Teemu Arina, pöörane biohäkker: Jedi meistriks võib saada igaüks7 minuti lugemine

Google+ Pinterest LinkedIn Tumblr +
13. – 14. oktoobril toimub Helsingis üleilmne biohäkkerite suurüritus Biohacker Summit 2017, kus esineb ka küborgi väljanägemisega Teemu Arina. See on nimi, mille võiks meelde jätta, kui on huvi biohäkkimise ja sellega seostuvate tulevikutehnoloogiate vastu.

Teemu on intrigeeriv visionäär, veendunud biohäkker, kes aeg-ajalt paneb jala ka Eestis maha, et anda siin järjekordne meeliülendav vaimne lahing. Käisime Proeksperdis kuulamas Arina ettekannet biohäkkerlusest, mis võib meie jaoks peagi muutuda sama igapäevaseks kui rohutirtsud võileiva vahel.

Teemu Arina meelisteemadeks on inimsoo ja tehnoloogia ristumine, digitaalne maailm, online-õppimine, biohäkkimine.

Biohäkkimine on maakeeli häkkimine molekulaarsel või organitasandil. BH vaatleb inimest kui terviksüsteemi, mille moodustavad sisendid, väljundid ja protsessid. Biohäkkerid on veendunud, et inimene saab oma toitumise, unetsükli ja käitumisharjumuste kaudu teha elus muudatusi, mis mõjutavad tervist ja üldist heaolu.

Teemu Arina on biohäkkerluse üks eestvedajatest ning Biohacker Centeri asutaja. Ta on veendunud, et tulevik on robotite päralt, aga õige strateegia korral ei võta need meilt tööd ja leiba vaid muudavad inimese veel võimekamaks ja võimsamaks.

Teadushuvilise lugemislauale võiks kindlasti leida tee teos „Biohacker’s Handbook“, mille üks autoritest Arina on. Raamat räägib inimese tervise ja heaolu parandamisest tehnoloogiliste ja bioloogiliste tööriistade abil, seda võiks nimetada ka teejuhiks sisegalaktikate helgesse valgusvoogu.

MEES TULEVIKUST JULGUSTAB MEID HOMSESSE ASTUMA

Üleni musta riietatud, võiks Arina olla Neo Matrix’ist või Locutus Borgist (mikrofoniga). Tema välimus viitab päritolule teiselt planeedilt või paralleeluniversumist. Tema tegevus viitab edule tehnoloogiasektoris. Tegelikult tuleb Teemu Arina tulevikust.

teemu arina

Arina on maailma tipp-biohäkker, kelle esimeseks häkitavaks on… tema ise. „Tahate õppida veidi Jedi kräppi?” õrritab biohäkker Teemu Arina lavalt kuulajaid. “Kui biohäkker saab kasutada andmeid, et ennustada, millal ta grippi jääb, siis millised on ühiskonna võimalused laiemalt?” küsib ta ja räägib, kuidas ta iseennast iseendasse häkib.

Iga hingetõmbega kogub Arina enda kohta andmeid. Ta magab peaanduritega, et talletada unemustreid. Ärgates paneb ta selga nutikast kangast särgi, mis iga minut talletab biostatistikat.

Arina hommikukohv on kümnest komponendist koosnev segu, mille koostis on tembitud täpselt selle jooja päeva käivitama. Mehe köök meenutab keemialaborit, mis annab täieliku kontrolli selle üle, mis kasutaja kehasse siseneb.

Õhk Arina kodus on niisutatud, puhastatud ja ioniseeritud. Valgustus kohaldub automaatselt päevavalgusega, et seda maksimaalselt ära kasutada. Näiteks blokeerivad leed-valgustid melatoniini tootmise viis korda efektiivsemalt kui hõõglambid.

See võimaldab valgusdioodid tööle panna käsikäes päikesega ning võtta valgusest välja inimesele vajalik maksimum. Tundmatus kohas kannab Arina tihti kollaste klaasidega prille, et kaitsta end toksilise valgustuse eest.

Kogu Arina päev – kogu tema elu – on pühendatud optimeerimisele: toitumine, talitlus, isegi rüht. Näiteks teab ta, et kui Homo Sapiens langetab oma pea 60-kraadi, et võtta Homo Mobilephonus’e poos, lisab see kaelale 27-kilogrammise koormuse.

Teemu Arina külastab regulaarselt Eesti SynLab’i, et jälgida 100 näitajat oma veres. Tema vereanalüüs on hetke ülesvõte tema tervisest, kõrvutatuna reaalajaliste andmetega võimaldab see tal jälgida muutusi ja ennustada oma tervisenäitajate arengut.

Miks Arina seeda teeb? Kas ta on Borg, keda tiivustab soov olla täiuslik?

GRIPPIJÄÄMIST ON VÕIMALIK ENNUSTADA

Tänu andmetele teab Arina, et hommikul kell 7.30 lõppeb tema organismis melatoniini tootmine. 8.30 ajal toimub tõnäoliselt soolestiku tühjendamine. Kell 5 pärast lõunat on tema südametegevuse efektiivsus ja lihastugevus maksimaalsed. Ja needsamad andmed ütlesid talle, et ta haigestub grippi.

„Ma nägin, et trend muutus”, selgitab Teemu Arina. „Minu uneandmed näitasid, et mu närvisüsteem ei taastunud päevast. Ma ei olnud neli aastat haige olnud, aga seitsme päeva jooksul olin nakatunud grippi.”

„Kui sul on stress, ei ole sa loov. Sa mängid kindla peale ja teed asju, millest sa tead, et need töötavad. Ka sinu immuunsüsteem on rivist väljas.”

Arina lahendus oli kuu aega madalat profiili hoida, andes oma närvisüsteemile aega täielikult paraneda. Sellest alates on ta terve olnud.

OLED SEE, MIDA KORDAD

2012. aastal tekkis Arinal ületöötamisest maohaavand. Arst kirjutas talle tavapärase ravimi, kuid see ei aidanud. „Nii et ma uurisin ravimite ja toidu kohta. Ma ehitasin üles täiesti uue menüü ja näitasin oma arstile, mida kavatsen teha.”

Arst arvas, et Arina programm on paljutõotav, kuid hoiatas teda, et inimesed muudavad harva oma käitumisharjumusi. Aga Arina muutis. Tema haavand paranes, ta allergiad kadusid, ja ta hakkas end päev-päevalt järjest paremini tundma. „Sa oled see, mida sa kordad,” ütleb ta. „Enesejälgimise vahendid aitasid mul muutuda. Ma tahan näidata, et andmete abiga saame muuta oma eluviisi reaktiivsest proaktiivseks.”

Arina jaoks on andmed produktiivsuse ja heaolu allikas. Numbrites väljendatud Mina Ise võimaldab mehel end pidevalt parendada. Ta elab kauem ja kasutab oma võimeid maksimaalselt.

Ent mida ta veel teha võiks? Mis oleks, kui biohäkingu andmetele rakendataks innovatiivset tootmistehnoloogiat? Mida tehnoloogia siis veel suudaks pakkuda? Laiemalt kui vaid entusiastlikele biohäkkijatele tulevikust?

EESTI INSENERID: DIGITAALNE KAKSIK POLE ULME, VAID TULEVIKU PÕHIÕIGUS

Eesti insenerid on valmis Arina ulmeliste ideedega kaasa minema. Veelgi enam, nad on veendunud, et biohäking, iseenda paremaks muutmine, rohkemate andmete kogumine ning nende rakendamine ühiskonna hüvanguks ei ole mingi ulme vaid on võimalik juba siin ja praegu.

Tarkvaraarendusinsener Kadri-Liis Kusmin Proeksperdist, kes on tulnud Arina ettekannet kuulama, usub, et tootmistehnoloogiad on juba praegu küpsed biohäkingu rakendamiseks.

„See on täiesti teostatav, kui kasutada näiteks digitaalse kaksiku kontseptsiooni, mis on füüsilise keha komputeriseeritud kaaslane ja võimaldab selle keha reaalajalist jälgimist, diagnostikat ja prognostikat.”

„See ei ole teaduslik fantastika,” ütleb Kusmin. „Tänu värkvõrgule on digitaalsete kaksikute kasutamine siin ja praegu võimalik, ja see on väga kuluefektiivne.”

Kusmin möönab, et töötleval tööstusel on kasutada rohkem ressursse, kui üksikutel häkkeritel nagu Arina, kuid ütleb, et on ainult aja küsimus, millal digitaalsed kaksikud jõuavad Arina maailma. „Sellise teholoogia abil,” ütleb ta, „võime kõik olla Jedid.”

Proeksperdi tooteomanik Magnus Meldre lisab: “Teemu maailm tundub praegu tõesti pisut ekstreemne, kuid tuginedes oma kogemustele tarkade töökohtade disainimisega võin ennustada, et ka selles valdkonnas liigutakse biohäkkimise poole.”

Magnus räägib, et biohäkkimine on osa tuleviku terviseteadliku teadmustöötaja päevast.

” Boandmed on kindlasti üks tööpäeva automaatse planeerimise sisend, mis aitab igal inimesel leida enda jaoks kõige sobivama tasakaalu töö, õppimise ja puhkamise vahel.”

“Tuleviku targad tööd ei nõua palju füüsilist pingutust ja tark töökoht peab siin appi tulema. Meil on näiteks juba olemas ergonoomilised töökohad, laud ja tool, kuid omavahel ega inimestega need veel ei suhtle,” näeb ta suurt valdkonnapotentsiaali.

“Praegu on Teemu suurimaks probleemiks kõigi kogutud andmete töötlemine, seoste leidmine ja soovitusteks formuleerimine. Sealt edasi on juba palju lihtsam tarka ergonoomikat integreerida,” on Magnus Meldre veendunud.

VAATA TEEMU ARINA ETTEKANNET TÄISMAHUS SIIT

Raamatut “The Biohacker´s Handbook” saab tellida siit: www.biohackingbook.com

Biohäkkimine on maakeeli häkkimine molekulaarsel või organitasandil. BH vaatleb inimest kui terviksüsteemi, mille moodustavad sisendid, väljundid ja protsessid.

Biohäkkerid on veendunud, et inimene saab oma toitumise, unetsükli ja käitumisharjumuste kaudu teha elus muudatusi, mis mõjutavad tervist ja üldist heaolu.  

*Biohäkkimisel loeb vastav seade (näiteks EEG-luger) ajulaineid, analüüsides elektromagnetilist aktiivsust. Kõrva külge kinnitatud monitor mõõdab pulssi, ja arvutab stressitaset. Voodisse paigutatud andurid jälgivad magajat, analüüsides unefaase ning mõõtes une sügavust. Esimesed “biohäki” – seadmed on juba tarbijatel tavakasutuses: kõrvamonitorid ja pulsikellad suudavad edastada peamisi andmeid pulsi, stressitaseme, unefaaside, kehamassiindeksi, kulutatud ja tarbitud energia jpm. kohta.

Invidiivi tasandil biohäkkimiselt tuleks edasi liikuda üldisele tasandile, mis võimaldaks tulevikus rahvatervise andmeid märksa lihtsamalt ja põhjalikumalt analüüsida ning anda üldisemaid soovitusi (toidupüramiid, liikumissoovitused). 

Allikas ja meedia: Proekspert, Tartu ülikool

Artikkel on varem avaldatud Directoris.

Jaga

AVALDA ARVAMUST!