Prof. David Suzuki: maastikupõlengud on kliimamuutuste hoiatussignaal5 minuti lugemine

Google+ Pinterest LinkedIn Tumblr +
Akadeemik David Suzuki on palju tsiteeritud teaduse populariseerija, telesaadete autor ning keskkonnaaktivist. Kanadas resideeruv loodusteaduste professor on pühendunud keskkonnahariduse mõtestamisele teaduse kaudu. Oleme teinud valiku Suzuki loengutest kliimamuutuste teemal. Seekord tuleb juttu maastikupõlengutest, mis Eestitki mõjutavad.

Maastikupõlengud ja metsatulekahjud on tänavu laastanud maailma eri kohti erakordselt halastamatult. Isegi sügis, mis tavapäraselt on pigem orkaanide, mitte leekide aeg, ei ole hellitanud – California laiaulatuslikud metsapõlengud on koduta jätnud tuhandeid, tekitanud kahjusid, mida keegi veel kokku arvutada ei julge.

Just äsja saime Eesti taeva kaudu osa Portugali metsapõlengutest. 15. oktoobri tulekahju hämu jõudis Ophelia sabas meieni ja tegi päeva pimedaks. Lennukiga lennates oli pilvekihi kohal märgata teist, tumedamat viirgu, mis vaikselt musta vihmana siin ja seal alla sadama hakkas.

Selline paistis taevas 17. oktoobril Nordica lennuki aknast: pilvede kohal laiutab tihe tumehall tahma- ja nanoosakeste kiht. Foto: Ylle Rajasaar

Jõhkrad maastikupõlengud laastasid sel suvel Kanada provintsi Briti Kolumbiat. Sel aastal toimus ligi 900 tulekahju 600 000 hektaril, mis mässisid kogu Põhja-Ameerika lääneosa paksu suitsu sisse. Võitlus tulega on läinud maksma 300 miljonit dollarit.

Tuli ei lõõma mitte ainult Briti Kolumbias. Tuhanded inimesed sellest provintsist kuni Californiani on pidanud oma kodudest põgenema, kui leegid võimust võtavad. Gröönimaal möllas kõigi aegade suurim tulekahju, selline mida professor Stef Lhermitte Delfti Ülikoolist Hollandist nimetas “harvaesinevaks ja ebaharilikuks”.

Põlengud on levinud üle Euroopa, Põhja-Ameerika ja mujalgi. Juunis hukkus mitukümmend inimest Portugali kõigi aegade kõige hullemas tulekahjus. Samal ajal on üleujutused Saskatchewan’ist Vietnami ja Uus-Meremaani tekitanud maalihkeid, surma ja hävingut.

KLIIMA SOOJENEMINE PÕHJUSTAB MAASTIKUPÕLENGUID

Mida oleks vaja, et meid üles äratada ja kliimamuutuste peatamiseks tegutsema sundida? Tules lõõmav mets ja üleujutused on alati olnud, ja tihti on need looduse viisiks uuendada ökosüsteeme – aga sedamööda, kuidas kliima soojeneb, muutuvad nad sagedasemateks, ulatuslikumateks ja nende tagajärjed tõsisemaks.

Eksperdid hoiatavad, et maastikupõlenguid võib lähitulevikus esineda senisest rohkem, Põhja-Ameerikas Vaikse Ookeani läänekaldal võivad need muutuda senisest 5-6 korda sagedamaks.

Ameerika Ühendriikide lääneosas on aasta keskmine temperatuur tõusnud 2 kraadi Celsiuse võrra ja tulekahjude hooaeg on alates 1970. aastatest pikenenud kolme kuu võrra, mis on viinud “lääne maastikupõlengute uue ajastuni”.

Seda väidab hiljuti Colorado Boulder’i Ülikooli loodustulekahjude ekspertide poolt läbi viidud uuring, mis avaldati Ameerika Ühendriikide Riikliku Teaduste Akadeemia Toimetistes (Proceedings of the National Academy of Sciences).

Tulekahjud ei alga tingimata kliimamuutustest – põhilised põhjused on välk, järelvalveta jäetud laagrilõkked, hooletult lendu lastud sigaretikonid ja sädemed töötavatelt mehhanismidelt – kuid kliimamuutused loovad tingimused suuremale arvule ja suurema ulatusega põlengutele.

Välk, mis süütab kuni 35 potsenti Kanada maastikupõlengutest ja on 85 protsendi põlenud alade laastamise põhjuseks, muutub järjest sagedamaks, kui keskmine õhutemperatuur tõuseb. Uuringud näitavad, et iga kraad (C) temperatuuri tõusu põhjustab 12 protsenti rohkem välgutabamusi.

Kuivemad, lühemad talved ja lume varasem sulamine pikendavad tulekahjude hooaega. Kui atmosfäär soojeneb, hoiab ta endas rohkem niiskust, millest osa ammutab ta metsadest ja märgaladelt, ja lisandunud sademed ei ole piisavad, et kuivemaks muutumist tasakaalustada.

See tähendab, et tulekolded süttivad kergemini ja tuli levib kiiremini ja laialdasematel aladel. Selliste kahjurite nagu hiidüraskid areaalide suurendamine – varasemalt hoidsid nende arvukust vaos pikemad ja külmemad talved – on samuti hävitanud ja kuivatanud metsi, lisades omakorda õli tulle.

Kuna puud ja muld hoiavad mäenõlvadel niiskust, võivad tulekahjud ka suurendada välk-üleujutuste riski kui vihmad lõpuks saabuvad.

KORVAMATU KAHJU KA INIMESTELE

Inim- ja majanduslikud kahjud on vapustavad – kinnisvara hävimisest tule tõrjumiseni, ennetustegevusest väärtuslike ressursside ja ökosüsteemide hävimiseni. Sedamööda kuidas inimasustus laieneb seni asustamata aladele suurenevad kahjud ja kulud.

Suitsust tulenev mõju seab inimeste – eriti laste ja vanurite – tervise löögi alla ja tõstab kulutusi tervishoiule. Maastikupõlengud tapavad nüüd aastas üle 340 000 inimese, põhjuseks peaasjalikult suitsu sissehingamine.

Tulekahjud emiteerivad ka süsihappegaasi, mis annab omakorda kliimamuutustele hoogu juurde. Boreaalsed metsad Kanadas ja Venemaal seovad suuri koguseid süsinikku ja aitavad kliimat reguleerida, kuid on eriti vastuvõtlikud metsatulekahjudele.

ÜKSKI LAHENDUS POLE PIISAVALT HEA

Pakutavad lahendused on erinevad. Ameerika Ühendriikide Riiklik Teaduste Akadeemia Toimetistes (Proceedings of the National Academy of Sciences) avaldatud uuringus soovitatakse lasta mõnede inimasustuseta piirkondade tulekahjudel põleda.

Nad soovitavad ka algatada rohkem “kontrollitud” tulekahjusid, et vähendada põlemismaterjaliks olevat alustaimestikku ja tekitada barjääre, tihedate metsade harvendusraiet, pärssida ehitamist tulekahjudele vastuvõtlikel aladel ja karmistada ehitusnõudeid.

Need adaptatiivsed meetmed on tähtsad, nagu ka meetodid, mis peaksid ära hoidma lõkete süütamise, ent meie põhifookus peaks olema sellel, et teha kõik kliimamuutuste aeglustamiseks.

NASA väitel on maakera pinna keskmine temperatuur alates 19. sajandist tõusnud 1,1 kraadi Celsiuse võrra, sealjuures on lõviosa soojenemisest toimunud viimase 35 aasta jooksul.

17 ajaloo kõige soojemast aastast 16 on olnud alates 2001. aastast. 2016. aasta kaheksa kuud olid aga seni teadaolevalt kõigi aegade kõige soojemad.

Ookeanid on samuti kiiresti soojenenud ja happelisemaks muutunud, jääkate Arktikas on tempokalt kahanenud nii ulatuselt kui paksuselt, liustikud taanduvad kogu maailmas, ja merevee tasemed on tõusnud rekordilise kiirusega.

Rekordkõrged temperatuurid on sagenenud, samas kui ülimadalaid temperatuure esineb harvem, ja ekstreemsed ilmastikusündmused muutuvad paljudes piirkondades järjest tavapärasemateks.

Tänased mastikupõlengud on hoiatussignaal. Kui me Pariisi Kliimalepet tõsiselt võtame, ei tohi me ehitada rohkem torujuhtmeid, laiendada naftaliivade kasutuselevõttu, jätkata frakkimist ega naftapuurimist Arktikas ja süvamere aladel.

Allikas: David Suzuki loeng ja artikkel. Kaanepilt: Pixabay. Tõlkis: Kadi Rünkla

Jaga

AVALDA ARVAMUST!