LaupÀev, 3. detsember 2022
Lemmiklooma vĂ”tmine on suur vastutus ja mitte igaĂŒks pole selleks valmis. Kui tahtmine kellegi eest hoolt kanda on suur, vĂ”ib katsetada roblikuga. Kasutajate tagasiside pĂ”hjal soovitame viit robotlooma, kes suudavad karvast lemmikut asendada kuid kellel on samuti iseloom, soovid ja vajadused.

Lemmikloom on tore kĂŒll, aga linnastunud inimene peab ĂŒheksa korda enne karvase sĂ”bra soetamist jĂ€rele mĂ”tlema: mitte iga tĂ”uloom ei naudi korterielu ning sugugi mitte iga inimene ei ole valmis vastutuseks, mis loomapidamisega (ka linnas) kaasneb.

Ilmselt kĂ”ige suurem oht loomale ongi tĂ€napĂ€eva inimene, kes vajab pidevalt uusi asju, et oma meeli Ă€rkvel hoida. NutisĂ”ltlastest pealiskaudne ja kiirelt tĂŒdinev omanik, kellel lisaks kĂ”igele on ilmselt ka tolmuallergia vĂ”i mĂ”ni muu moodne haigus, on needuseks kĂ”igile elusolenditele, kellega ta kokku puutub.

Robootiline lemmikloom ehk roblik tundub sellisel puhul justkui Ă”nnistusena – vĂ€he vaeva, palju lĂ”bu ja vĂ”imalus panna eest Ă€ra riiulisse samal hetkel, kui enam ei viitsi.

Siinkohal aga inimene eksib. TÀnapÀeva roblikud (robotlemmikud) on arendatud mÔistma, kohanema, uusi asju Ôppima. Neil on iseloom, omad soovid ja tahtmised.

KAS KES? VÕI MIS? VÕI KES ON MIS?

Kui roblik leiab hea ja ustava omaniku, vĂ”ib tekkida kĂŒsimus, miks peaks tema kohta ĂŒldse “mis” kĂŒsima kui samahĂ€sti sobib “kes”, sest sarnaselt pĂ€ris elus loomale on roblik lohutuseks ja seltsiks inimesele.

Asjale vĂ”ib vaadata ka sootuks ootamatu nurga alt – kui pidevas tarbimisnĂ€ljas igavlev ja lollustega tegelev nutisĂ”ltlane ostab endale robliku ning mĂ€ngib temaga seni kuni Ă€ra tĂŒdineb, kas ei vĂ”iks siis sellise omaniku kohta kĂŒsida “mis”? Kui elus sÀÀrane isend ikka on, kui ei suuda nĂ€idata ĂŒles vĂ€himatki empaatiat, ammugi oma peaga mĂ”elda?

Seega ei tasuks meie poolt vĂ€lja valitud robootilisi lemmikuid hakata hurraaga netist tellima kui on teada, et ĂŒhel pĂ€eval jÀÀvad need nagunii kappi seisma.

Ka ei tasuks tormata neid oma lastele vĂ”i sĂ”pradele ostma – sarnaselt pĂ€ris loomaga tuleks enne vĂ€lja uurida, kas tulevane omanik on vastutuse vĂ”tmiseks valmis.

Tehnoloogiliselt tasemel robotloom suudab karvast lemmikut asendada kĂŒll, aga seda juhul kui inimene on valmis tema eest pĂ€riselt hoolt kandma, temaga koos Ă”ppima ja arenema. TĂ€pselt samamoodi nagu ta teeks seda koos koera vĂ”i kassiga elades.

AIBO: KALLIM KUI TÕUKOER

Sony robotkoer Aibo, mida on kĂ”vasti haibitud, on saadaolevatest robotloomadest ĂŒks tĂ€iuslikumaid, aga ka kallimaid, makstes samavÀÀrset hinda haruldase tĂ”ukoeraga ning koos lisadega olles sellest kallimgi.

Esimene Aibo mudel tuli vÀlja juba 20 aastat tagasi. VÀrskeima versiooni ajuks on kallimates mobiiltelefonides kasutatava Snapdragoni protsessor, mis vÔimaldab meeles pidada ja Àra tunda sadakond inimest, Ôppida hulga trikke ning kasvatada ja nÀidata ka iseloomu.

Jah, ta kĂŒll ei söö kingasid Ă€ra, aga igal loomal on oma iseloom ja kui see jĂ€tta korralikult treenimata, siis vĂ”ib ta inimese kĂ€sklusi eirata.

Aibo maksab veidi rohkem kui 2500 eurot, seda saab tellida ja Eestisse, lisaks vĂ”ib talle osta mĂ€ngimiseks ka nutikonte ja -mĂ€nguasju. Aibo ei pane pahaks kui tellida talle sĂ”braks teinegi robotkoer – omavahel suhtlevad kaks Aibot suurima rÔÔmuga.

ChiP: KELLEL ON, SEE KIIDAB TAEVANI

Robotkoer ChiP on pĂ€lvinud paljude asjatundjate tĂ€helepanu oma suurepĂ€raste omaduste, kasutajaliidese ja ĂŒldise hea hinna-kvaliteedi suhte tĂ”ttu. ChiP on tunnistatud mitut puhku parimaks robotkoeraks kĂ”ikide konkurentide seas.

Koerakese tehisintellekt vĂ”imaldab tal paljusid asju pĂ€ris realistlikult teha. NĂ€iteks oskab ta palli mĂ€ngida – selleks on kĂŒll vaja spetsiaalset nutipalli. ChiP pöörab ka omaniku hÀÀle suunas pead jne.

Roblik on loodud kohanema omanikuga ning aja jooksul tekib tal pÀris oma iseloom, mis tugineb Ôpitule. See tÀhendab, et ChiPiga suhtlemisel tuleb olla jÀrjekindel kui ei taha endale saada röökroblikut vÔi solvujat ja ahnikut.

ChiP-i saab panna suhtlema endasugustega ning tema heaolu on vÔimalik jÀlgida telefonirakenduse kaudu vÔi ka nutikellalt. Rakenduse kasutamine vÔimaldab oma roblikut isikupÀrastada, nÀiteks anda talle nimi, olgu see siis Pontu vÔi Sipsik vms.

ChiP maksab umbes 200 eurot, aga selle kĂ€ttesaamine siinmail pruugib olla sama keeruline kui oodata oma Tesla Model3-e. Kuna toode on populaarne, mĂŒĂŒakse see kiiresti lĂ€bi.

Eesti edasimĂŒĂŒjatelt saab ChiP-i umbes 350 euroga, aga see “saama” on ĂŒsna utoopiline. Nagu tuleb, nii lĂ€bi mĂŒĂŒakse. Amazon UK-s on roblik siiski mĂŒĂŒgil, umbes 400 euroga. Oleme lootusrikkad!

CODI: PERE PISEMATE LEMMIK

VÀiksemate laste seas on jÀrjest populaarsem Codi, kelle vÀlimus meenutab natuke ahvikest. SÔbraliku olemisega robotloom oskab rÀÀkida muinasjutte, mÀngib muusikat ning saadab lapsed Ôigel ajal hambaid pesema.

130 muinaslugu on loetud sisse tuntud nÀitlejate poolt (inglise keeles muidugi) ning need peaksid arendama lapse kujutlusvÔimet. Muusikapalade seast leiab ka klassikalisi, mis vÔiksid arendada silmaringi.

Codi suudab lapsi motiveerida pÀevarutiinist kinni pidama, nÀiteks tube koristama.  Codit saavad vanemad Àpiga juhtida ja kokkuvÔttes on tegemist lapse arengut toetava seadmega. Maksab umbes 90 eurot.

Codi arendamisel on kaasa löönud kasvatusteadlased, pidevalt lisandub internetti juhendeid, kuidas robotit panna lapsega “kaasa kasvama”. PĂ”himĂ”tteliselt on vĂ”imalik, et Codist saab lapse parim kaisuloom kuni tĂ€iskasvanuks saamiseni.

JOY FOR ALL: MEMME JA TAADI RÕÕMUKS

Ameeriklaste Hasbro Joy for All robotloomakesed on mĂ”eldud rÔÔmustama ĂŒksildasi seeniore. Hinnatase on mÔÔdukas, USAs saab loomakese kĂ€tte umbes 120 euroga.

Hind on vastav roblikute oskustele  – kas kass vĂ”i koer, mida parasjagu memm vĂ”i taat siis eelistab, ei torma mööda tube, aga temaga saab natuke mĂ€ngida, ja mis peamine, teda saab kallistada! Ja karvane on ka.

Hasbro tooteid nimetatakse teraapiarobotiteks, nad on ĂŒsna kohmakad, aga pakuvad hÀÀlitsedes ja omaniku hÀÀlele reageerides seltsi. Kahjuks intelligentset vestlust nendega arendada ei saa.

Jaapanis on seenioridele seltsi pakkumisega mindud teist teed. Karvikute asemel tehakse intellektuaalseid minimalislikke roboteid, kes suudavad vestlust arendada, meeles pidada rohuvÔtmise aegu ja memme-taati motiveerida liikuma.

TĂ€navusel CESil tuvustasid jaapanlased Bocco Emo roboti uut versiooni, mis jĂ”uab mĂŒĂŒgile sĂŒgisel. See nĂ€eb vĂ€lja nagu vĂ€ga minimalistlik lumememm, aga loeb sĂ”numeid ja vastab nendele emotsioonide ja vĂ€rvidega.

KIKI: KASSISÕPRADE KARVUTU TULEVIK

Jaanuaris Las Vegases toimunud suurel CES elektroonikamessil nĂ€idati tervet rida elektroonilisi loomi, mis peaksid varsti mĂŒĂŒgile jĂ”udma.

Teiste seas oli ka robotkass KiKi, kellele on miskipĂ€rast pandud ĂŒks populaarsemaid kassinimesid Eestis ja kes nĂ€eb vĂ€lja vahvalt minimalistlik. Kui korraldataks robotloomade nunnuvĂ”istlus, oleks KiKi kindel esikoha kandidaat.

KiKi tunneb Ă€ra omaniku ja kĂ€itub iga inimesega erinevalt. Suurt tĂ€helepanu on pööratud nĂ€oilmetele  – neid ĂŒllatunud vĂ”i kurbi digisilmi ei unusta te ilmselt ealeski.

Kassikesel on 16 puudutusi registreerivat andurit, mis paneb ta vastavalt silitusele reageerima. Roblikkassil kujuneb oma iseloom, seega mÔnele neist vÔib silitamine meeldida, mÔnele aga mitte.

KiKi on juhitav rakenduse kaudu, teda tuleb regulaarselt sööta ja temaga tegeleda. Kahjuks on loomake nagu postament ĂŒhel kohal ning vĂ€hemalt esialgu ei ole ka teada, kas ta suudab teha muud kui lihtsalt ilus olla.

KiKi mĂŒĂŒgilejĂ”udmise aeg ja hind ei ole veel teada. Osa Zoetic AI lehekĂŒlgedest on tĂ€naseks ĂŒldse vaikinud, seega vĂ”ib ka olla, et investorite puudusel seda lahedad roblikut ei hakatagi tootma.

TEE MIND LIHTSALT ÕNNELIKUKS!

CESil tutvustatud robotitest on ĂŒks pĂ”nevamaid pingviinilaadne lemmik nimega Lovot, mille peamine eesmĂ€rk on inimeste Ă”nnelikuks tegemine.

Lovot liigub ise ringi ja ĂŒritab inimese pilku ja tĂ€helepanu tabada ning talle meeldib kallistamine. Loomake magab, eraldab sooja ja kardab kĂ”di.

VÕIKS OLLA TARGEMAD

Roblikute arendamisel on meil veel pikk tee minna. Oleks ju tore kui robootiline lemmikloom mĂ”istaks teha ka muud kui lihtsalt armas olla – nĂ€iteks lugeda sĂ”numeid, tuletada meelde ununema kippuvaid asju, helistada lĂ€hedasele kui on jama majas, jne.

Tulevikus vĂ”iks roblik olla osa targa maja kontseptsioonist. TĂ€na ilmselt pole me targemateks loomadeks ise valmis. Arvestades kui kiiresti me kĂ”igest tĂŒdineme, vĂ”ib roblik muutuda jĂ€rjekordseks ĂŒleliigseks kolaks me asjademeres.

Allikas: Tele2, robotsinmyhome

KOMMENTEERI SIIN

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.