blog.aidol.asia youngteens.net a-coon.com
rarefilm.net

Kas oskad? 3 lihtsat reeglit 2+1 sõidurajaga teel liiklemiseks

Maanteeamet analüüsis tänavu jaanuaris 2+1 sõiduradadega teelõikude ohutust, ja jõudis järeldusele, et esialgsetel andmetel on 2+1 teed sarnase ohutustasemega nagu Eesti kõige ohutumad 2+2 sõidurajad. Kordame üle 3 lihtsat reeglit 2+1 sõidurajaga teel liigeldes.

Esimene 2+1 sõidurajaga teelõik valmis Eestis 2017. aastal. Praeguseks on Eestis kokku viis lõiku (kolm Tallinn-Tartu mnt-l ja kaks Tallinn-Pärnu mnt-l) 2+1 sõidurajaga teelõike, mille kogupikkus on ligikaudu 27km.

2+1 teelõigud Eestis 2020. aasta jaanuari seisuga

Pärast 1+1 sõidurajaga teede ümberehitamist 2+1 sõiduradadega teedeks on neil liiklusõnnetuste arv läbisõidu kohta langenud: enne ümberehitust oli see 0,074 ja pärast 0,044 avariid miljoni autokilomeetri kohta aastas.

Maanteeameti strateegilise planeerimise osakonna juhataja Erik Ernits juhib tähelepanu, et vaatlusperiood pole ümberehituse järel põhjapanevate järelduste tegemiseks liiga pikk:

“Lihtne oleks öelda, et võrreldes varasemaga on liiklusavariide arv langenud 3–6 korda, aga tee ümberehituse mõju hindamiseks peab lõike natuke pikemalt jälgima (tavapärane on vähemalt 3 aastat) ja arvesse võtma ka muud komponendid, mis liiklusõnnetuste arvu sellel ajal mõjutada võisid.”

Ernits rõhutab, et liiklusõnnetus on oma olemuselt juhuslik sündmus, mille toimumist mõjutavad muud faktorid nagu näiteks liiklusjärelevalve mõju, juhtide käitumise muutus jms.

Oleme hiljaaegu kirjutanud, et Soome uude liiklusseadusesse, mis hakkab 1. juunist kehtima on sisse kirjutatud liikleja kohustus ennetavalt käituda: kui ohutu ka üks või teine teelõik on, ei välista see juhi 100% tähelepanu ja hoolimise vajadudust.

Kuigi andmeid on kogutud veel vähe, on olemasoleva statistika põhjal võimalik juba näha, et  2+1 teelõigud on sarnase ohutustasemega nagu Eesti kõige ohutumad 2+2 sõidurajaga teed.

“Ohutuse osas tundub esialgu, et  valminud 2+1 sõidurajaga teed on sarnase ohutustasemega nagu ohutuma otsa 2+2 sõidurajaga teed. Tegemist on esmase hinnanguga ning see täpsustub kui 2+1 sõidurajaga teed on mõnda aega toiminud,” kinnitab Erik Ernits.

Autojuhid kipuvad heal teel kiirustama

2+1 sõidurajal sõites on üsna tavaline vaatepilt, kus osa juhte hakkavad iga hinna eest teisel sõidurajal mööda kiirustama ning teise raja lõpusirgel mõnikord esimesel rajal sõitjale ohtlikult lähedale vajuvad. Ka tekitab “vaba vee” olemasolu tunde, et nüüd võib gaasi vajutada ning kiirus kasvab üle lubatus piiri. 

Erik Ernits nendib, et piirkiiruse ületamine 2+1 radadel ongi pigem möödakiirustajate teema: “Mõni aasta tagasi tehtud magistritöödest selgub tõesti, et piirkiiruse ületamine 2+1 teedel ei erine oluliselt 1+1 teede omast, aga seda ainult siis, kui välja jätta möödasõidu sooritajad.”

Enamus 2+1 aladel möödasõitu sooritanud sõidukijuhtidest ületab kiirust ning kui kiiruste vahe autoga, millest soovitakse mööduda, on väike, on väga keeruline piirkiirust jälgides mööda sõita.

“Möödasõiduala ei pruugi kiiruste väikese erinevuse juures piisavalt pikk olla. Samas tuleks alati endalt küsida, kui hädasti seda möödasõitu vaja on,” koputab Ernits liiklejate südametunnistusele.

“Aeglaselt liikujad on vahel probleemiks, aga klassikaliselt tekib möödasõidu „vajadus“ sellest, et piirkiirusega liiklejale jõuab järele piirkiirust natuke ületav juht,” lisab Erik Ernits.

Tema hinnangul on murekoht sõidukiiruse emotsionaalsel hindamisel: rahulikus kolonnis sõitmist paljud ei taha mõista ja aktsepteerida ning ollakse laskevalmis, et esimesel võimalusel “venijast” (kes pruugib olla korrektne liikleja, aga jääb kiiruseületajale jalgu) mööda püssida.

“Ratsionaalseid argumente küllalt sageli piirkiirust ületades möödasõitu teha siiski ei ole. Lõppkokkuvõttes on ajavõit väga väike, aga kiirust ületades suureneb liiklusõnnetuses vigastada saamise risk tuntavalt. Seda ongi juhil raske tajuda,” võtab Erik Ernits teema kokku ning tuletab meelde kolm lihtsat reeglit 2+1 teelõigul sõites.

3 reeglit 2+1 teelõigul liigeldes

2+1 teel liiklemine ei erine kuidagi muudel teedel liiklemisest ning põhimõttedki võiksid olla samad. Heal teel ei tohi sõita lubatust kiiremini pelgalt seepärast, et on ruumi, on moodne auto või pole teisi liiklejaid.

        1. Järgi liiklusreegleid. Need ei ole mõeldud liiklejate kiusamiseks, vaid selleks, et kõik liiklejad elus ja terved oleksid.

        2. Arvesta teiste liiklejatega. Eriti sellega, et nemad võivad enda arvestustes eksida (nt selles et jõuab sinust 2+1 möödasõidurajal mööduda enne selle lõppemist). Sellisel juhul on sageli ainult teistel sõidukijuhtidel võimalik kurbasid tagajärgi ära hoida. Sama kehtib ka olukorras, kus tegemist ei olnud valearvestusega vaid tahtliku tegevusega. Lõpuks ei ole ju vahet, kas keegi satub haiglasse eksimuse või sigatsemise tagajärjel. Kui on sinu võimuses, siis tuleb püüda ära hoida.

        3. Ära võta liigseid riske. 2+1 sõidurajaga teel on ees liikujast möödumine oluliselt ohutum kui 1+1 teedel, aga ainult siis, kui seda mõistlikult teha. Ei ole mõistlik ees liikujast mööduda, kui selleks peab kiirust ületama või kui kahe sõidurajaga teeosa selleks piisav ei ole. Näiteks kui teie ees liikuja sõidab 90km/h alas kiirusega 85km/h, siis tundub see emotsionaalselt väga tüütu, aga teoreetiliselt kaotate 100 km kohta kõigest neli minutit. See ei saa olla põhjus, et enda või teiste elu ohtu seada.

           

Sellest, mis meie teedeehituses toimub, loe rohkem Maanteeameti, Delfi ning Accelerista koostööna sündivast rubriigist “Suvised teetööd” (klõpsa bänneril).

Kaanepilt: kuvatõmmis Sten Ottepi videost

KOMMENTEERI SIIN

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

blog.aidol.asia youngteens.net a-coon.com