Proff paneb proovile: Sony a7R III hübriidkaamera teeb konkurentidele tuule alla5 minuti lugemine

Google+ Pinterest LinkedIn Tumblr +
Videomeister Sten Ottep testis pikemalt Sony a7R III hübriidkaamerat koos kolme optikaga ja tõdeb, et täpselt see on töövahend, mida üks eriilmelisi töid tegev video-ja fotograaf vajada võiks. Konkurentidel läheb keeruliseks, sest Sony on juba üle võtmas.

Mõni aeg tagasi pandi mulle Photopointis suurema pidulikkuseta sülle kogukas kast Sony a7R III kaamera ja kolme objektiiviga.

Kuigi ei tundu eriti suur asi – kaamera on kaamera ja optika on optika – siis selle kastiga koju minnes kujutasin reaalselt ette, kuidas ma trepi peal kukun nii, et kogu kupatus läheb katki ja ma pean oma maise vara maha müüma, et kahju korvata.

Okei, tegelikult nii hull see ka ei olnud! Kuna ma ise pole veel jõudnud oma a7 pealt edasi liikuda, oli huvitav näha, kuhu suunas Sony vahepeal oma asjadega arenenud on.

TÄISKOMPLEKT

Täpsustuseks: tavaline a7 on Sony kaameratel keskmine variant, R tähistab kõrgema megapikslite arvuga fotograafiale suunatud seeriat ning on ka veel S, mis on mõeldud peamiselt filmimiseks.

Kolm kaasa pandud objektiivi olid Sony 70-200 f2.8, mis on korralik elukas; Sony 24-70 f2.8, millest kujunes proovitöödel mu lemmikobjektiiv, ja lõpuks Sony Sonnar 55 f1.8, millel portreede pildistamiseks on mõnus bokeh.

Kaasa anti ka mälukaart, mis jaksaks kogu seda tohutut infokogust maha kirjutada, mida see kaamera üles võtta suudab. Kogu see kupatus oli minu käes umbes kaks nädalat.

ÖÖD ON SIIN PIMEDAD

Mingit kindlat mänguplaani mul kaamera ja optikate testimiseks ei olnud. Kuna pildistan väga palju erinevaid asju, tahtsin proovida, kuidas Sony a7R III hakkama saab erinevates situatsioonides.

Kõigepealt võtsin ette “pimepildistamise” Keila-Joal. Sony on tuntud oma low light performance’i poolest ning seda see hästi ka teeb.

Jätsin meelega statiivi maha, et kas üldse saaks käelt pildistades mingisugust tulemust loota ning kui kõrgele saab ISO tõsta enne, kui müra talumatuks muutub.

Ja juba Sony a7R III üllatas: statiivi maha jätmine ei tundunud kuigivõrd mõjutavat olukorda, sain isegi aeglase säriajaga Keila joast pilte teha nii, et pilt jäi terav. Low light testi sooritas Sony a7R III igatahes lennukalt.

KAKS KORDA PROFIM TUNNE

Nagu mainisin, kindlat proovisõiduplaani mul Sony a7R III kaamera jaoks ei olnud. Kandsin seda kaasas kui vähegi arvasin, et seal, kuhu ma lähen, on miskit pildistada või filmida.

Ma ei tea, kas asi oli teadmises, palju kaamera maksis, või objektiivides, või tegigi see kaamera nii head tööd, et iga kord kui ma Sony a7R III välja võtsin, oli kaks korda professionaalsem tunne kui siis, kui oleks olnud mu oma kaameraga.

Asjaga mitte kursis olevad inimesed nendel kaameratel ilmselt vahet ei teeks, sest Alpha seeria kerekuju on suhteliselt samasuguseks jäänud.

Kuigi Sony a7R III on rohkem orienteeritud pildistamisele, ei tähenda see absoluutselt, et sellega filmida ei saaks. Vastupidi, saab ja pööraselt hästi!

Mul tekkis viimasel õhtul kui Sony a7R III mul käes oli, idee, teha minutiline klipp puhtalt, ei mingit statiivi ega gimbalit, ja vaadata kuidas see välja tuleb. Võtsin sõbra kampa ja tegime kiire impro “How to leave work on Friday”. Tulemust näeb siitsamast.

POOLT JA VASTU

Nii, pros and cons. Kogu see kupatus oli sisuliselt see, mida üks freelancer nagu mina võiks tahta. Jagus objektiive iga asja jaoks ehkki ma vahepeal kasutasin ka oma 15mm Irix Blackstone’i selle kaamera ees, aga tegelikult, kui sa loodust või kinnisvara ei pildista/filmi, siis pole seda vaja.

Kõik muu oli aga olemas. Hea objektiiv igapäevaseks kasutamiseks on 24-70mm, millega sai võtta piisavalt laialt asju aga samas võimalus sisse zoomida 70mm peale. Fikseeritud f2.8 ava on hea objektiiv millega ma saaks tehtud kõik oma igapäevased liiklusvideod.

55mm f1.8 on suurepärane objektiiv inimeste pildistamiseks ja see on hämmastavalt väike, kuid teravustab kiiresti ja joonis pildil oli väga ilus!

And last but not least 70-200mm, samuti fiks f2.8 avaga, sobib et võtta ka asju kaugemalt. Miks on üldse fikseeritud ava hea? Hea näide oleks filmimisel, sa tahad võtta näiteks intervjuud ja vaikselt sisse zoomida ehk, et lisada dramaatilisust.

Mitte fikseeritud avaga objektiivil läheks pilt aina tumedamaks, mida rohkem sa sisse zoomid ja see ei näe videos hea välja. Sa saaksid panna ava kinnisemaks, nii, et see ei läheks tumedamaks aga mida lahtisem ava, seda parem bokeh ja mida parem bokeh, seda ilusam kaader välja näeb.

Bokeh on siis see, kui uduseks su taust jääb, kui su pildistatav objekt/subjekt on fookuses. Mida väiksema numbriga ava, seda rohkem bokeh-it on.

Samas on see hea ka kehvades valgustingimustes pildistamisel, kus sa ei pea ISO kõrgemaks lükkama selleks, et pilt tuleks võrdselt valgustatud  70 ja 200mm peal.

Ainuke asi mis mind ilmselt häiriks, on kaamera hind, aga samas vaadates, kui palju maksab näiteks Canoni lipulaev 1DxMII, siis selle kere hinnaks on 6599 eurot, samal ajal kui Sony on “kõigest” 3099 eurot.

SONY VÕTABKI ÜLE

Vanasti oli probleem, et Sonyle pole häid objektiivivalikuid palju, kuid nad on turul kõvasti tööd teinud ja nüüd paljud tootjad nagu Sigma ja Tamron toodavad ka Sony E mountile objektiive ehk see pole ka enam probleemiks.

Alles möödunud nädalavahetusel aitasin filmida Simple Sessioni dokumentaali ja kes vähegi teab mis see on, teab ka, et see üritus on korralik fotograafide paraad.

Veendusin seal, et ülekaalukalt oli tegijatel kasutuses Sony kaameraid. Ma arvan, et Sony ongi segmenti üle võtmas ja Canon ning Nikon peavad kõvasti tööd tegema, et oma pärusmaale tagasi trügida.

Vaata Steni tegemisi Fifty Visuali lehelt ja Flickrist

Jaga

AVALDA ARVAMUST!