Karm statistika: tõenäoliselt põrkad sa ulukiga kokku enne südaööd. Ja oled ise süüdi!4 minuti lugemine

Google+ Pinterest LinkedIn Tumblr +
Kõige tõenäolisemalt põrkad sa ulukiga kokku enne keskööd Harjumaal. If Kindlustuse statistika toob välja kõige riskantsemad kohad ja kellaajad, kus autojuht metsloomale otsa sõita võib. Pole tähtis, kus ja millal õnnetus juhtub – inimene on see, kes süütute loomade hukku peab vältima.

If Kindlustusele on tänavu teada antud 691 kahjujuhtumist, mille on põhjustanud sõiduki otsasõit metsloomale. Kõige rohkem on toimunud autode ja metsloomade kokkupõrkeid Harjumaal ning suurim hulk õnnetusi toimub hilisõhtul kella 22 ja 24 vahel. Enamust neist õnnetustest saaks vältida hoolika ja keskendunud liiklemisega.

Sügisel on rohkem kohtumisi ulukitega

„Kõige sagedamini satuvad metsloomad autodele ette kevad- ja sügiskuudel siis, kui väljas on pime. Suurim tõenäosus on metsloomaga kokku põrgata enne südaööd – tänavu on Ifis registreeritud kella 22 ja 24 vahel 130 kokkupõrget. Päevasel ajal kella 12 ja 14 vahel, mil tegelikult liiklustihedus on suurem, on kokkupõrkeid esinenud vaid 16,“ rääkis If Kindlustuse sõidukikindlustuse tootejuht Reet Veilberg.

Veilbergi sõnul sagenevad sügisel auto ja looma kokkupõrked kahel põhjusel: esiteks on sügisel paljudel ulukitel, näiteks põtradel ja hirvedel, jooksuaeg.

Teiseks mängivad tema hinnangul olulist rolli halvenev nähtavus ja raskemad teeolud, mis jätavad juhile vähem aega kokkupõrke vältimiseks.

Kolmas põhjus, millest Veilberg aga ei räägi, on käimasolev jahihooaeg. 1. novembrist algas hundijahi aeg, veel kestab põdrajaht, algas hirvejaht, metsseale võib aga jahti pidada aastaringselt. Seega jagub teedele stressis loomi igaks päevaajaks.

Harjumaa ja Tartumaa on ohtlikud

Maakondade lõikes annavad üldjuhul avariide statistikas tooni piirkonnad, mida läbivad suuremad maanteed ja kus on suurem rahvastikutihedus.

Asi, mis statistikast välja ei paista, on autode hulk – õnnetuste sagedus alljärgnevas maakondade loetelus on loogiline – seal kus elab rohkem inimesi, on rohkem autosid, ja tehakse ka rohkem sõite.

Kõige rohkem on tänavu metsloomadele otsasõite Ifis registreeritud Harjumaal (114 korral), Tartumaal (92 korral), Lääne-Virumaa (56 korral) ja Põlvamaal (45 korral). Kõige vähem metsloomadega kokkupõrkeid on toimunud Valgamaal (17 korral) ja Hiiumaal (5 korral).

Kellaaegade lõikes jagunevad kokkupõrked ööpäevas järgmiselt:

kell 00-02 75 kokkupõrget
kell 02-04 42 kokkupõrget
kell 04-06 41 kokkupõrget
kell 06-08 71 kokkupõrget
kell 08-10 46 kokkupõrget
kell 10-12 24 kokkupõrget
kell 12-14 16 kokkupõrget
kell 14-16 19 kokkupõrget
kell 16-18 47 kokkupõrget
kell 18-20 83 kokkupõrget
kell 20-22 97 kokkupõrget
kell 22-24 130 kokkupõrget

Keskmine kahju metsloomaga kokkupõrke korral on Ifis tänavu olnud 2390 eurot ja harvad pole ka juhused, kus auto läheb kokkupõrke tagajärjel mahakandmisele.

Suurim Ifis registreeritud Eestis toimunud metsloomaga kokkupõrke kaskokahju toimus sellel aastal Tartumaal ja ulatus 19 000 euroni.

Mida teha, kui põrkusid ulukiga?

* Lülita sisse sõiduki ohutuled ja hinda olukorda. Vajadusel kasuta ohukolmnurka.
* Kui avariis said viga inimesed, helista abi saamiseks hädaabinumbrile 112.
* Kokkupõrke järjel teavita Keskkonnainspektsiooni numbril 1313 vigastatud või hukkunud loomast. * Linna või asula piires sõiduki alla jäänud loomadest tuleks teatada anda kohalikule omavalitsusele.
* Kui sõiduk sai kahjustada, fikseeri juhtum politseis, helistades numbril 112.
* Võimalusel pildista sündmuskohta, et hilisemat asjaajamist lihtsustada.
* Pärast juhtumi fikseerimist võib sõidukiga sündmuskohalt omal jõul lahkuda juhul, kui sõidukiga liikumine on täielikult ohutu. Muul juhul tuleb sõiduki transportimiseks kasutada puksiirteenust või Ifi autoabi.
* Teavita oma kindlustusseltsi kahjust, kui sul on kaskokindlustus.

Inimene on ise süüdi

Teeme selle asja siinsamas selgeks: metsloomale otsasõidus on alati inimene süüdi. Peab olema puruloll ja pimekurt, et võiks öelda, “loom tuli ootamatult teele”. Ei, loom tuleb alati ühtemoodi teele – siis kui tal on vaja. Enamasti on tal vaja minna üle tee, et jõuda sööma, koju või paarituma.

Inimene aga on vedanud läbi looma elualade teed ja rajatised ning kujutab ette, et liiklusmärgiga saab loomale selgeks teha, kus tohib ja kus ei tohi kõndida.

Fun fact: kas teadsite, et põder ei märka üle 60 km/h sõitvat autot? Tema aju on ehitatud reageerima kuni 60 km/h tunnis liikuvatele objektidele. Kõik ülejäänu on tema jaoks objekt, mille kaugust ja kiirust ta hinnata ei oska. Ei usu!? Eks küsige Aleksei Turovskilt, zooloogilt. 

Niisiis, kui teel on “põdramärk”, tasub kiirust vähendada ja hoida pilk kindlalt teel. Kui ilmaolud on nigurad, olla topelt-tripelt tähelepanelik.

Kes Saamimaale autoga minemas, siis seal tuleb arvestada, et porodel (Jõuluvana sõiduvahenditel, eks ole) on seal ülemvõim. Nad jõlguvad teedel ja on ilmselgelt häiritud kui mõni autojuht nendega tüli kiskuma hakkab.

Meie saared ja nn lõunaosariigid on tore kant ennetava ulukisõidu harrastamiseks – Euroopa punahirvi, põtru, metskitsi astub stolilises rahus metsast välja pea igal kilomeetril. Ah-jaa, ja see asi ka, et põdra ning hirve puhul on väga küsitav, kes kokkupõrkel ellu jääb. Suurel kiirusel saavad kõik surma, aga mitte kuulsaks.

Oleme varasemalt ulukitest teel kirjutanud pikemalt siin

Kaanepilt: Unsplash, Ivars Krutainis

Jaga

AVALDA ARVAMUST!