Ringmajandus soosib asjade pikemat kasutamist ja vähendab ületarbimist4 minuti lugemine

Google+ Pinterest LinkedIn Tumblr +
Helsingis toimunud esimesel Maailma Ringmajanduse Foorumil tutvustati Euroopa Keskkonnaagentuuri raportit, mis toob välja tänase tarbimise valukohad: toodetakse rohkem, tarbitakse kiiremini, raisatakse ressursse. Ringmajandus võiks olla uks nn. aeglasemasse ellu: ühe autoga sõidetakse kauem, ühte nutitelefoni kasutatakse kuni seda enam parandada ei saa.

Meie vanavanemad sõitsid sama autoga aastakümneid. Kui midagi rikki läks, parandati see ise või tuttava õlinäpu abiga. Kõik muud asjad, leludest supitirinani, pidasid sada aastat vastu. Aeg on muutunud, nüüd me tarbime. Palju ja ruttu. Ja siis viskame minema. See peab muutuma, kui me ei taha oma rämpsu sisse ära lämbuda. Ringmajandus oleks üks ellujäämise lahendusi.

Ringmajanduse deviis on tõhusam ja säästlikum materjalikasutus, mis tõstaks materjalide ja toodete väärtuse võimalikult kõrgele võimalikult pikaks ajaks. See vähendab vajadust uute materjalide ja energiakasutuse järele ning vähendab seega süsinikdioksiidi heitkoguseid.

Selles kontekstis on ressursitõhususe ja jäätmetekke vähendamise võtmetegur toodete arendamine selliseks, et neid saaks korduvalt ja pikalt kasutada ning hõlpsasti parandada. Praegu domineerib tootedisainis eelkõige tooda-kasuta-hülga mudel, mis suuresti põhineb odavatel ning palju energiat nõudvate materjalide kasutamisel.

See aga tähendab ebakvaliteetseid ning kiiresti jäätmete hulka sattuvaid tooteid, mis on viinud üha kasvavate keskkonnaprobleemideni, sealhulgas jäätmerohkuseni ja eluslooduse hävinemiseni. Ka kliimamuutuse võib kirjutada ületarbimise arvele.

Et keskkonnaohtusid leevendada ja vältida, tuleb kasutusele võtta erinevad ringmajandusele iseloomulikud lahendused. Tarbimisühiskonna kõrghetkel on üha enam tootjaid mõtlemas sellele, kuidas oma tooteid teha lisaks mugavusele ka vastupidavamaks ning kergesti parandatavaks, mis on ressursitõhusas ringmajanduses üks võtmetegureid.

VAATA HUMOORIKAT VIDEOT ÖKOLOOGILISEST JALAJÄLJEST

EKA RAPORT: NUTIKAS TOOTEDISAIN PÄÄSTAKS MAAILMA

Euroopa Keskkonnaagentuuri seisukoht on, et ukse ringmajandusse võiks avada nutikas tootedisain. Sedasorti innovatsioon ei saa tugineda üksnes toote kujustamisele, vaid nõuab kogu tugisüsteemi ja infrastruktuuri arendamist. See tuleb välja ka äsja avaldatud Euroopa Keskkonnaagentuuri raportist.

Helsingis Maailma Ringmajanduse Foorumil (World Circular Economy Forum) avaldatud raport “Circular by design – products in the circular economy” keskendus toodete disainile ning sellele, kuidas arenev tootmine ja tarbimine võivad suurendada või vastupidi pärssida ressursitõhusate materjalide kasutamist.

Helsingis kohapeal viibinud keskkonnaministeeriumi asekantsler Ado Lõhmus oli positiivne: “See, et maailma esimesel vaid ringmajandusele pühendatud foorumil oli 1500 osalejat, näitab keskkonna ja majanduse koostöö ja võrgustiku loomise valmidusest – lisaks poliitikakujundajatele olid enam kui pooled osalejatest ettevõtlusest.”

Foorumi peamise järeldusena jäi kõlama innovaatilisele mudelile ülemineku positiivne efekt: ringmajandus aitab suurendada majanduskasvu, töökohtade arvu ning loomulikult on ressursside suuremal väärindamisel positiivne mõju keskkonnale.

UUDNE iFIXIT ANDMEBAAS

Nutiseadmete (tahvelarvutid, mobiiltelefonid) parandatavuse hindamiseks on loodud iFixit andmebaas. Selle elektroonse andmebaasi eesmärk on koguda informatsiooni eri tootjate nutiseadmete parandatavuse kohta ning nende vastavust standardprotokollile (iFixit 2016).

Kogutud andmete põhjal on võimalik hinnata, kuidas tootedisain ja materjalikasutus ajas vastupidavamaks muutub – näiteks võib öelda, et uued tahvelarvutid on märksa keerulisemalt parandatavamad kui nood, mis tulid turule 2010. aastal.

Need näitajad on aga kõik arvestatavad alused seadusemuudatusteks, tootearendusteks ning loomulikult tarbijaile endile tootevalikuteks.

ÖKOINNOVATSIOON EESTIS

Üleminek ringmajandusele ootab ees ka Eestit. Juba järgmisel kuul algaval eesistumisel on üheks keskkonna prioriteediks ökoinnovatsioon, mida Eesti koos Trio partnerite Bulgaaria ja Austriaga ringmajanduse kaudu esile tõstab ja pildis hoiab.

Eesti eesmärk on üle minna ressursitõhusale ringmajandusele, kus peatähelepanu suunatakse olemasolevate materjalide ja toodete korduskasutusele, parandamisele, uuendamisele ning ringlusesse võtmisele.

„Helsingis toimunud globaalse diskussiooni jätkuks on võimalik paljudel huvitatud ekspertidel osaleda oktoobris Tallinnas toimuval hackathonil, et genereerida uusi (öko)innovaatilisi ringmajandust toetavaid lahendusi,“ valgustas Lõhmus põgusalt ka Eesti eesistumise aegseid plaane.

VAATA HUMOORIKAT VIDEOT ÖKOINNOVATSIOONIST

AUTOTÖÖSTUSES ÕIGE SUUND VÕETUD

Võrreldes muu tootmisega on autotööstuses keskkonnasäästlikkus seisnud aastaid lipukirjal. Vaid mõni näide: heitmevabamad mootorid, taastuvenergial põhinev tootmine, 99% taas – ja uuskasutamine on eri tootjate töönormiks.

Aga tõsi on seegi, et tänapäevaseid autosid ei saa enam vanaisade kombel ise remontida. Põhjus on lihtne: tehnorevolutsioon. Kuni 75% tänastest autodest moodustavad elektroonilised lahendused. Kas seda peaks muutma?

Vaevalt et keegi meist nn. kiviaega tagasi minna tahaks või ise peadpidi kapotiall uuritada, see võiks jääda rohkem hobiautodega tegelejate pärusmaaks. Küll aga tahaks sõita autodega, mis peaksid kauem vastu ega vananeks moraalselt vähem kui viie aastaga.

Lisades siia erinevad autorendi- ja autojagamise võimalused, paistab tulevik selles segmendis üsna helge: ringmajandus oma parimates vormides võiks siin toimida. Eks aeg näitab, kus suunas asjad liiguvad.

Seniks sõidame aastast 1930 pärit jalgrattaga, mis ei idane ega mädane ning teeme tarbimisvalikuid, mis ennekõike säästavad me rahakotti augustumisest. Tarbimisvajadus, pidev uute asjade soetamise tung elab siiski inimese peas, mitte autotehases või nutiseadmete poes.

Allikas: keskkonnaministeerium. Tekst: Ylle Rajasaar. Kaanepilt: Pixabay. Videod: “Maa, armastan Sind!”

Jaga

AVALDA ARVAMUST!