Neljapäev, 28. märts 2024
7. ja 8. juunil lähevad driftiässad Pärnus Baltikumi meistrivõistlustel vastamisi. Sellest, mis õigupoolest toimuma hakkab, saab aimu videost, mille meie videomeister Sten Ottep tänavu mais Kehala ringil üles võttis. Drift on Steni üks meelisteemasid. Uurisin, miks?

Videomeister Sten Ottep suudab ka kõige igavama teema ahvatlevasse filmikeelde panna ning see on ilmselt ka põhjus, miks temata ei sünni peaaegu ükski Accelerista autovideo. Steniga on lihtne koos töötada, niisama jutu peale aega ei kulu, kodutöö on alati tehtud.

Aga on teemasid, mis panevad Stenil silma rohkem särama. Näiteks kui loo peategelaseks on mõni bemm. Või kui ees seisab mõni autospordivõistlus. No näiteks drift. Sõna “drift” paneb kogu Steni särama!

Ei loe, et õues on koerailm – mis vastupidiselt üldlevinud arvamusele tähendab seda, et koer vabatahtlikult ei lähe õue! – nagu see juhtus olema 11. mail, mil Kehala ringil toimus Põhja-Euroopa drifti meistrivõistluste avaüritus NEZ Drift: Sten oli kohal, et muuhulgas salve panna juuresolev video.

Ma arvan end teadvat, miks Steni looming paljusid autosõpru kõnetab: peale selle, et ta töötab profilt, on ta üks vingemaid autojuhte, keda tean. Rahulik, kindla käega, muuseas ka korralik. Sten on selles klubis, kus kummi vilistatakse seal, kus tohib, mitte keset igapäevaliiklust.

See on põhjus, et olen Steni surunud tema mugavustsoonist kaamera tagant sootuks üllatuslikumasse, “ma ise siin teile testin” – tegija rolli.

Kaameratestide tegemine on üks asi, auto hingeelu uurimine sootuks teine. Olgu kuis on, peagi on oodata Steni autolugu. Peategelaseks muidugi bemm, uus BMW Z4. Aga enne veel räägime natuke driftipisikust.

Kust sinu driftipisik alguse sai? Mäletad Sa oma esimesi võistlusi?

Ma arvan, et kuskil 2010. aastal käisin ma esimest korda Ülemiste keskuse parklas driftimist filmimas. Ma mäletan seda päris hästi. Uhke tunne oli, kui käe peale “Media” paela sain. Ilm oli vihmane, aga see on nii… tavaline.

Kui bokside poole kõndisin, läks minust mööda Lätlaste treiler, millel viimane auto oli E30, aga numbrimärgi asemel oli sel kirjas Egle – driftimaailmas on see nimi päris tuntud.

Terve päev sai filmitud ja imetletud neid autosid liuglemas parklas, kus oli mingi algeline rada maha pandud ja mida ilmselt oli raske sõita vihma tõttu. Vihma tuli ikka korralikult.

Üks asi meenub veel, Henri Puhmase Audi oli tollel hetkel täiesti hullumeelne masin, mees tuli sellise nurgaga ja niimoodi hoidis peal, et see oli fenomenaalne vaatepilt. Mõtlesin, et siit tuleb äge asi.

Koju jõudes ja natukene materjali näppides andis mu arvuti aga otsad ja see video ei saanudki mitte kunagi valmis. Eks see saigi motivaatoriks, kui nii, siis kurat, ma lähen ja teen veel palju parema asja valmis!

Kas kaamera taga olemisest on muud kasu ka kui et tuleb järjekordne video? Kas sa ise õpid seal midagi juurde ka näiteks?

Kindlasti, arvestades, mis tehnika mul kunagi oli ja mis pilte ja videoed tehtud sai, on see väga arendav. Drift või ükskõik milline teine ekstreemsport on raskesti jäädvustatav.

Aga mulle väljakutsed meeldivad ja aja jooksul olen ma tutvunud ka paljude inimestega, kes Eesti driftis asju teevad. Ning iga kord on meeldiv tagasi minna ja juttu ajada ja uudistada mis vahepeal on valmis ehitatud ja eks niisama muljetada ringi on ka huvitav.

Oled sa ise driftinud? Kui raske see on? Mina, “taksojuht”, ilmselgelt valin võimaluse alati ühes tükis koju jõuda. Drift aga tähendab julgust ja väljakutseid, et minusugustele võiks pakkuda vägevat vaatemängu.

Haha, noh eks iga bemmivend talvel ikka katsetab! Suvel ei ole väga siiski sõitnud, ühte korda võiks nimetada külglibisemiseks kui me mu sõbra Richardiga proovisime mu ema 318iA väänata põiki Saku Suurhalli taga, isegi õnnestus aga no sisuliselt oli see suur sõõrik ainult.

Talvel on aga teine teema, talvel olen ma ka rohkem lõbutsenud (rahu inimesed, ma seda linnas ei harrasta). Ikka seal, kus on n-ö vaba vesi.

Talvel on lihtsam driftida, eks seda on näha ka tegelikult asja populaarsuse pealt, talvel on Ülemiste bemme, omegaid ja sierrasid täis, vahepeal tuleb mõni mees veel mõne tagaveolise masinaga, näiteks Ford Transitiga proovima.

Kellele drift peaks korda minema ja miks? Mida see meile õpetab või annab?

Igat inimest paeluvad spordialad mis talle huvi pakuvad. Korda lähebki see nendele, kes on selle ala kuidagi endale avastanud: meeldib talle siis sõita, pealt vaadata, mehhaanik olla, pildistada või mis tahes muud teha driftiüritustel.

Drift õpetab palju, tegelikult on see autoga sõitmine piiri peal, sa oled pidevas ülejuhitavuses, aga sa saad seda kontrollida. Ma arvan, et iga inimene võiks seda osata, aga seda on ilmselt palju tahetud.

Uus mood on see, et auto on elektroonikat täis, ja pole mingit haisugi üle- ega alajuhitavusest enam. See muidugi natuke teeb murelikuks, kuna ma pigem pooldaks häid autojuhte, kui häid autosid, aga sinna see tänapäeva trend läheb…

Kes on su lemmikud Eesti driftis?

Lemmikuid mul pole, hoian pöialt omadele ja üldiselt loodan, et tuleb huvitav sõit, ja keegi üllatab ja tuleb võitjaks inimene, kellest seda absoluutselt ei ootaks.

Milline on õige driftiauto? Suurem osa sportlastest sõidab mingil põhjusel bemmidega. Miks?

Õige driftiauto on tagaveoline. Eestis on lihtsalt nii lihtne ehitada seda BMW peale. Keresid on palju, neid on juba ammusest ajast tehtud, know how-d on palju. Varuosasid saad osta kilo hinnaga.

Üldiselt ongi meil BMW kõige populaarsem, sest see on kõige odavam viis sellele spordialale siseneda. Ma arvan, et paljud inimesed ei kujuta ettegi, kui kallis see lõbu päriselt on .

Kehala oli tänavu suhteliselt dramaatiline. Mis sulle sellest meelde jäi?

Kehala oli minu jaoks selle hooaja esimene üritus, sest Lätti ma ei jõudnud. Muidugi sel aastal ei tahetud väga hüpata, sest eelmisel läks autode lõhkumiseks, aga natukene nägi seda ka ikka.

Muus osas, ilm tegi ära sel aastal kahjuks. Hommik oli paljulubav, aga sõitude ajal hakkas käest minema, tuli vihma ja tuli tuult.

Müts maha inimeste eest, kes viitsisid seal lõpuni vaadata, kindlasti lihtne see ei olnud. Ma natuke lootsin, et üks mees, Holger Lunter, teeb midagi ägedat, kuna me Holgeriga ka väikest videoprojekti teeme, paraku tal seekord kahjuks nii hästi ei läinud.

Kui valus on vaadata teiste põrumist? Kui vähe või palju on vaja, et kõik pekki läheks?

Oleneb, kui hullult. Kui sa näed, et mehel on ikka täitsa katki auto, siis on ikka valus vaadata. Samas on mul rõhk koguaeg jäädvustamisel ja väga palju ma mõtiskleda nendel teemadel ei saa.

Aga tegelikult on väga vähe vaja. Toon näite Michael Reiljani näol. Ta keeras auto üle katuse Kehalas. Millest see tuli?

Tegelikult null olukord: ta läks laiaks natukene tagasi tulles, parema kurvi peal. Pehme pinnas tõmbas tal nina otseks ja auto ka pehme pinnase peale. Siis võttis kinni ja rulluski üle katuse. Situatsioon oli väga lahja.

Tulemus… mehe uus ja ilus auto on maha kantud. Vähemalt kere oli vaja uus leida, mida nad ka tegid, ja olid järgmisel võistlusel uue kerega juba kohal. Respekt!

Järgmine peatus: Pärnu Auto24ring

Selle nädala reedel ja laupäeval, 7.-8. juunil toimub Auto24ringil Balti Drifti Meistrivõistluste teine etapp “Summer Bash Baltic Drift Championship 2019”.

Viimased kolm aastat ei ole rohkelt avariisid põhjustanud Auto24ringil driftivõistlusi toimunud. Tänavu on rajal mitmeid muutusi, mis pakuvad adrenaliinirohkeid elamusi nii sõitjatele kui pealtvaatajatele.

Pro-am klassi sõitjad sisenevad rajale kiirusega 100 km/h, pro klassi driftijate kiirus võib raja keskel küündida lausa 170 km/h. Võrreldes Kehala üritusega, kus kiirused olid madalad, peaks hea ilm soosima mängulisemat võistlust.

Võistlustulle läheb tiitlit kaitsma kahekordne Eesti ja Põhja-Euroopa meister Mihkel Norman Tults, kes tegi Kehalas tehnilise rikke tõttu avarii ning ei suutnud enam autot finaaliks tippvormi saada. Nüüd on auto taas võistlusvalmis.

Loodetavasti tuleb ägedalt draamat ja võidud teenitakse auga välja.

Vaata siit uuesti uhket galeriid Kehala NEZ Drift ürituselt

Steni loomingut saab vaadata Fifty Visuali lehelt

Kaanepilt: Ylle Tampere

blank

Ylle on teinud teadus-, haridus- ja keskkonnateemalisi telesaateid ning töötanud vabakutselise (kirjutava) ajakirjanikuna. Alates 2015 WWCOTY rahvusvahelise kohtunikekogu liige. 2015. aastal pälvis Ylle riiklikult tunnustatud teaduse populariseerija auhinna. Acceleristas vastutab Ylle lehe väljaandmise eest ning kirjutab aeg-ajalt talle omase otsekohesusega

KOMMENTEERI SIIN