Soomlased on tõusmas Euroopa juhtivaks taastuvkütuserahvaks – kõigist võimalikest ülejääkidest on nad valmis tootma keskkonnasäästlikku boiogaasi. Nüüdsest on keskkonnasõbraliku algatusega liitunud ka Ikea, mis kõik oma lihapallid taaskasutusse saadab.

Ikea söögikohtades ülejäävatest toidujääkidest saab edaspidi loodusele sõbralikku biogaasi. See algatus on seda toredam, et Eestiski populaarse kaubamaja projekt on läbi mõeldud tervik: kõik lihapallid ja kastmeriismed töödeldakse ümber ja neist saadud biogaasi saab tankida Ikea poodide juures.

Esimene niisugune gaasitankla on avatud Gasumi tanklas Espoos. Tanklas pakutakse nii maagaasi kui ka biogaasi. Ikea eesmärgiks on lähiaastatel luua gaasitanklad ka oma teiste kaupluste juurde kõikjal Soomes.

AASTAKS 2020 POOL AUTODEST TAASTUVKÜTUSEL

Ikea hinnangul saaks toidujäätmetest toodetava biogaasiga terve aastajagu sõita 25 keskmise kütusetarbega gaasikütusel sõidukit. See number tundub küll pisike, aga on Soome mõõtkavas arvestatav panus üleriiklikku taastuvkütuste kampaaniasse.

Soome keskkonna- ja energiaministri Kimmo Tiilikaineni sõnutsi on eesmärgiks, et Soomes oleks 50 000 gaasikütusega sõidukit aastaks 2030 ja saavutada aastaks 2020 taastuvenergia kasutusmääraks enam kui 50 protsenti.

Ikea kavatseb vähehaaval viia gaasi-, elektri- või muudele keskkonnasõbralikele kütustele nii Ikea bussid kui ka oma Soome töötajate kasutuses olevad sõidukid.

ACCELERISTA KOMM On üsna imekspandav, et Ikeas lihapalle üldse üle jääb – kas poleks mõistlikum pakkuda toitu vastavalt nõudlusele ning tekitada minimaalselt jäätmeid? Samas on tänase tarbija mentaliteet taldrikut mitte tühjaks süüa üldlevinud. Seega, pigem biogaasiks kui niisama prügisse.

MIS ON BIOGAAS?

Biogaas on anaeroobse kääritamise teel saadud gaasiline kütus, mis koosneb 50 – 70% metaanist (CH4), 30 – 40% süsinikdioksiidist (CO2) ja teistest komponentidest nagu N2, O2, NH4, H2S. Biogaasi on võimalik saada loomuliku protsessi käigus soodest, rabadest ja prügilatest ning spetsiaalseid kääriteid kasutades sõnnikust, reoveest, rohtsest biomassist ja teistest biolagunevatest jäätmetest.

Saadud biogaasi kütteväärtus jääb enamasti vahemikku 5-7 kWh/m3, sõltuvalt metaani sisaldusest antud biogaasis, mis omakorda sõltub kääritatava materjali toitainete sisaldusest, niiskusest ja jäätme tüübist. Eesti toodetakse biogaasi soojus-ja/või elektrienergiaks. (Loe rohkem siit)

Tõlkis Lena Murd. Allikas: Kauppalehti

Jaga

AVALDA ARVAMUST!