Kõrbestumine mahitab väljarännet: viljatu muld ajab liikvele 50 miljonit inimest4 minuti lugemine

Google+ Pinterest LinkedIn Tumblr +
Efektiivsemad sisepõlemismootorid, elektriautod ja mõistlik tarbimine ei pruugi olla piisav, et looduskatastroofe vältida. Kui kõrbestumine jätkub praeguses tempost, on 50 miljonit inimest sunnitud lähikümnendil oma kodudest välja rändama.

Maakeral ei ole ühtegi inimest, kes suudaks hoomata tervikut ja öelda, mida peame tegema, et rahulikult edasi elada. Probleeme paiskub uksest ja aknast ning keegi ei saa täie kindlusega väita, et sagenenud looduskatastroofid on inimtegevuse tulemus.

Kõrbestumine, mille käigus mullad viljatuks muutuvad, on valdavalt inimtekkeline. Inimkond kasvab jätkuvalt, kasvab üleüldine elatustase. See toob kaasa tarbimise, sealhulgas söömise kasvu. Mis omakorda tekitab vajaduse võtta kasutusele järjest rohkem maad, et nõudlikke suid toita.

Oma – õnneks siiski üsna väikese – osa annab autostumine. Autotööstus vajab toorainet, mille saamiseks tuleb raadata metsi, kaevandada pinnast; moodsa biokütuse tootmise nimel monokultuuristada sadu tuhandeid hektareid maid, mis võetud vihmametsadelt.

Kõige suurem elutuks jäämise oht on põllumaadel. Hinnanguliselt kaotatakse igal aastal 12 miljonit hektarit põllumaad pinnase kahjustumise tõttu. See teeb 23 hektarit minutis! Sellisel maa-alal võiks kasvatada 20 miljonit tonni vilja.

Kõrbestumisest on otseselt või kaudselt mõjutatud ligi 2 miljardit inimest ning probleem ei ole võõras ka Euroopa Liidu liikmesriikides ega Eestiski. Eestis on pinnase seisundi heaks tehtud mõndagi: taastatud metsamaad ja märgalasid ning korrastatud karjääre. Panus maailma mastaabis on pisike, aga üleilmses kontekstis on meie metoodikad innovaatilised.

EESTI PINNASEPROBLEEMID ON RÖÖVELLIKU MAJANDAMISE TULEMUS

Eesti ühines konventsiooniga 2011. aastal. Olgugi et Eesti ei ole mõjutatud riikide hulka end arvanud, pole meie pinnas probleemidest puutumata.

Möödunud sajandi metsatööstus ning märgalade kuivendamine on mitmetes piirkondades pinnase viljakust oluliselt langetanud. Ka maavarade kaevandamine on looduslikku keskkonda mõjutanud, põhjustades kaevandatavates piirkondades pinnase degradeerumisele.

Eestis on pinnaseprobleemide vastu võitlemiseks tehtud näiteks järgmist:

* Metsade istutamisega ning metsamaade taastamisega panustatakse oluliselt pinnase kahjustumise takistamisesse, kuna taastatakse pinnase uuenemine ning välditakse pinnase uuristuse teket. Samuti panustatakse kliimapoliitika elluviimisele.

* Märgalade taastamine kunagi kuivendatud soodes. Sood on lisaks elurikkuse ja puhta vee säilitamisele väga olulised ka kliimamuutuste puhverdajatena. Tänu hapnikuvaesele keskkonnale akumuleeruv turvas seob endas suure koguse süsinikku. Paljudes riikides on enamik soodest hävinenud, Eesti on oma mitmekesise soomaastikuga eeskujulike seas.

* Lisaks soode taastamisele, tegeletakse ka karjääride korrastamisega. Üks lahendus on nende metsastamine. Metsastamise tingib ka maa eelnev kasutus, kuna enamjaolt toimuvad mäetööd soo-, raba- ja metsaaladel, mis pärast kaevandamise lõppu sobivadki eelkõige metsana taastada.

Ammendatud karjääride metsastamisega alustati Eestis möödunud sajandi kolmekümnendatel aastatel. Aastas külvatakse ja istutatakse Eesti põlevkivikarjääridesse umbes 170 ha metsa.

KÕRBESTUMISE TOIMEMEHHANISMID

* Kõrbestumine on protsess, mille käigus mullaviljakus väheneb, mullad hävinevad ja viljakad alad muutuvad kõrbeks. Kõrbestumine toimub kuivadel, poolkuivadel ja poolniisketel aladel.

* Põhjusteks inimtegevus ja kliimamuutusest võimenduvad loodusnähtused (põuad, üleujutused). Inimtegevus: maa ülekasutus, ülekarjatamine, metsaraie, valed niisutusvõtted.

* Hinnanguliselt kaotatakse igal aastal 12 miljonit hektarit põllumaad pinnase viljatuks muutumise tõttu. See on 23 hektarit minutis! Sellisel maa-alal võinuks kasvatada 20 miljonit tonni vilja.

* Kõrbestumisest on otseselt või kaudselt mõjutatud ligi 2 miljardit inimest ja üle 4 mld hektari ehk üks kolmandik maapinnast

* Globaalne rahvastiku kasv võimendab probleemi veelgi, piisava koguse toiduviilja kasvatamiseks on vaja uusi maa-alasid kasutusse võtta.

* 2,6 miljardi inimese elu sõltub otseselt põllumajandusest, kuid 52% põllumajanduseks kasutatavast maast on kahjustunud muldadega.

* Probleem ei puuduta vaid Aafrikat, kus kaks kolmandikku mandrist on kõrb või märgalad. Mõjutatud on ka mitmed Euroopa riigid. Nii mõneski Euroopa riigis toimub pinnase degradeerumine oluliselt kiiremas tempos. Näiteks Hispaanias on üks viiendik maast ohustatud kõrbestumisest.

* Kõrbestumisega kaasneb sunnitud ränne – kui praegused trendid jätkuvad, peab ligi 50 miljonit inimest oma kodudest järgmise kümne aasta jooksul lahkuma kõrbestumise ja pinnase degradeerumise tõttu.

KÕRBESTUMISE KONVERENTS HIINAS

Hiina, Ordoses toimub 6.-16. septembrini 2017. aastal üleilmne kõrbestumise konverents. Eesti esindab seal Euroopa Liitu, saates kaheks päevaks konverentsi kõrgetasemelises osas kaasa rääkima keskkonnaministri Siim Kiisleri.

Tänavuse kõrbestumise konverentsi olulisim ülesanne on vastu võtta uus kõrbestumise vastu võitlemise strateegia aastateks 2018-2030.

Lisaks soovitakse senisest rohkem tähelepanu juhtida kõrbestumisest puudutatud inimestele ning nende õigustele. Samuti tutvustatakse uusi rahastusvõimalusi, mis suurendab erakapitali investeeringuid jätkusuutliku maaviljeluse ja maa taastamise projektidesse.

ÜRO kõrbestumise vastu võitlemise konventsioon ((United Nations Convention to Combat Desertification, UNCCD) on rahvusvaheline kokkulepe, mille eesmärk on peatada pinnase kahjustumine ning edendada jätkusuutlikku maakasutust.

Sellega on liitunud 196 osapoolt, neist 195 riiki pluss Euroopa Liit, keda esindab sel korral Eesti. 160 riiki on kinnitanud enda mõjutatust kõrbestumisest.

Allikas: keskkonnaministeerium. Pilt: Ylle Rajasaar

Jaga

AVALDA ARVAMUST!