Peipsi-, Lämmi- ja Pihkva järvede jääle minek on lubatud. Ole ohtudest teadlik3 minuti lugemine

Google+ Pinterest LinkedIn Tumblr +
Ida-Virumaal on lubatud minna jalgsi ja maastikusõidukitega Peipsi järve jääle kuni kolme kilomeetri kaugusele kaldast kogu Ida-Viru maakonna piires. Samuti võib järvejääle minna Jõgevamaal, Sääritsa ja Raadna küla vahelisel alal, kuid mitte kaugemale kui 5 km kaldast.

Ida prefektuuri piirivalvebüroo jääuuringud kinnitavad, et  jalgsi ning maastikusõidukitega saab minna Peipsi järve jääle kuni kolme kilomeetri kaugusele kaldast kogu Ida-Viru maakonna piires, kuid mitte lähemale ajutisele kontrolljoonele kui 200 m.

Lisaks on lubatud Peipsi järvejääle väljuda nii jalgsi kui maastikusõidukitega Jõgevamaal Sääritsa ja Raadna küla vahelisel alal, kuid mitte enam kui 5 kilomeetri kaugusele kaldast.

Sääritsa külast lõunasuunas on Peipsile lubatud minna üksnes jalgsi ning seda mitte kaugemale kui 5 km kaldast. Lämmi- ja Pihkva järvedele võib minna jalgsi ja maastikusõidukitega.

Nõrga jääkatte tõttu on keelatud minna Pattina järve jääle ning maastikusõidukitega Salu saarele ja Võhandu jõe suudmele lähemale kui 200 meetrit.

Luba puudutab maastikusõidukeid täismassiga mitte üle 500 kg. Keelatud on Peipsi järve jääle minek Ida-Viru maakonna piires ojade ja jõgede suudmetele lähemale kui 500 meetrit ja Narva jõe lähtele lähemale kui 1 kilomeeter.

Endiselt on lubatud väljumine Narva veehoidla jääle ATV-de ja mootorkelkudega täismassiga mitte üle 300 kg Kulgu sadamast 2,5 kilomeetri ulatuses ülesvoolu kuni 600 meetri kaugusele Eesti Vabariigi poolsest kaldast.

Ei jalgsi ega ühegi sõidukiga tohi minna lähemale ajutisele kontrolljoonele kui 50 meetrit. Keelatud on Narva veehoidla jääle minek ojade ja jõgede suudmetele lähemale kui 200 meetrit.

Jääolude operatiivinfo on jälgitav siit lehelt

HINDA OMA TERVIST

Kõige rohkem käivad nimetatud järvede ja veekogude jääl kalamehed. Ida prefektuuri piirivalvebüroo juht Indrek Püvi paneb kalastajatele südamele, et enne jääle minekut tuleks hinnata oma tervislikku seisundit ja jõuvarusid, mis võimaldaks probleemideta kaldale.

„Soovitame mitte minna kalastama üksinda. Kaasa tuleb võtta laetud akuga veekindlas kotis mobiiltelefon, jäänaasklid ja võimalusel ka navigatsiooniseade,“ sõnas Püvi.

Infot jääolude kohta saab PPA kodulehelt, lähimast kordonist või piiriveekogu.ee rakendusest.

NÕUANDED JÄÄLE MINEJATELE

Kui olete sattunud hätta, kaotanud suunataju või näete hädasolijat, teatage sellest kohe numbrile 112 või merevalvekeskusele numbrile 619 1224.

Loe siit lisaks, kuidas jääle minnes käituda

Enne jääle minekut tutvute jääolude ja kehtivate piirangutega.
Hinnake ausalt oma tervislikku olukorda.
Võtke kaasa laetud mobiiltelefon ja abivahendid õnnetuse puhuks.
Teavitage lähedasi oma jääle minekust ja asukohast.
Ärge minge jääle üksinda.
Püsige üksteisest nägemiskaugusel, et olla õnnetuse korral märgatud.
Ärge kogunege mitmekesi väikesele alale, jää kandevõime kahaneb nii.
Normaalne vahemaa inimeste vahel on 5 meetrit.
Ka jääl liikudes on ohutu vahemaa 5 meetrit.
Vältige paksu lumega alasid, kus jääkate võib olla õhem.
Ärge tarbige jääl olles alkoholi.
Riietuge nähtavalt, et õnnetuse korral saaks kiirelt reageerida.

Allikas: PPA. Kaanepilt: Ylle Tampere

Jaga

AVALDA ARVAMUST!