Täpselt 50 aastat tagasi alustas Subaru oma teekonda, et saada maailmas juhtivaks nelikveoliste autode tootjaks. Subaru Leone 4WD oli toona esimene omataoline: ainulaadselt praktiline universaal, mis ühendas sõiduauto sõidumugavuse ja maastikuautodele omase jõudluse. See oli esimene omataoline, kuid sugugi mitte viimane – algselt nišitegijana alustanud Subaru on nüüdseks tootnud üle 20 miljoni nelikveolise auto.

Legend sündis 1970ndate alguses, kui Subaru Miyagi esindusse astus sisse Jaapani Tohoku elektrifirma esindaja: „Meil on hulganisti kliente ja rajatisi kohtades, kus on talvel palju lund ning keerulised sõiduolud. Meie töötajad peavad jõudma objektidele, et teha parandus- ja hooldustöid. Kas saaksite välja töötada meie vajadustele vastava nelikveolise universaalkerega auto?“

Subaru FF-1
1969. aastal hakati Tohoku elektrifirmale välja töötama FF-1 platvormil põhinevat nelikveolist universaali.

Subaru Miyagi esindus võttis väljakutse vastu. Aluseks võeti FF-1 universaal, tõsteti kliirensit 20 mm, lisati kardaan ja veovõllid ning parem tagavedrustus. Tagumine diferentsiaal võeti Datsun 510 universaalilt, sest toona kuulus Nissanile 20% osalus Subarus. Muide, see väike detail hakkas lumepallina veerema ja on praeguseks kaasa toonud järelturul teada tõe, et Subarute tagadiferentsiaalid sobivad kenasti tagaveolistesse Nissanitesse.

1969. aastal, kui valmis esimene Tohokule toodetud prototüüp, ei olnud nelikvedu enam sugugi uus asi, kuid sõiduautode puhul oli see endiselt suhteliselt tundmatu lahendus. Nelikvedu oli olnud peamiselt maastikusõidukite pärusmaa, mida Tohoku elektrifirma oli seni kasutanud.

Maasturid polnud toona eriti mugavad. Nende sõiduomadused jätsid soovida ja soojenduseta sõitjateruumi tõttu pidid töötajad teel sihtkohta sageli külmetama. Tohokus oodati moodsat sõiduautot – nutikat universaali, mis oleks turvaline tavalistel teedel, aga viiks reisijad usaldusväärselt kohale ka keeruliste ilma- ja teeolude korral.

Elektrifirma probleem loomulikult lahendati – neile valmistati kaheksa soovitud autot, millest viimane hävis paraku 2011. aastal Tohoku maavärinas. Kuid ajalugu oli sündinud ja vormis Subaru selliseks, nagu brändi täna teame – need autod olid olulised prototüübid, mis aitasid luua ka järgnenud mudeleid. Juba 1972. aasta suvel tõigi Subaru välja maailma esimese seeriaauto, mis ühendas tolleaegsete maastikusõidukite jõudluse praktilise sõiduauto kompaktsuse ja sõidumugavusega – Subaru Leone 4WD.

Teekond täiesti uut tüüpi sõiduauto poole

See polnud juhus, et Tohoku elektrifirma pöördus nelikveolise auto sooviga just Subaru poole. Subaru oli juba sel ajal tuntud kui uusima tehnoloogia kasutaja, eriti uuendusliku jõuülekande ja mootorilahenduste vallas.

Subaru esimene mudel, 1966. aastal esitletud 1000 oli üks esimesi esiveolisi automudeleid Jaapanis ning ühtlasi ka Subaru esimene boksermootoriga mudel. Mootori madal raskuskese parandas auto sõiduomadusi, madal vibratsioonitase suurendas sõidumugavust. Kokkupõrke korral vajus mootor allapoole ja libises auto alla, mis täiustas sõiduohutust.

1971. aastal esitleti selle järeltulijat ning legendaarse Impreza eelkäijat – uut mudelit Leone. Esitlusversioon oli kahe uksega esiveoline kupeemudel, millel oli 1400 cm³ boksermootor. 1972. aasta kevadel lisati valikusse nii sedaan kui ka universaal. Samal ajal olid Tohoku nelikveoliste prototüüpide sõidukatsed näidanud, et nelikvedu on rasketes ilma- ja sõiduoludes tõeline eelis. Seega toodi 1972. aasta septembris turule Leone 1400, mis sai nime juurde täienduse „4WD“.

Nelikveolisest mudelist kujunes populaarne auto nende seas, kes elasid maal ning kel oli aktiivne ja looduslähedane eluviis. Suurema osa 1970. aastatest oli Subaru ainus tootja, kes arendas nelikveolisi sõiduautosid. Tänu sellele oli ettevõte edukas ka eksporditurul, eriti Euroopas, Austraalias ja Põhja-Ameerikas.

Pidev areng

Subaru nelikvedu

Subaru sai nelikveoliste sõiduautode poolest kiiresti tuntuks. Tõelised konkurendid ilmusid alles 1970ndate lõpus. Sellest hoolimata jätkas Subaru nelikveolise jõuülekande arendamist, mis on võimaldanud ettevõttel 50 aastat tagasi saavutatud juhtpositsiooni hoida.

Peagi sai selgeks, et nelikvedu ei taga üksnes häid sõiduomadusi: tänu aastakümnete pikkusele arendustööle on Subaru näidanud, et õige konstruktsiooni abil saavutatud sõiduomadused parandavad liiklusohutust ka libedal ja kõval pinnasel. Seda on näha eelkõige pidurdamisel ja kõrvalekaldumisel, aga ka selles, kuidas pidev ja täpne veojõu jaotamine kõikidele ratastele parandab sõidu ettearvatavust ja usaldusväärsust.

Ülejäänu on juba ajalugu. Varsti hakati nelikvedu koos kõigi selle eelistega seostama just Subaru autodega ning alates 1972. aastast on Subaru tootnud üle 20 miljoni nelikveolise auto – rohkem kui ükski teine autotootja.

Subaru WRX STI S209

Meedia: Subaru

Jaga

KOMMENTEERI SIIN

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.