Talvise autosõidu ABC: libedaga teel püsimine8 minuti lugemine

Google+ Pinterest LinkedIn Tumblr +
Eestimaa talv on heitlik ja saabub enamasti ootamatult. Liiklejale on see suur katsumus: jalakäija peab püsti ja autojuht oma sõidukiga teele jääma. Libedaga teel püsimine on tõeline ellujäämise kool. Jagame paar nõuannet, kuidas libedaga elusalt kohale jõuda.
5 ASJA, MIDA TEHA ENNE SÕITMA HAKKAMIST

1 Kavanda eelseisev teekond: vali võimalusel suuremad teed, neid tõenäoliselt hooldatakse regulaarselt. Kasuta planeerimisel Maanteeinfo või Waze rakenduse abi. Uuri ilmateadet ja ole teadlik, millised ilmaolud sind ees ootavad.

2 Kontrolli üle auto seisukord: kojamehed, ABS, rehvirõhud, pagasi ja sõitjate paigutus autos, turvavarustus, sealhulgas helkurvest(id) ja autoapteek.

Talverehvi mustri minimaalne sügavus on 3 mm, soovitav 4-5 mm. Õige rehvirõhu andmed leiad auto käsiraamatust ja võid küsida ka hooldusest abi. Rehvirõhku tuleb talvel kontrollida vähemalt 2 korda kuus.

3 Lae mobiiltelefon, kontrolli et “käed-vaba” süsteem korralikult funktsioneerib. Võta kaasa pudel joogiveega, puhuks, kui abi tuleb kauem oodata.

4 Mõtle hästi järele, kas oled valmis raskete teeoludega rinda pistma. Kas läbisid enne talve tulekut libedakoolituse kursuse? Kas tunned piisavalt oma autot? Kas mäletad füüsikatunnist seda, kuidas erinevate jõudude mõjul auto liigub? Kui vastad nendele küsimustele “jah”, võid minna teele.

libedaga sõit5 Säti paika peeglid ja iste. Õige isteasend autos on selline, mis ei väsita ega ole ebamugav. Nimmepiirkond peab olema toetatud.

Pedaalide lõpuni vajutamisel ei tohiks kand põrandalt kerkida ega jalg lõpuni sirgeks minna. Istme õige kauguse roolist saab määrata nii: suru õlad kindlalt vastu seljatuge, siruta käed välja: kui ranne toetub roolirattale, on asend õige.

libedaga teel püsimine

5 REEGLIT SÕITMISE AJAL

1 Vali endale jõukohane ja ohutu sõidukiirus. Sõida rahulikult ja ühtlaselt. Ära tee ootamatuid liigutusi. Väldi asjatuid möödasõite. Keskendu sõitmisele, unusta infolustiväli ja telefon. Igasugune üleliigne tegevus libedaga roolis on saatanast.

2 Jälgi pikivahet. Ohutu pikivahe libedaga on oluliselt pikem suvisest. Lumisel ja libedal teel kulub 80 km/h tunnikiiruse juures peatumiseks umbes kolm sekundit ja 30 meetrit rohkem kui suvel. 30 meetrit on umbes sama palju kui 7 Audi suurimat, Q7 maasturit või 18 keskmise pikkusega kena eesti naist teel lamamas. Oled hooletu, libised neist kõigist üle. Mõtle sellele.

3 Pidurda sujuvalt. Jäta piisavalt pidurdusmaad. Libedaga pidurdades vajuta alati enne pidurdamist alla siduripedaal.

Nii lahutad sidurit vajutades mootori ratastest, mille tulemusel hakkavad kõik rattad pöörlema ühtlase kiirusega. Teiseks ei sure äkkpidurduse korral mootor välja ning autot on võimalik pärast pidurdamist takistusest mööda juhtida.

Automaatkastiga pidurdades vabasta gaasipedaal sujuvalt ning lase kiirusel väheneda. Teine võimalus on (uuematel automaatidel) vahetada käik käsitsi alla (labad, kang M) ning siiis n-ö mootoriga pidurdada.

4 Ole kaasliiklejatele nähtav. Korduvalt räägitud, aga kordame üle: sinu ohutuse üks põhigarantiisid on teistele nähtaval olemine.

5 Aita hättasattunud kaasliiklejat. Kui keegi on teelt välja sõitnud, toimunud on kokkupõrge vms. jää rahulikuks, aeglusta kiirust, ruleeri auto ohutult teeserva või -taskusse, lülita peale ohutuled, pane selga helkurvest, võta telefon ja alles nüüd välju autost ning hinda olukorda.

Helista Häirekeskusse numbril 112 ja kirjelda olukorda. Kui õnnetuses on kannatanuid, palu 112 abi õigete esmaabivõtete rakendamisel. Ära torma aitama inimest, kui sa ei ole oma esmaabioskustes kindel – see võib maksta elu. Ära pildista ega filmi õnnetust, kui on vaja abi osutada. Ole inimene.

MIKS AUTO LÄHEB LIBISEMA? KUIDAS KÄITUB ESI-, TAGA- JA NELIKVEOLINE?

SÕIDUKIIRUS Sõidukile mõjuvad jõud, mida olematuks teha ei saa. Talvel on auto libisema minek normaalne nähtus. Ole selleks igal hetkel valmis.

Must jää, vesiliug, lumevallid jms. – seda nimetatakse talveks. Veelkord, kui sa pole oma oskustes kindel, ära teele roni. Siis on võimalus, et sa ei saa viga ega surma ega riku ka kellegi teise elu. Vangi ka ei panda, pole põhjust.

Juht saab määrata autole mõjuvate jõudude suuruse. Mida suuremad on sõidukile mõjuvad jõud, seda suuremad on vastu rakendatavad jõud, et auto liiguks soovitud suunas ja kiirusega.

Kiirus on ainuke, mida võid sõidu ajal otseselt mõjutada. Sõidukiirusega võid kõikides liiklusolukordades reguleerida nii enda kui ka teiste juhtide sõitmise riskitaset. Tähtis on osata  sõidukiirust kohandada vastavalt liiklus- ja ilmaoludele.

HAARDUMINE Ilmastik mõjutab rataste haardumist. Kõige ohtlikumad on nullilähedased temperatuurid, mil õhukest jääkirmet ei ole teel näha. Haardumist takistavad ka lumelobjakas, veekirme, soolasegune vesi.

Oluline on teada, miks haardumine kadus ja kuidas see taastada. Haarde kadumist tunnetab n.ö. tagumikuga – auto läheb “ujuma”.

! Asfaltteel, kus haardumine on hea, on kaotatud juhitavust raskem taastada, sest suurema kiiruse ja tugevama haarde tõttu toimub kõik väga kiiresti. Libedal kruusal või lumisel ja jäisel teel on aega rohkem.

! Kurvi sirgekssõitmise põhjus on tagaveolise auto puhul kiirus, pidurdamine või rooli väljakeeramine; esiveolise auto puhul kiirus, pidurdamine, rooli väljakeeramine või kiirendus. Ära hinda oma võimeid üle, sõida jõukohase kiirusega!

! Esiveoline auto kipub nii pidurdamisel kui kiirendamisel otse liikuma. Libedal teel võib haardejõu nullida rooli ülepööramisega. Autot on seejärel väga keeruline uuesti õigesse suunda pöörata! Ära rapsi! Jää rahulikuks.

! Kuni külglibisemise tekkimiseni kuuletub nelikveoline auto juhile paremini ja võimaldab kurve läbida tunduvalt suuremal kiirusel kui esi-või tagaveoline.

Juhitavuse kadudes nõuab nelikveoline erinevat juhtimistehnikat. Libisemise piiril käitub nelja veorattaga sõiduk tugevasti alajuhitavana, püüdes minna kurvi väliskülje poole. Neljal rattal hakkab libisema kogu auto.

Libedaga sõit Superb

MIDA TEHA KUI…TEELE JÄÄMISE PÕHINIPID

REHVID LIBISEVAD Võta jalg gaasipedaalilt ja aeglusta kiirus maha, kuni rehvid haakuvad taas teega.  Kiirenda järgmine kord rahulikumalt.

RATTAD BLOKKI Pidurdasid liiga järsult, auto rattad jäid seisma, aga masin liugleb edasi. Võta jalg pidurilt, kuni haarduvus teega taastub ja pidurda seejärel rahulikult ent tundega.

Enamusel autodest tuleb selles olukorras appi ABS(Anti-lock braking System), aga loll jaksab selle üle mängida. Seega, sõida normaalse ja jõukohase kiirusega, pidurda tundega ja rattad ei lähe blokki.

KURVIST VÄLJA JA TAGASI Tere tulemast ala- ja ülejuhtimise muinasjutumaailma! Esimene reegel – võta kurvi sisenemise eel kiirus maha.

Sobiv kiirus on selline, et sa tunned – sa saad igal juhul hakkama. Häbeneda pole vaja, elu on armas. Kui oled kurvi sisenenud liiga kiiresti, palu oma hingekese eest ja vali võimalikult ohutum (pehmem) maandumisrada. Vormista kindlustusakt ja naudi edaspidi suuremate preemiate maksmist.

Alajuhtimine tekib siis, kui esirattad kaotavad teega haakuvuse, autot pole võimalik kurvi juhtida. Kõige sagedasemad alajuhtimise põhjused on teeolude alahindamine ja kurvile lähenedes vale sõidukiirus.

Kui sõidad kurvi veidi liiga kiiresti, võta jalg gaasilt, pidurda tundega (õrnalt), pööra rooli vaikselt kurvi suunas. Iga järsem liigutus blokeerib rattad ja võimendab alajuhtimist.

Ülejuhtimine tekib siis, kui auto tagarattad kaotavad teega haakuvuse. Auto tagaots hakkab küljelt küljele libisema. Kõige sagedamini esineb ülejuhtimist tagaveoliste ja nelikveoliste puhul tagarataste libisemise tõttu.

Ülejuhtimise korral tõsta jalg gaasipedaalilt, ära pidurda, pööra õrnalt rooli esialgses sõidusuunas.Väldi järsku rooli pööramist (lappamist) – järgnevad tõenäoliselt piruetid libisemisele vastassuunas.

Vastulibisemine esineb, kui oled ülejuhtimisest  liiga hoogsalt püüdnud välja tulla ja auto tagarattad libisevad vastassuunas, auto tagaosa liikumine meenutab kalasaba viibutamist.

Vastulibisemise puhul tagaveolisel autol kontrolli taastamiseks võta jalg gaasipedaalilt ja pööra rooli õrnalt, aga kindlameelselt tee kesktelje suunas.

Esiveoga autol võta vastulibisemise vältimiseks jalg pidurilt ja anna tundlikult gaasi, samal ajal rooliga rattaid vaikselt tee kesktelje suunas rihtides.

KÜLGLIBISEMINE Vajuta sidur alla ja keera rooli libisemise suunas. Automaatkastiga autol vabasta gaasipedaal ja keera rooli libisemise suunas. Mida kiiremini sellega hakkama saad, seda väiksemaks kujuneb libisemine.

Koos libisemise vähenemisega on vaja hakata rooli juba tagasi keerama (sidur on all või gaas lahti). Kui sa seda ei tee, libiseb auto tagaosa teisele poole. Kui libisemine lõpeb ja rool on otse, siis võib uuesti gaasi lisada.

! Kõige kindlam viis libisemise vältimiseks on minna kurvi  aeglasemalt, kui arvad seda suutvat teha − 100 km/h asemel 80 km/h. 50 meetri pikkust kurvi läbides kaotame ainult 0,4 sekundit.

TAKISTUS TEEL EHK PÕDRAPÕIGE Pidur tuleb täie jõuga põhja lüüa – nii, et oleksid blokeeritud nii esi- kui ka tagarattad – ja otsustada, millal oleks õige aeg pidurdamine lõpetada ja juhtida auto takistusest mööda.

Käsikastiga auto sidur tuleb koos piduriga alla vajutada, et mootorit mitte välja suretada. Sidurit tuleb all hoida vähemalt seni, kuni pidur lahti lastakse, et mootor ei hakkaks pidurdama.

See manööver on eluohtlik, kui sa ei tea, millal pidurdamine lõpetada ja auto takistusest vaikselt mööda juhtida. Põdrapõike olukorra vältimisel on rusikareegel: sõida aeglasemalt, püsi fookuses, hoia vaateväli avatud.

Täname abi eest: Sõidukool Juhiluba, liiklus.ee, Maanteeamet, Carfox

 

Jaga

AVALDA ARVAMUST!