KolmapÀev, 1. veebruar 2023
Lexus GS 200t sobib eristuda soovivale inimesele
Sobib esindussÔidukiks ja adrekageneraatoriks rajaringidel
Tarneaeg: 4 kuud tellimisest. Laoauto kolme nÀdalaga
Hind alates 48 530 €

Ütled “Lexus“, mĂ”tled „hĂŒbriid“. Ka mina mĂ”tlesin just nii, minnes GS sportsedaaniga esmatutvust tegema. Tosina aasta jooksul on Lexus tĂ”mmanud hĂŒbriidtehnoloogiaga asfaldile nii tugeva joone, et konkurentidel tuleb reel pĂŒsimiseks kĂ”vasti vaeva nĂ€ha. Pole siis ime, et esimesena just selline seos tekib.

Ka kliendid lĂ€hevad Lexuse mudelite puhul enamasti lihtsama vastupanu teed: valitakse hoobilt keskkonna- ja kĂ”rvasÀÀstlikum variant, sest hinnavahe pole kuigi suur – sama raha eest saab ju kaks mootorit! Puhas inimlik ahnus, kas pole? Astusime seekord asfaldijoonest ĂŒle, ja saime kahe mootori ahnusest vĂ”itu. ProovisĂ”iduautoks on hĂŒbriidi asemel sportlik Lexus GS 200t.

[toggle title=”Lexus GS 200t F Sport S tehnilised andmed” load=”hide”]
Mootori töömaht: 1998 cm3
Maksimaalne vÔimsus (kW/hj/RPM): 180/245/5800
Maksimaalne pöördemoment (Nm/p/min): 350 / 1650 – 4400
JĂ”uĂŒlekanne: tagavedu, automaatkĂ€igukast, 8 kĂ€iku
Pikkus, laius, kÔrgus, teljevahe (mm): 4 880, 1 840, 1 455, 2 855
Tippkiirus: 230 km/h
Kiirendus nullist sajani: 7,3 sekundit
KĂŒtusekulu: 8,0 l/100km
Pakiruum: 520 l
TĂŒhimass: 1745 kg
[/toggle]

[dropcap]ESIMENE PILK [/dropcap]ProovisĂ”iduautot seirates ĂŒllatusin tĂ”siasjast, et pakkumisel on hoopis neljasilindriline turbomootoriga GS 200t. Turbo? Oot-oot, midagi siin ei klapi. Varem on vĂ”imekamad Lexuse mudelid olnud varustatud ikka 6 vĂ”i 8-silindriliste mootoritega, nĂŒĂŒd siis Ă€kki… neli?

Igal juhul, ei maksa unustada, et Lexus on lÀbi aegade tootnud jÔudumööda sportautosid. Neil on sportkupee RC ja superauto LFA (muuseas, seda toodeti GS-iga samas tehases). Minu kogemustepagasis on pÀev RC F-iga. Sellele mÔtlen rÔÔmuga tagasi siiani, kiites uskumatuna tundunud sportlikku juhitavust ja tÀiesti ebasportlikku sÔidumugavust.

Niisiis, Lexus GS 200t. Keskklassi luksuslik sportsedaan. Nii vĂ€liselt kui sisemiselt silmapaistev disain. Eristub hĂŒbriidsetest GS-idest nii jĂ”uallika kui kĂ€igukasti poolest. JĂ”uallikaks arvestatav neljasilindriline turbomootor, mis oma 180 kilovatiga konkureerib teiste premium-klassi mudelite kĂ”rgemas liigas.

JĂ€relikult peaks see auto pakkuma mĂ”nevĂ”rra enam sĂ”idurÔÔmu? Enne sisseistumist kahtlesin, kuidas on Ă”nnestunud ĂŒhendada sportlikkus keskklassi traditsiooniliste sĂ”idumugavusega. Raske on ju ette kujutada uuemapoolse E-klassi Mercedesega rallimist. VĂ€hemalt stiilselt mitte. Pigem siis juba S-klassiga. Ja kuidas Lexuse turbomootor ennast tĂ”estab?

Lexus GS 200t
Ei jÀÀnudki muud ĂŒle, kui proovisĂ”idul testida Lexus GS-i nii maanteeomadusi kui vĂ€he sportlikumat sĂ”itu.

[dropcap]AJALUGU [/dropcap]Erinevalt mĂ”ne teise automargi (BMW Dixi, VW KĂ€fer) koidikust, ei alustanud Lexus 80-ndatel vĂ€ikeautodega. Toonane maailma ĂŒldine majandusolukord pigem ei toetanud luksusbrĂ€ndi turuletulekut.

Jaapani 5 % majanduskasv kĂŒmnendi vahetusel ja sellele jĂ€rgnenud globaliseerumisperiood vĂ”imaldas Lexusel edukalt ostjateni jĂ”uda luksusmudeliga LS 400. Mudeli vĂ€ljatöötamisel projekti koodnime „Flagship One“ (F1) all viidi ellu Eiji Toyoda eesmĂ€rki – luua maailma parim auto. USA-s haaras Lexus hoobilt kolmandiku MB ja viiendiku BMW turust.

DSC_2519_20_21_Painterly

Luksussedaanile jĂ€rgnes 1991. aastal sportkupee SC400 ja 2 aastat hiljem nĂ€gi ilmavalgust esimene GS sportsedaan. Selle kolmas pĂ”lvkond jĂ”udis rahva ette 2005. aastal koos hĂŒbriidajamiga.

Euroopas tĂ”usid selle peale Lexuse lĂ€bimĂŒĂŒginumbrid peaaegu kahekordseks, 40 tuhandeni aastas, ehkki GS osa selles jĂ€i sellest umbes 5 tuhande kanti.  USA turul on Lexus Euroopast mĂ€rgatavalt populaarsem, viimastel aastatel on mĂŒĂŒginumbrid ĂŒletanud 300 000 ĂŒhikut ja margi turuosa lĂ€heneb 2 protsendile.

Neljanda generatsiooni GS tuli vĂ€lja 2011. aastal, peainsener Yoshihiko Kanamori juhtimisel ning 2015. aastal toodi vĂ€lja mudeliuuendus. GS loomise ĂŒks algideedest, mitte pikendada teljevahet, mis tagab auto vĂ€leda ja paindliku juhitavuse, on sĂ€ilinud tĂ€naseni.

[dropcap]SÕIDUOMADUSED [/dropcap]„Ruudulipp ja hĂ”bepurjed, kuldne laev lĂ€ks merele…“. Umbes nii vĂ”iks ĂŒmiseda laupĂ€evahommikul sĂ”iduriided selga tĂ”mmanud ja Audru ringrajale oma sĂ”iduoskusi lihvima vĂ”i lihtsalt doktorilt adrenaliinisĂŒsti saama suunduv juht. Meie adrenaliini ei vajanud ja sĂ”iduoskusi ei lihvinud, kuid tegime kĂŒmmekond prooviringi Tabasalu kardirajal.

DSC_2632

Umbes kilomeetrise raja lĂ€bimiseks kulub kartidel 34 sekundit kuni minut. PĂŒhendunud sĂ”itja teeb sama raja tĂ€navasĂ”idukiga lĂ€bi umbes 44 sekundiga. Ilma ilustamata, harjutamata ja mis peamine – oluliselt riskimata – saab GS 200t esimese ringiaja alla 50 sekundi! Sutsti ja valmis! Keda tĂ€psemalt huvitab vĂ”i on ette nĂ€idata teistsuguseid ringiaegu, vĂ”tke meie Facebooki lehe kaudu ĂŒhendust; rÀÀgime!

Kardirajal on tunda GSi superhead tasakaalujaotust; kiiretesse vĂ”i Ă€kilistesse kurvidesse vĂ”ib siseneda, kartmata ala- vĂ”i ĂŒlejuhitavust. Ühtlane pidamine parandab juhi sĂ”iduvead ja vĂ”imaldab sĂ”ita selge sĂ”idujoonega. KĂŒlgpidamise piiri kuival asfaldil kĂ€tte vĂ”itlema ei hakka.

Rehve arvestades (ees 235/40/19 ja taga 265/35/19 Bridgestone Potenza RE050A) on sĂ”idutunne ootamatult rahulik. VĂ”rdluseks – GS hĂŒbriidmudelil olid mĂ”lemal teljel all Dunlop SP SPORT MAXX 235/45/18 rehvid, mis igapĂ€evasĂ”iduks vĂ€gagi sobivad.

SUUREPÄRANE VEDRUSTUS

Heale teelpĂŒsivusele aitab kaasa Lexus GS-i topelt ÔÔtsharkidega esivedrustus, mis töötab kurvides levinud McPhersoni kĂŒĂŒnalvedrustusest mĂ€rgatavalt paremini. Justnimelt seetĂ”ttu tasub autohuvilisel pisut sĂŒveneda lisaks mootori pĂ”hinĂ€itajatele ka muudesse auto tehnilistesse pisiasjadesse, mida tootjad lahkesti avaldavad.

McPhersoni eelisteks on kaal ja ruumisÀÀstlikkus, puudusteks töötamine kurvides. Kiiremal kurvisĂ”idul ei suuda kĂŒĂŒnalvedrustusega varustatud auto kuigi hĂ€sti sĂ€ilitada rataste kĂŒlgkallet, mistĂ”ttu rehvide pidamine kurvides halveneb. Millega kaasnevat riski kompenseerib juht aeglasema sĂ”iduga. Lexus GS puhul seda vaja ei ole.

KIIRENDUS…. TULEB!

Lexus GS 200t nĂ€ol ei ole tegemist jĂ”hkardiga, mille lĂ”hkuma minevat mootorit tuleb piitsaga taltsutada ja millega kohaltminek on vĂ”rreldev pĂŒssirohutĂŒnni otsas tikutĂ”mbega. Turbo-viivitus on tuntav, samuti see, et kĂ”rge vÀÀndemoment (350 Nm) on kĂ€ttesaadav kuni pööreteni 4400.

See auto ei nĂ”ua kiunuvalt suuri mootoripöördeid. “0-100” number on GS 200t-l pigem keskmine, mis aga ei tĂ€henda, et sellega kiirelt sĂ”ita ei saa. VĂ€gagi saab. SuurepĂ€rase vedrustuse tĂ”ttu on sellega mĂ”istlik sĂ”ita ĂŒhtlaselt ja kiirelt, piiravaks teguriks pigem enda julgus ja oskused. Jah, see auto ei ole jĂ€nkudele.

65FCC81F-8DF8-459A-BA1D-758C513ACF66

RÀÀgime sellest “nullist sajani” numbrist veelkord. Kaldun arvama, et tegu on targutamisega sarjast “Ă”ige elektriauto peab ĂŒhe laadimisega Tartusse jĂ”udma” vĂ”i “auto vÀÀrtust hinnatakse hobujĂ”udude jĂ€rgi”.

Tehaseandmetel peaks GS 200t saavutama 0-100 km/h 7,3 sekundiga. VĂ”rdluseks: GS 300h-l on sama nĂ€itaja 9,2 sekundit. Kuidas asjad tegelikult on, teavad targad masinad. Meil oli vĂ”imalus testida mĂ”lemat mudelivarianti, ning kĂ€epĂ€raste, kalibreerimata seadmetega mÔÔtes saime… hoopiski vastupidised tulemused!

GS 200t (3 inimest koos pagasiga pardal) nĂ€itas stabiilselt tulemust 11 sekundit ja GS 300h (ĂŒksi pardal) 8 sekundit. Anomaalia, mis? Seega, ei maksa vĂ”tta neid mÔÔtmisi ĂŒleliia tĂ”siselt, erinevused vĂ”ivad olla pĂ”hjustatud mitte autost vaid hoopis satelliitidest vĂ”i kes teab millest.

VĂ”imalik, et tĂ€nu tĂ€islaetud elektrimootori akule andis hĂŒbriid ka sekundi vĂ”rra paremat tulemust. Oodatult oli kiirendusel 70-120 km/h taas GS 200t vĂ”idumees. Ka tunnetuslikult on GS 200t on vĂ€gagi sobilik kiirteedele, vĂ€ga hea roolitunnetus ja stabiilne juhitavus tuleb just kiirel sĂ”idul kĂ”ige paremini esile.

LINNASÕIT

LinnasĂ”idul meeldis mulle sisse lĂŒlitada ECO sĂ”idureĆŸiim. Jah, sellega kaasnes teravam viivitus kiirenduse ja gaasipedaali puudutuse vahel. Kuid see muutis 8-kĂ€igulise automaatkasti, mootori ja juhi koostöö rahulikumaks.

NormaalreĆŸiimis hoidis auto minu jaoks kummalistel momentidel igaks juhuks pöördeid ĂŒleval. SportreĆŸiimis saan ma sellest aru, kuid Lexuse normaalreĆŸiim ei ole hÀÀlestatud ilmselt meie kargesse kevadesse vaid  tĂ”usva pĂ€ikese maa temperamendile. VĂ”i siis oli proovisĂ”iduauto Ă”ppinud eelnevatest kundedest ja pĂŒĂŒab kĂ”igile pakkuda – „Noh, lĂ€ksime nĂŒĂŒd, mis passid!“.

DSC_2609_10_11_Smooth 2

[dropcap]DISAIN JA JUHI TÖÖKOHT [/dropcap]Disainerid on selle autoga vaeva nĂ€inud. Seda on detailidest tunda. NĂ€iteks on pimedas seesmine ukseliist ning esiistmete alune vaevumĂ€rgatavalt leedtuledega valgustatud. Just nimelt pisiasjad tĂ”mbavad luksusmudeli ja tavaauto vahele korraliku pikivahe.

Juhiabilistest ĂŒllatas positiivselt liiklusmĂ€rkide tuvastussĂŒsteem. Esmapilgul on tegemist lisavarustusega, milleta vĂ”iks hakkama saada. Siiski  – kui satute tihti uutesse kohtadesse, on Lexuse lisatud „silmapaar“ abiks. See suudab nii valges kui pimedas tuvastada möödasĂ”idukeelualad, kiirusepiirangud kui ka nende lĂ”pu. Tuleb tunnistada, reisides on see abimees vĂ€ga mugav. Tunnen sellest siiani puudust.

Teist abilist – kohanduvat kiirushoidikut – kasutasin ohtralt; ka linnaliikluses. UsaldusvÀÀrne ja vajalik – pidurdas kiiruse maha kuni seismajÀÀmiseni, hoidis eelsĂ”itjaga soovitud distantsi. Ainus juhus, mil sĂŒsteem kĂ€si laiutas, tekkis teeparandustsoonis. Ilmselt jĂ€i abilisele jĂ€rsu suunamuutuse tĂ”ttu mulje, et eessĂ”itja lihtsalt kadus ning targem on juht ĂŒles Ă€ratada.

DSC_2444_5_6_tonemapped

VĂ€liselt on disainerite suurema tĂ€helepanu pĂ€lvinud auto esiots. Alates 2011. aastast Lexuse erinevates variatsioonides kasutatava „spindle grille“ ehk iluvĂ”re kohta on disainer Tokuo Fukuichi selgitanud, et eesmĂ€rk oligi luua teistest selgelt eristuv disainielement.

Kui varasemalt oli Lexuse disainikontseptsiooni ĂŒlim eesmĂ€rk meeldida kĂŒmnest kĂŒmnele, siis nĂŒĂŒd enam mitte. MĂŒĂŒginumbreid analĂŒĂŒsides jĂ”uame selleni, et muudatus on olnud positiivse mĂ”juga. Julgus eristuda on tippude tunnus.

[dropcap]KASUTUSLUST [/dropcap] Kui vÔrrelda teiste samas klassis sedaankerega autodega, siis pagasiruumi 520 liitrit ning mitte alla kÀivad tagaistmed on miinuseks, ehkki suusaluuk on kÀepideme all olemas ning teeb lÀbilaadimise mugavaks.

Keskmise linna- ja maanteesĂ”idu kĂŒtusekuluks saime ĂŒllatuslikud 7,3 l/100 km, tehaseandmed lubavad 8 liitrit. VĂ”rdluseks – sajakilomeetrise maantee-ja linnaringi tulemusena nĂ€itas GS hĂŒbriidi kĂŒtusenĂ€idik tulemuseks 5,3l/100 km.

VĂ”imalus, ĂŒhendada ĂŒle sinihamba auto meediasĂŒsteemiga kaks erinevat mobiilset seadet, on vĂ€ga hea. Nii toimis iPad muusikakeskusena ja telefonikĂ”ned jooksid sisse lĂ€bi pĂ€ris telefoni. Pisut kriitikat pĂ€lvib Mark Levinsoni helisĂŒsteem, millest me pĂ€ris tasakaalus helipilti ekvalaiseritega vĂ€lja hÀÀlestada ei suutnudki. PĂ”hjuseks tĂ”enĂ€oliselt sinihambaĂŒhendus vĂ”i iPad-i vĂ€ljund.

[huge_it_gallery id=”178″]

Nii lĂ€hi- kui kaugtuled on Lexus GS-il vĂ€ga head. Tuledevihk on lai ja valgustab selgelt teeÀÀri. Kaugtulede automaatne ĂŒmberlĂŒlitussĂŒsteem vajas vahel jĂ€rgi aitamist: kaugtulesid ei lĂŒlitatud sisse enne, kui kiirus jĂ”udis 65 km/h juurde. Arusaadav, eesmĂ€rk on vĂ€ltida linnakiirusel kaugtulede kĂ€ivitumist. Eesti oludes on vahel ka madalatel kiirustel  vaja pilkases pimeduses kaugtulesid. Sel juhul tuleb need kĂ€sitsi sisse lĂŒlitada.

Luksusklassile omaselt on auto tagaistmed mugavad. ProovisĂ”idul jĂ€i esirida ĂŒsna inimtĂŒhjaks (juht vĂ€lja arvatud) – tagaiste ei ole mitte ĂŒhtlane diivan, vaid mĂ”lema ÀÀrmise istuja  jaoks on Lexus valmistanud oma mĂ”nusa, kĂŒlgtugedega pesa.

Kasutuslusti kolme sĂ”naga kokku vĂ”ttes on Lexus GSi eelisteks auto juhitavus, sĂ”idumugavus ning nutikad juhiabisĂŒsteemid, mis elu ilusamaks teevad.

Lexus GS

[dropcap]VARUSTUSTASEMED [/dropcap] ProovisĂ”iduauto oli esinduslikul F Sport S varustustasemel, mis tĂ€hendab, et olemas on ka elektriliselt 16 moel (sh eespadi ja kĂŒljed) reguleeritavad F-sport nahkistmed. Kiituse pĂ€lvivad need juhi toetamise eest nii tĂ€navasĂ”idul kui ringrajal.

F Sport toob kaasa ka kohanduva jĂ€ikusega vedrustuse, mis teeb ringrajal tiirutamise veelgi atraktiivsemaks. TĂ€navasĂ”idul ĂŒllatab vedrustuse mugavus – ootasin rohkemat pĂ”rutamist. Meenutades siinkohal veelkord hea sĂ”naga RC F kogemust – asjata ootasin seegi kord.

Lexus GS 200t F Sport S baashind on 59 760 €, erivĂ€rv lisab 970, elektriline katuseluuk veel 1220 eurot. ProovisĂ”iduauto hind oli 60 980 €.  Istmekatted hinda ei muuda, valikus on punane, helepruun ja must.

Madalaima varustustasemega GS 200t Comfort plus hind on 48 530 €, kuid sellisel juhul ei saa nĂ€iteks juurde tellida kohanduvate kaugtulede sĂŒsteemi, samuti mugavat esiklaasinĂ€idikut ning adaptiivset kiirushoidikut.

Lexus GS tuledes

[dropcap]KONKURENDID [/dropcap]Konkurendiks saab pidada sÔidurÔÔmu poolest tuntud BMWd. TÀnaseks vananenud BMW 528i on varustatud samuti 2 liitrise mootoriga, millel on Lexus GS 200t-ga sarnaselt 180 kW. BMW alghind on pisut Lexuse hinnast kÔrgem.

200t vĂ”istlejaks vĂ”iks pidada ka Lexuse enda GS hĂŒbriidvarianti, mille keskmine kĂŒtusekulu Ă”nnestus meil vĂ”rreldes turbomudeliga ligi 2 liitri jagu allapoole saada. Seega, kes ajab taga kĂŒtusesÀÀstu ja ei pea sportlikku vĂ”imekust oluliseks, vĂ”iks julgelt kaaluda Lexus GS hĂŒbriidvarianti.

Hetkel on maaletoojal kÀimas kampaania, kus proovisÔidu korral saate annetada mÔnele koolile komplekti maailmapilti arendavaid raamatuid. Aidake Lexusel aidata, tegime seda meiegi.

Vaata hinnakirja maaletooja kodulehel
Vaata hĂŒbriidikampaania infot 

GS F Sport

Tekst: Andres Kruus Fotod: Ulna Kruus, Andres Kruus

Lexus GS 200t

74%
74%
Autot kogu raha eest
  • DISAIN
    7
  • KVALITEET
    8
  • JUHI TÖÖKOHT
    8
  • INFOLUSTIVÄLI
    7
  • RUUMIKUS
    7.5
  • SÕIDUVÕIMEKUS
    7.5
  • PIMEDA- JA LIBEDASÕIT
    7.5
  • HIND
    8.5
  • ÜLALPIDAMISKULUD
    7.5
  • ATRAKTIIVSUS JÄRELTURUL
    7
  • LAPSESÕBRALIKKUS
    7.5
  • ACCELERISTA FAKTOR
    6
blank

Alguses oli Honda. Accord ja sinine. Siis tuli punane Honda Prelude. Vahepeal tubli Nissan Almera ja nĂŒĂŒd on siis kaks Subaru Outbacki. LĂ”puks kutsus Ylle kampa :)

KOMMENTEERI SIIN

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.