Neljapäeviti kell 20:30 on ETV eetris liiklussaade “Punane sekund”. Seekord on teemaks ohtlikud manöövrid. Maanteeameti liiklusohutuse osakonna juhataja Erik Ernits räägib, kuidas mõtlematu möödasõit võib ohtu seada nii meie kui kaasliiklejate elu.

Saatesarja lehele

1. Millised on tüüpilised vead möödasõidul?

Kõige ohutum on see möödasõit, mida ei ole vaja sooritada. Üks tüüpilistest vigadest on see, kui hakatakse mööda sõitma sõidukist, millest tegelikult mööda sõita vaja ei ole. Ehk kiiruste erinevus ees sõitjaga on väike või möödasõit ei muuda möödasõitja jaoks sisuliselt olukorda.

Näiteks pikas kolonnis sõites, kui ees liiklevad sõidukid sõidavad piirkiirusest natuke aeglasemalt. Sellises olukorras ei ole ühtegi mõistliku põhjust ees liikujast mööda pressida. Temagi sõidab kellegi sabas ja tema ette reastudes ollakse küll 100 meetrit eespool, aga piirkiirusega sõita ikka ei saa.

Teine näide võiks olla sellest, kus maanteel tehakse hulk möödasõite, mis on ohtlik manööver, kuid üsna varsti möödasõite peatutakse bensiinijaamas või keeratakse kõrvalteele. Möödasõitu tuleks sellises olukorras vältida. Sellest ei saa keegi kasu, aga liiklusõnnetuse oht kasvab märgatavalt.

Küllalt sageli on möödasõiduga kaasnevad probleemid tingitud juhi eelnevast käitumisest – ka „väike“ kiiruse ületamine viib olukorrani kus jõutakse eespool piirkiirusega sõitjale järgi. Järgi jõudmine omakorda tekitab emotsiooni, et ees liikujast tuleb mööda sõita.

Et möödasõidu aega ja pikkust lühendada suurendatakse kiirust ja „väikesest“ kiiruse ületamisest saab suur. Suur kiirus toob kaasa veel suurema riski ja kahjuks realiseerub see aeg-ajalt ka õnnetusena.

2. Kuidas käituda olukorras, kus ees sõidab “aeglane” auto ja selle selja taha on kogunenud kolonn?

Alati on küsimus, mis on liiga aeglane? Kiirust ületavale juhile tundub, ka piirkiirusega liiklev sõiduk aeglasena, aga selles olukorras peaks just kiiruseületaja peeglisse vaatama, häbenema ja enda kiirust korrigeerima. Siin ei saa olla õigustuseks, et oli kiire vms.

Kui ees sõitva sõiduki kiirus on tõesti piirkiirusest väiksem, siis peaks selle juht otsima võimaluse tagant tulijad mööda lasta. Kindlaim viis selleks on kolonni eest nt bensiinijaama või mõnda teeäärsesse parklasse keerata.

Kui see võimalik ei ole, siis tuleks hoida tee parempoolse ääre lähedale, et tagant tulijad näeksid ees toimuvat ja neil oleks lihtsam möödasõiduks valmistuda. Sealjuures tuleb siiski silmas pidada, et tee servas võivad liikuda jalakäijad ja jalgratturid ning paremale hoides ei tohi neid kuidagi ohtu seada.

3. Mida peab arvestama, alustades möödasõidu manöövrit?

Esimese asjana tuleb silmas pidada kõiki liiklusreegleid – piirkiiruse järgimine, pikivahe, möödasõidukeelud jmt. Kui need korras ja möödasõitu sooritatakse, siis tuleb eelkõige jälgida, et suudetakse see ohutult lõpule viia ja enda suunavööndisse naasta.

Detailsemat juhendit siin anda ei saa, sest möödasõidu pikkus ning aeg sõltub sõidukite kiiruste erinevusest. Sama moodi tuleb hinnata, kas keegi on alustamas manöövreid, mis sinu jaoks ootamatuna tulevad ning möödasõidul probleeme tekitavad.

Üsna tavaline on liiklusõnnetus, kus ees liikuja alustab vasakpööret ja hakkab seetõttu aeglustama. Tagant tulija jõuab talle järgi ning alustab pikemalt mõtlemata möödasõitu.

Kuna pööravale sõidukile sõidetakse sellisel juhul enamasti otsa just külje pealt, kus sõiduki kokkupõrketurvalisus väiksem on, siis on nende liiklusõnnetuste tagajärjed küllalt sageli ka rasked. Loomulikult on siin oma roll ka pöörde sooritajal, aga hilisem vaidlus selle üle, kumb teisele teed pidi andma elu ja tervist tagasi ei too.

Möödasõidu ajal jälgi, et kõik liiklejad saaksid aru, mida sa teed ja suudaksid sellega arvestada. Suunatuli on kindlasti vajalik nii möödasõitu alustades kui seda lõpetades.

Möödasõidu lõpetamisel jälgi seda et möödasõidetud autole liiga järsult ette ei reastuks. Mida raskemad on ilmaolud, seda ohtlikum möödasõit on. Eriti ohtlikuks muutub see siis, kui sõidusuundade vahel on lumisem või libedam ala.

Ei ole haruldane, kui möödasõitja enda suunavööndist väljumisel või sinna tagasi reastumisel teeolude järsu muutuse tõttu juhitavuse kaotab ja põrkub kokku kas autoga millest ta mööda sõita tahtis, selle taga tulijatega või vastu tulijaga.

Liiklussaadet  “Punane sekund” rahastavad maanteeamet ja ETV, toodab Paprika-Latino. Saade on eetris igal neljapäeval, kell 20:30 ETV-s. Oma panuse saate valmimisse on andnud Autoleht , Info-Auto Ford ja Volvo, PPA. Režissöör Martin Korjus, toimetaja Kadriann Kibus

Täname: Maanteeamet

Jaga

AVALDA ARVAMUST!