalikuga saab selle raha eest kah, aga kui käia välja 20 000 eurot käsikastiga isendi eest või 21 000 eurot automaatkastiga isendi eest, on autol küljes uskumatu kogus kaasaegseid mugavus- ja blingvidinaid.

Retrohõnguline kabiinidisain ja näidikutepaneel, mis pärineks justkui aastast 1980 ei tekita kuidagi tunnet, et autol võiks olla leed-esituled, automaatne tulede ümberlülitus, USB, Bluetooth, reahoidja ja muu sarnane varustus. Aga on!

See retrohõngulisus on kirjeldamatu pluss. Kunagi kui sõitsin Roveri Miniga, siis tõi naeratuse näole ja hea tunde just vaade juhi kohalt üle armatuurlaua ja kapoti.

Jimnyst avanev vaade on üllatavalt sarnane nii näidikutepaneeli disaini kui kogu olemuse osas. Kindlasti on siin minu subjektiivne heakskiit mängus, aga mitte ainult, sest auto võlub kõiki, kes selle poole vaatavad.

Kokkuvõtvalt

Siin ei ole midagi muud öeldagi – maailmas on kohti, kuhu pääseb ainult Suzuki Jimnyga. Sealjuures mugavalt ja ka edevalt – tõenäoliselt on vähe neid, kelle see auto külmaks jätab. Isegi lapsed fännavad!

Suzuki Jimny peamine eesmärk, viia inimesi kohtadesse, kuhu muude sõiduvahenditega ei pääse, teeb sellest pea asendamatu teekaaslase kalameestele, jahimeestele, loodusfotograafidele ja muidugi ka tõelistele maastikusõiduhuvilistele.

Ent see on jõukohane ka niisama sõitjale: uus Jimny sõidab hästi nagu kaasaegsed autod ikka ning võib olla vabalt väikese pere esimene ja ainus auto. Tundelise poole pealt on Jimny number üks ju juba niigi.

Vaata, kus ja kuidas tohib autoga looduses liikuda

KOMMENTEERI SIIN