Koera asemel: need viis robotlooma suudavad asendada karvast lemmikut7 minuti lugemine

Google+ Pinterest LinkedIn Tumblr +
Lemmiklooma võtmine on suur vastutus ja mitte igaüks pole selleks valmis. Kui tahtmine kellegi eest hoolt kanda on suur, võib katsetada roblikuga. Kasutajate tagasiside põhjal soovitame viit robotlooma, kes suudavad karvast lemmikut asendada kuid kellel on samuti iseloom, soovid ja vajadused.

Lemmikloom on tore küll, aga linnastunud inimene peab üheksa korda enne karvase sõbra soetamist järele mõtlema: mitte iga tõuloom ei naudi korterielu ning sugugi mitte iga inimene ei ole valmis vastutuseks, mis loomapidamisega (ka linnas) kaasneb.

Ilmselt kõige suurem oht loomale ongi tänapäeva inimene, kes vajab pidevalt uusi asju, et oma meeli ärkvel hoida. Nutisõltlastest pealiskaudne ja kiirelt tüdinev omanik, kellel lisaks kõigele on ilmselt ka tolmuallergia või mõni muu moodne haigus, on needuseks kõigile elusolenditele, kellega ta kokku puutub.

Robootiline lemmikloom ehk roblik tundub sellisel puhul justkui õnnistusena – vähe vaeva, palju lõbu ja võimalus panna eest ära riiulisse samal hetkel, kui enam ei viitsi.

Siinkohal aga inimene eksib. Tänapäeva roblikud (robotlemmikud) on arendatud mõistma, kohanema, uusi asju õppima. Neil on iseloom, omad soovid ja tahtmised.

KAS KES? VÕI MIS? VÕI KES ON MIS?

Kui roblik leiab hea ja ustava omaniku, võib tekkida küsimus, miks peaks tema kohta üldse “mis” küsima kui samahästi sobib “kes”, sest sarnaselt päris elus loomale on roblik lohutuseks ja seltsiks inimesele.

Asjale võib vaadata ka sootuks ootamatu nurga alt – kui pidevas tarbimisnäljas igavlev ja lollustega tegelev nutisõltlane ostab endale robliku ning mängib temaga seni kuni ära tüdineb, kas ei võiks siis sellise omaniku kohta küsida “mis”? Kui elus säärane isend ikka on, kui ei suuda näidata üles vähimatki empaatiat, ammugi oma peaga mõelda?

Seega ei tasuks meie poolt välja valitud robootilisi lemmikuid hakata hurraaga netist tellima kui on teada, et ühel päeval jäävad need nagunii kappi seisma.

Ka ei tasuks tormata neid oma lastele või sõpradele ostma – sarnaselt päris loomaga tuleks enne välja uurida, kas tulevane omanik on vastutuse võtmiseks valmis.

Tehnoloogiliselt tasemel robotloom suudab karvast lemmikut asendada küll, aga seda juhul kui inimene on valmis tema eest päriselt hoolt kandma, temaga koos õppima ja arenema. Täpselt samamoodi nagu ta teeks seda koos koera või kassiga elades.

AIBO: KALLIM KUI TÕUKOER

Sony robotkoer Aibo, mida on kõvasti haibitud, on saadaolevatest robotloomadest üks täiuslikumaid, aga ka kallimaid, makstes samaväärset hinda haruldase tõukoeraga ning koos lisadega olles sellest kallimgi.

Esimene Aibo mudel tuli välja juba 20 aastat tagasi. Värskeima versiooni ajuks on kallimates mobiiltelefonides kasutatava Snapdragoni protsessor, mis võimaldab meeles pidada ja ära tunda sadakond inimest, õppida hulga trikke ning kasvatada ja näidata ka iseloomu.

Jah, ta küll ei söö kingasid ära, aga igal loomal on oma iseloom ja kui see jätta korralikult treenimata, siis võib ta inimese käsklusi eirata.

Aibo maksab veidi rohkem kui 2500 eurot, seda saab tellida ja Eestisse, lisaks võib talle osta mängimiseks ka nutikonte ja -mänguasju. Aibo ei pane pahaks kui tellida talle sõbraks teinegi robotkoer – omavahel suhtlevad kaks Aibot suurima rõõmuga.

ChiP: KELLEL ON, SEE KIIDAB TAEVANI

Robotkoer ChiP on pälvinud paljude asjatundjate tähelepanu oma suurepäraste omaduste, kasutajaliidese ja üldise hea hinna-kvaliteedi suhte tõttu. ChiP on tunnistatud mitut puhku parimaks robotkoeraks kõikide konkurentide seas.

Koerakese tehisintellekt võimaldab tal paljusid asju päris realistlikult teha. Näiteks oskab ta palli mängida – selleks on küll vaja spetsiaalset nutipalli. ChiP pöörab ka omaniku hääle suunas pead jne.

Roblik on loodud kohanema omanikuga ning aja jooksul tekib tal päris oma iseloom, mis tugineb õpitule. See tähendab, et ChiPiga suhtlemisel tuleb olla järjekindel kui ei taha endale saada röökroblikut või solvujat ja ahnikut.

ChiP-i saab panna suhtlema endasugustega ning tema heaolu on võimalik jälgida telefonirakenduse kaudu või ka nutikellalt. Rakenduse kasutamine võimaldab oma roblikut isikupärastada, näiteks anda talle nimi, olgu see siis Pontu või Sipsik vms.

ChiP maksab umbes 200 eurot, aga selle kättesaamine siinmail pruugib olla sama keeruline kui oodata oma Tesla Model3-e. Kuna toode on populaarne, müüakse see kiiresti läbi.

Eesti edasimüüjatelt saab ChiP-i umbes 350 euroga, aga see “saama” on üsna utoopiline. Nagu tuleb, nii läbi müüakse. Amazon UK-s on roblik siiski müügil, umbes 400 euroga. Oleme lootusrikkad!

CODI: PERE PISEMATE LEMMIK

Väiksemate laste seas on järjest populaarsem Codi, kelle välimus meenutab natuke ahvikest. Sõbraliku olemisega robotloom oskab rääkida muinasjutte, mängib muusikat ning saadab lapsed õigel ajal hambaid pesema.

130 muinaslugu on loetud sisse tuntud näitlejate poolt (inglise keeles muidugi) ning need peaksid arendama lapse kujutlusvõimet. Muusikapalade seast leiab ka klassikalisi, mis võiksid arendada silmaringi.

Codi suudab lapsi motiveerida päevarutiinist kinni pidama, näiteks tube koristama.  Codit saavad vanemad äpiga juhtida ja kokkuvõttes on tegemist lapse arengut toetava seadmega. Maksab umbes 90 eurot.

Codi arendamisel on kaasa löönud kasvatusteadlased, pidevalt lisandub internetti juhendeid, kuidas robotit panna lapsega “kaasa kasvama”. Põhimõtteliselt on võimalik, et Codist saab lapse parim kaisuloom kuni täiskasvanuks saamiseni.

JOY FOR ALL: MEMME JA TAADI RÕÕMUKS

Ameeriklaste Hasbro Joy for All robotloomakesed on mõeldud rõõmustama üksildasi seeniore. Hinnatase on mõõdukas, USAs saab loomakese kätte umbes 120 euroga.

Hind on vastav roblikute oskustele  – kas kass või koer, mida parasjagu memm või taat siis eelistab, ei torma mööda tube, aga temaga saab natuke mängida, ja mis peamine, teda saab kallistada! Ja karvane on ka.

Hasbro tooteid nimetatakse teraapiarobotiteks, nad on üsna kohmakad, aga pakuvad häälitsedes ja omaniku häälele reageerides seltsi. Kahjuks intelligentset vestlust nendega arendada ei saa.

Jaapanis on seenioridele seltsi pakkumisega mindud teist teed. Karvikute asemel tehakse intellektuaalseid minimalislikke roboteid, kes suudavad vestlust arendada, meeles pidada rohuvõtmise aegu ja memme-taati motiveerida liikuma.

Tänavusel CESil tuvustasid jaapanlased Bocco Emo roboti uut versiooni, mis jõuab müügile sügisel. See näeb välja nagu väga minimalistlik lumememm, aga loeb sõnumeid ja vastab nendele emotsioonide ja värvidega.

KIKI: KASSISÕPRADE KARVUTU TULEVIK

Jaanuaris Las Vegases toimunud suurel CES elektroonikamessil näidati tervet rida elektroonilisi loomi, mis peaksid varsti müügile jõudma.

Teiste seas oli ka robotkass KiKi, kellele on miskipärast pandud üks populaarsemaid kassinimesid Eestis ja kes näeb välja vahvalt minimalistlik. Kui korraldataks robotloomade nunnuvõistlus, oleks KiKi kindel esikoha kandidaat.

KiKi tunneb ära omaniku ja käitub iga inimesega erinevalt. Suurt tähelepanu on pööratud näoilmetele  – neid üllatunud või kurbi digisilmi ei unusta te ilmselt ealeski.

Kassikesel on 16 puudutusi registreerivat andurit, mis paneb ta vastavalt silitusele reageerima. Roblikkassil kujuneb oma iseloom, seega mõnele neist võib silitamine meeldida, mõnele aga mitte.

KiKi on juhitav rakenduse kaudu, teda tuleb regulaarselt sööta ja temaga tegeleda. Kahjuks on loomake nagu postament ühel kohal ning vähemalt esialgu ei ole ka teada, kas ta suudab teha muud kui lihtsalt ilus olla.

KiKi müügilejõudmise aeg ja hind ei ole veel teada. Osa Zoetic AI lehekülgedest on tänaseks üldse vaikinud, seega võib ka olla, et investorite puudusel seda lahedad roblikut ei hakatagi tootma.

TEE MIND LIHTSALT ÕNNELIKUKS!

CESil tutvustatud robotitest on üks põnevamaid pingviinilaadne lemmik nimega Lovot, mille peamine eesmärk on inimeste õnnelikuks tegemine.

Lovot liigub ise ringi ja üritab inimese pilku ja tähelepanu tabada ning talle meeldib kallistamine. Loomake magab, eraldab sooja ja kardab kõdi.

VÕIKS OLLA TARGEMAD

Roblikute arendamisel on meil veel pikk tee minna. Oleks ju tore kui robootiline lemmikloom mõistaks teha ka muud kui lihtsalt armas olla – näiteks lugeda sõnumeid, tuletada meelde ununema kippuvaid asju, helistada lähedasele kui on jama majas, jne.

Tulevikus võiks roblik olla osa targa maja kontseptsioonist. Täna ilmselt pole me targemateks loomadeks ise valmis. Arvestades kui kiiresti me kõigest tüdineme, võib roblik muutuda järjekordseks üleliigseks kolaks me asjademeres.

Allikas: Tele2, robotsinmyhome

Jaga

AVALDA ARVAMUST!