2016. aastal juhtunud keskkonnakatastroofid, millest sa ilmselt midagi ei tea4 minuti lugemine

Google+ Pinterest LinkedIn Tumblr +
Keskkonnaportaal Bioneer kirjutab 2016. aastal aset leidnud hirmuäratavatest õnnetustest, mis kahjustasid olulisel määral keskkonda ning mille põhjustas inimene. Neist juhtumitest tuleb rääkida, vastasel juhul on oht, et inimtekkelised keskkonnakatastroofid korduvad.
Lekked Ühendriikide tuumaelektrijaamades

Pärast Fukushima katastroofi võiks eeldada, et oleme tuumajaama ebapüsiva infrastruktuuri ohtudest teadlikumad. Ometi oli eelmisel aastal ulatuslik leke mitte ainult ühes, vaid kolmes Ühendriikide tuumaelektrijaamas, ja neid vaevu mainiti korporatiivmeedias, teatas meediakanal TrueActivist.com.

Esimene juhtum leidis aset New Yorgis Indian Pointi tuumaelektrijaamas, kus põhjavee leke reostas kolme seirekaevu. Selle tagajärjel suurenes seirekaevude radioaktiivsus peaaegu 65 000 protsenti. Kuigi ametnike hinnangul leke ohtu ei kujuta, oli Indian Pointi tuumaelektrijaamas aasta jooksul üheksa tehnilist probleemi.

Ainult paar kuud hiljem tekkis tuumaleke USA teises otsas. Märtsis lekkis ligikaudu 13 200 liitrit (3500 gallonit) radioaktiivseid jäätmeid Hanfordi tuumajäätmete ladustamispaigast.

Washingtoni osariigi ökoloogiaamet (Washington Department of Ecology) küll möönis suure lekke toimumist, kuid väitis, et „hetkel ei ole ühtegi märki jäätmete lekkest keskkonda ega riski ühiskonnale”.

Peagi pärast leket haigestus radioaktiivsete jäätmete tekitatud aurude tõttu vähemalt 11 ladustamispaiga töötajat, kes tuli evakueerida. Viidates suurtele kuludele on keskvalitsus mitu korda tagasi lükanud Washingtoni osariigi taotlused koht puhastada.

Umbes samal ajal, kui toimus Hanfordi leke, avastas Miami ülikooli uuring, et lähedal asuvast Turkey Pointi tuumaelektrijaamast on juba aastaid lekkinud radioaktiivseid jäätmeid Biscayne´i lahe veekaitsealale. Uuring avastas lahest suures koguses radioaktiivseid isotoope, mis on pärit tuumaelektrijaama jahutuskanalitest.

Võrreldes merevee tavalise radioaktiivsuse tasemega suurendasid lekked lahe radioaktiivsuse taset 215 korda. Peale selle avastati, et lekkinud radioaktiivsus oli liikumas kaevude poole, mis varustavad joogiveega miljoneid Florida elanikke.

Jaama jahutuskanalid on olnud riskiks alates 2013. aastast, kui sooviti suurendada jaama võimsust ja sellega põhjustati kanalite veetemperatuuri ohtlik tõus.

Tuumajaam on ka varem olnud keskkonnakaitsjate kriitikatule all, kuna selle jahutussüsteem tapab kalamaime ja -marja.

Petroperú naftalekked Peruus Amazonase jõgikonnas

2016. aasta väidetavalt suurim inimsüül tekkinud keskkonnakatastroof oli neli ulatuslikku naftaleket, mille põhjustas Peruu suurim naftakompanii Petroperú.

Esimesed kolm leket saastasid otseselt Amazonase jõgikonda, planeet Maa üht kõige tähtsamat ökoloogilist elukeskkonda. Kaks esimest naftareostust juhtusid 2016. aasta jaanuari lõpus ja kolmas ainult nädal hiljem.

Selle tagajärjel reostas 3000 barrelit toornaftat vähem kui ühe kuuga kaks Amazonase lisajõge, millest sõltus üle 8000 kohaliku elaniku vesi ja toit. Pärast lekete avastamist takistasid rängad paduvihmad Petroperúl esialgu lekkeid kontrolli alla saamast.

Petroperú 2016. aasta viimane naftareostus juhtus juunikuus, mil välja voolas 477 barrelit naftat. Lekete olulisemaid põhjusi oli aegunud inventar: üks lekke põhjustanud naftajuhtmeid oli 40, teine aga rohkem kui poolsada aastat vana.

Petroperú otsustas õnnetusele lisada solvangu, illegaalselt palgates kohalikke vaesunud peredest pärit lapsi ja teismelisi leket koristama. BBC korrespondent Wyre Daviesi sõnul maksis firma lastele dollari ühe ämbritäie jäätmete kohta. Kaitsevarustuseta töötades jäid paljud oma kodu lähistel reostust koristanud lapsed raskesti haigeks.

Õhusaaste Aasias

Kõikide näitajate järgi muutus õhusaaste 2016. aastal mõnes arenguriigis nii hulluks, et see ei ole enam ainult peamine keskkonnaprobleem, vaid ka ennenägematu tervisekriis.

UNICEF teatas käesoleva aasta alguses, et õhusaaste põhjustab igal aastal umbes 600 000 lapse surma. Olukord on nii talumatu, et laskmaks tööstuslikul sudul hajuda, ollakse kõnealustes riikides sunnitud tehased aeg-ajalt nädalateks sulgema. Sageli pole sellest eriti kasu.

Tugevasti saastunud õhku võib leida kogu maailmas, kuid mitmes Aasia riigis on olukord väljunud kontrolli alt. Näiteks on Pakistanis õhu saastetase nii kõrge, et eelmisel aastal suri selle tõttu 60 000 pakistanlast.

Ometi kahvatub see Hiina ees, kus suremus saastatud õhu tõttu on maailma suurim: alates 2012. aastast on saastunud õhu tõttu surnud üle miljoni Hiina elaniku. Indias on sama aja jooksul surnud 600 000 inimest.

Hiina meditsiiniliidu president Zhong Nanshan hoiatas juba 2012. aastal, et õhusaastest on saanud Hiina suurim keskkonnaprobleem.

Pekingi linnaõhus mõõdeti 2013. aastal alla 2,5 mikroni suuruse diameetriga saasteosakeste kontsentratsiooniks linnaõhus isegi 1000 μg kuupmeetri kohta. (4) 2016. aasta keskmine 2,5 mikroni suuruse diameetriga saasteosakeste kontsentratsiooni näitaja Pekingis oli 73 μg kuupmeetri kohta.

Saasteosakeste suurus on otseses seoses nende potentsiaaliga kutsuda esile negatiivset tervisemõju – on teada, et mida väiksemad on saasteosakesed, seda sügavamale hingamisteedesse need võivad sattuda.

Alla 2,5 mikroni suuruse diameetriga saasteosakesed on võimelised jõudma kopsu alveoolidesse. Võrdlusena olgu öeldud, et näiteks Tallinnas Õismäel ei ulatunud viimasel nädalal 2,5 mikroni suuruse diameetriga saasteosakeste kontsentratsioon üle 10 μg kuupmeetri kohta.

Loe katastroofide kohta edasi Bioneerist. Kaanepilt: Pixabay

Jaga

AVALDA ARVAMUST!