Lummav autoajalugu: 90 aastat Volvo sõiduautosid sõnas ja pildis5 minuti lugemine

Google+ Pinterest LinkedIn Tumblr +
1927. aastal jõudis planeedi Maa elanikkond esimese miljardini. Eestis tuli käibele viimane seeria markasid, ületrükiga “Eesti kroon”. Assar Gabrielsson ja Gustaf Larsson asutasid Volvo. 90 aastaga on Rootsi autotööstus rikastanud autoajalugu kümnete omanäoliste mudelitega ning muutnud Volvo autotööstuse turvalisuse sünonüümiks.

Volvo, ladina keeles “ma veeren”, sündis 14. aprillil 1927, kui Göteborgi tehasest Rootsis väljus esimene “Jakob”. Volvo rajajate Assar Gabrielsson ja Gustaf Larsson loodud firma alusväärtusteks olid kvaliteet ja turvalisus, mis on kõige olulisemad ka tänaste Volvo autode juures. 14. aprillist 1927 kuni 31. märtsini 2017 on Volvo tootnud 19 594 764 autot.

Verisulis firma tootis oma uutest neljasilindrilistest ÖV4 ja PV4 mudelitest nii suletud katusega sõidukeid kui ka kabriolette, mis olid konstrueeritud Rootsi kliimas paremini vastu pidama võrreldes samal ajal Ameerika Ühendriikidest imporditud autodega.

Mõlemad kandsid Rootsis kasutusel olevat raua sümbolit, mis oli paigutatud iluvõrel diagonaalis asuvale metallist detailile – veel üks element Volvo ajaloost, mis on olemas ka tänastel mudelitel.

Volvo ÖV4 tootmine

1929. aastal tutvustati kuuesilindrilist mudelit PV651, mis oli nii pikem kui ka laiem kui Jakob. Selle edu võimaldas firmal osta ära oma mootoritootja ning soetada oma esimene tehas ja aasta 1931 lõpus maksta aktsionäridele välja esimesed dividendid.

Volvo PV651

Esimese olulise verstapostini tootmises, 10 000 autoni, jõuti mais 1932 ja peatselt hakkasid Volvo edasimüüjad nõutama tagasihoidlikuma hinnaklassi “rahva”sõiduki väljatöötamist. Selleks sai PV51 1936. aasta mudel, disainilt sarnane kallimale PV36-le, kuid väiksem ja madalama varustustasemega.

Idüll Volvo PV 36 saatel

Teine maailmasõda pidurdas oluliselt Volvo autotootmist, kuid 1944. aasta sügiseks oli firma toonud välja ühe oma tähelepanuväärseima mudeli – PV444. Volvo esimene “tõeline” väikeauto, mille stiilne disain ühendas Ameerika hõngu euroopalike mõõtudega ja millest sai hetkega edulugu.

Ameerikalikult kaunis PV444

PV444 ja PV544 domineerisid Volvo toomises kuni 1960. aastate keskpaigani ning neist said esimesed mudelid, mis tagasid Volvole 1950. aastatel esimese osa olulisest Ameerika Ühendriikide turust.

Volvo PV544

Veel üks oluline mudel oli Volvo 120, mis toodi turule 1956 ja mida tihti kutsuti Amazoniks. Turvalisust tagavad meetmed ja kaitse kokkupõrke puhuks olid võtmetegurid nende autode disainis ning seda veelgi rõhutatumalt aastast 1959, kui nii Amazonile kui mudelile PV544 paigaldati esimesena maailmas kolme kinnituskohaga turvavööd – leiutis, mille autor oli Volvo turvalisuse väljatöötamise juht Nils Bohlin.

Volvo esimene sportauto oli “Sport” ehk P1900, mis toodi turule aastal 1956, kuid selle tootmine kestis lühikest aega ning tema asemele tuli aastal 1960 väga edukas P1800. Viimast peeti tema sileda kupeeliku välimuse tõttu esmaklassiliseks reisiautoks, nii kogus ta kuulsust teleseriaalis “Pühak” Roger Moore’ga rooli taga.

Aastaks 1964 oli Volvo avanud Rootsis Torslandas uue tehase, mis oli võimeline tootma 200 000 autot aastas ja 1966. aastaks toodi turule Volvo 140 tooteperekond esiteks sedaani ja teiseks universaalina, mis aitas kinnistada pereautode ostjaskonda, keda Volvo oli kiirelt vallutamas.

Turvalisust ja keskkonnaohutust toetavate uuenduste arendamine jätkus lööki absorbeerivate “kokku kortsuvate” alade, vaatega tahapoole lapseistmetega, koost langevate roolisammaste, külgkokkupõrke turvameetmete ja kolmel viisil töötava lambda anduriga katalüüsneutralisaatoriga – kõik need võeti Volvo autodel kasutusele 1960. aastate lõpus ja 1970. aastate alguses.

Volvo 245 Dl

Volvo 140 vahetas välja eelkäijast veel paremate turvalisuse- ja kvaliteedinäitajatega Volvo 240 mudelite valik, millega ühinesid Volvo 340 mudelid Hollandist, nii et Volvo müük ületas 1970. aastate lõpuks 4 miljonit.

Volvo 1982. aasta 700 seeria edendas omakorda Volvo müüki tippkvaliteediga personaliseeritud autode eksklusiivsel turul. Sama aastakümne lõpupoole vahetas 340 välja Volvo 400 seeria, mis pävis kiiduavaldusi nii oma teelpüsivuse ja turvalisusega kui ka küllusliku siseruumi poolest.

Volvo 780 1985

Täiesti uus ja senisest erinev Volvo toodi turule juunis 1991. Volvo 850 oli Volvo esimene esisillaveoga VIP-klassi auto transversaalse, viiesilindrilise mootoriga. Tema kõrge turvalisuse tase koos tõelise sõidumõnuga tõi talle mitmeid eraldi auhindu.

Kavandatav ühinemine Renault’ga kukkus oma lõpusirgel 1993. aastal läbi, nii et Volvo jäi ühena vähestest iseseisvaks autotootjaks. Sellest sai oluline pöördepunkt firma plaanides, mis sillutas teed Volvo uuele dünaamilisele tootestrateegiale uute voolujoonelisemate ja ümaramanurksemate mudelite Volvo S40 ja V60 turuletulekuga aastal 1996.

Need, nagu ka Volvo C70 kupee ja kabriolett, mida tutvustati sama aasta lõpupoole, olid autod, mis ühendasid endas Volvo traditsioonilised väärtused turvalisuse ja keskkonnahoidlikkuse sportliku, elegantse ja põneva disaini ja tehnoloogiaga.

Volvo S80 sedaaniga aastal 1998 ja V70 universaaliga aastal 1999 said kõik need insenertehnilised uuendused ja disain kokku autodes, milles nii Gustaf Larson kui Assar Gabrielson oleksid ära tundnud Volvod, mis esindavad nende kujutletud turvalisi ja kvaliteetseid tooteid ning suudavad olla ahvatlevad ja ihaldusväärsed tänase päeva keerukal autoturul.

Volvo S80

UNUSTAMATU REKLAAMKLIPP: MAGA VOLVOS!

1950. aastatel oli müügiargument, kui auto oli kohandatav magamise jaoks ja seda eelist rõhutati reklaamides. Hotellitoad olid kallid ning kui ärireisija või puhkusel viibiv perekond sai oma autos magada, oli võimalik oluliselt kokku hoida.

‘PV544 on niisama mugav magamiseks nagu see on sõitmiseks,’ ütles Rootsis valminud reklaamiklipp aastal 1958 – kui tuua vaid üks näide.

Muuseas, autohuvilised mäletavadki Volvot ka selle loovate ja muhedate reklaamklippide põhjal: neid filmikesi takkajärele vaadates kõnetab autoajalugu meid meeldejääval moel.

Allikas ja meedia: juubilar. Tõlge: Kadi Rünkla

Jaga

AVALDA ARVAMUST!