Mobiiltelefon sai 45! Peotäis põnevaid fakte, mida sa enne ehk ei teadnudki5 minuti lugemine

Google+ Pinterest LinkedIn Tumblr +
Mobiiltelefon tähistab 3. aprillil oma 45. sünnipäeva. Selle auväärse tähtpäeva puhul on omal kohal peotäis põnevaid ja paljudele vähetuntud fakte selle toreda kaasaskantava aparaadi kohta, milleta me tänapäeval oma elu enam ette ei kujuta.

Maailma kõige esimene telefonikõne mobiiltelefoniga tehti 45 aastat tagasi, 3. aprillil 1973. Tänaseks on mobiiltelefon 5 miljardil inimesel – samas kui maal elab kokku 7,6 miljardit inimest.

1. ESIMENE, ESIMENE, ESIMENE

Maailma kõige esimene mobiilikõne tehti 3. aprillil 1973 – Motorola teadlane ja tippjuht Martin Cooper tegi New Yorgi kuuendal avenüül kõne oma konkurendile Joel Engelile telekomifirmast AT&T.

Ta helistas, et teatada, võistlus parima mobiilitehnoloogia nimel on läbi ning Motorola on selle võitnud. Kõne kestis 30 minutit.

Kõige esimese tavakasutusse mõeldud mobiiltelefonini läks siiski veel pisut aega – see valmis 1983. aasta detsembris loomulikult Motorolas ning maksis hirmuäratavad 3995 dollarit ehk tänastes hindades ca 7900 eurot.

Kõige esimene nutitelefon loodi IBM-i poolt 1994. aastal ning see oli esimene puutetundliku ekraaniga mobiiliseade.

Esimene tekstisõnum saadeti 1992. aasta detsembris. Esimene kaameraga telefon tuli turule 2000. aastal Jaapanis.

2. VEERAND SAJANDIT EESTIS

Eestisse jõudsid mobiiltelefonid ca 25 aasta eest. Täna on kunagisest luksuskaubast saanud igapäevane tarbeese – kui veel 1995. aastal oli Nokia 2010 hind ca 6000 krooni, millesse käis täismõõduline pangakaardi suurune SIM. Võrdluseks – keskmine palk oli toona 2700 krooni.

Veelgi müstilisem oli popima Nokia 2110i mudeli hind – ca 14 000 krooni. Esimestel mobladel oli telefoniraamat, kuhu mahtus vaid 50-100 nime ning vaid kallimad mudelid olid võimelised saatma sms-e ning äratuskellana toimima.

3. ESIMENE GSM VÕRK

Eestis sündis GSM võrk 1994. aastal, varasemalt eksisteeris Eestis vaid NMT-võrk. Sooviga arendada Eestis GSM-võrku asutas Soome Radiolinja OY 31. mail 1994 Eestisse oma tütarfirma Radiolinja Eesti AS.

Ettevõtte kaks esimest klienti olid president Lennart Meri ja Eesti teede- ja sideministeeriumi asekantsler Tõnu Naestema. Esimese testkõne tegid Ants Viira ja Ove Uhtlik 29. novembril 1994, esimene kommertskõne tehti 10. jaanuaril 1995.

4. IGA MINUT ARVEL

Täna oleme harjunud mobiilipakettides sisuliselt piiramatu kõnemahuga. Samas algusaastatel oli iga minut sõna otseses mõttes arvel – 1996. aastal maksis kõneminut Radiolinja võrgus 6 krooni, 1998. aastal 3.90 krooni.

Statistikaameti kalkulaatori järgi on 6 krooni võrdeline täna 0,8 euroga. Kui arvestame, et täna on kõneminutihind 0,01 eurot, on kõne hind odavnenud tervelt 80 korda.

5. KALLIS LIITUMINE

Algusaastatel olid ka võrguga liitumise tingimused üpriski karmid, näiteks liitumisel Radiolinjaga 1996. aastal pidi tasuma 2000-kroonise ehk peaaegu keskmise kuupalga suuruse ettemaksu. Ning esiti sai oma võrgu sees saata teise operaatori kliendile ainult 8 SMSi ühes kuus.

2000. aastal avalikustas Radiolinja paketi Point, kus kõneminutihind oli toona uskumatuna tundunud 2,50 krooni ja kõikidesse võrkudesse – see samm tekitas esindustesse mitmesajameetri pikkused järjekorrad.

6. KÕNE PIKKUS 1-2 MINUTIT

Üsna huvitaval kombel ei ole mobiilikõne keskmine pikkus Eestis väga palju muutunud. Nii täna kui ka 10 ja 20 aastat tagasi on see olnud keskmiselt 1-2 minutit.

Varasemalt oli lihtsalt märkimisväärselt vähem kasutajaid, mobiilikõne oli uudne ja ka kallis – juba kümneminutiline jutuajamine võis maksta sama palju kui kuine toidukorv.

7. KELL 9:41

Kui veel ca kümnend tagasi oli kuulsaim mobiilibränd Nokia, siis täna on selleks vaieldamatult Apple. Aga kas tead, miks on absoluutselt kõikidel Apple iPhone’i, iPadi ja Maci arvutite reklaamidel ekraanidel kuvatud kell 9:41?

Põhjus on proosaline – reeglina avalikustatakse suurürituste kõnedes uued tooted 40 minuti kandis, mistõttu ka visuaalides soovitakse panna ekraanile võimalikult täpne kellaaeg.

Kõige esimene iPhone avalikustati Steve Jobsi poolt 2007. aastal kell 9:42 ning just see kellaaeg oli esimestel aastatel kõikidel Apple’i reklaamidel. Alates 2010 kuni tänaseni on see aga 9:41 – sel kellaajal tutvustati esimest iPadi.

8. MORSETÄHESTIK NOKIAS

Kes meist ei mäletaks omaaegset Nokiate lühisõnumite teavitusheli, eriti kui see sattus tulema mõnel vaikust nõudval hetkel kas kinos-teatris või koosolekusaalis.

Vähesed aga ilmselt on mõelnud sellele, kuidas jõudsid Nokia inimesed selle helina toonini. Vastus on lihtne – teavituspiiks pip-pip-pip-piip-piip-pip-pip-pip on morsetähestikus SMSi ehk …—…..

9. NUTISÕLTLASTE MAAILM

Enam kui 90 protsenti täiskasvanud mobiiltelefoni kasutajatest hoiab seadet kogu aeg oma käeulatuses. Teisiti pole lugu ka Eestis. Siin on nutisõltlasi erinevate uuringute andmetel kuni 72%.

10. NOMOFOOBIA

Ilmselt on meist kõik tundud teatud hetkedel väikest hirmu, kui koheselt telefoni üles ei leia. Ning sellel hirmul, kui avastad end järsku ilma mobiilita, on ka oma nimi – see on nomofoobia.

11. FANTOOMKUULMINE

Mobiiltelefonide kasutamisega on seotud ka teisi psühholoogilisi termineid – näiteks on ingliskeelses psühholoogias kasutusel termin ringxiety ehk telefonihelina fantoomkuulmine üksildaste ja/või ebakindlate inimeste poolt. See on tuletatud sõnadest ring (helisema) ja anxiety (ärevus).

12. OSAVAD NÄPUD

Inimene lukustab oma telefoni ühe päeva jooksul lahti umbes 110 korda. Tihtipeale teeb ta seda selleks, et üldse midagi teha. Arstid muretsevadki, et moblasõltuvuse tulemusena on peale kasvamas empaatiavõimetu imbetsillide armee.

13. MOBIILISPORT

Võiks arvata, et nüüd tuleb juttu mängudest, mida leiab nuhvli jaoks sadu. Tegelikult aga – kas teadsite, et mobiiltelefoni viskamine on Soomes ametlik spordiala? No muidugi, nemad leiutasid ka Nokia. Tänapäeval vanade Nokia telode loopimine aga kuigi tark tegu pole, neid võiks hoopis kollektsionääride suure raha vastu vahetada.

14. HIINA ÜLEMVÕIM

Umbes 80 protsenti maailma rahvastikust omab mobiiltelefoni. 70 protsenti kõigist maailma mobiiltelefonidest toodetakse Hiinas.

15. MÜÜDUIM MUDEL

Enim müüdud mobiiltelefon läbi aegade on põhjanaabrite Nokia 1110, mida on müüdud 250 miljonit tükki.

16. APPLE’I PARIM AASTA

2012. aasta oli Apple’i kõige edukam iPhone’i müügi aasta, kui üle maailma soetati enam kui 340 tuhat iPhone’i päevas.

17. MOBSIMINE JAAPANI MOODI

Jaapanlased armastavad nutitelefoniga käia isegi dušši all ning seepärast on 90 protsenti seal kasutusel olevaid mobiile veekindlad.

18. MUSTEM KUI PELDIK

Nutitelefon on üks äraütlemata räpane ese: sel on umbes 18 korda rohkem baktereid kui tualetis. Isegi kui korralikult käsi pesta, on telefoni näppimisega võimalik end nakatada igasugu hirmsate haigustega. Seega tasub telefoni puhastada vähemalt 18 korda sagedamini kui kodupeldikut.

Allikas: Tele2, Elisa. Kaanepilt: Ylle Rajasaar

Jaga

AVALDA ARVAMUST!