blog.aidol.asia youngteens.net a-coon.com
rarefilm.net

Sirle Loigo: ka 2+1 ja 2+2 teedel tuleb õppida teiste liiklejatega arvestama

Maanteeamet tegi tänavu jaanuaris statistikat liiklusavariide vähenemise kohta 2+1 ja 2+2 teelõikudel ja jõudis tulemuseni, et avariide arv läbisõidu kohta on langenud. Palusime PPA juhtivkorrakaitseinspektoril Sirle Loigol vaadata 2+1 ja 2+2 sõiduradadega teedel toimuvat liikluspolitsei pilgu läbi.

Maanteeameti strateegilise planeerimise osakonna juhataja Erik Ernits selgitab, et seni tehtud uuringute põhjal tundub, et 2+1 sõiduradadega teelõigud on võrdselt ohutud 2+2 teelõikudega.

Kuna esimene 2+1 teelõik valmis Eestis 2017. aastal ning tehtud on alles esimene suurem uuring, pole võimalik seniseid tulemusi kivisse raiuda, aga lootust on:

“Esialgu tundub, et valminud 2+1 sõidurajaga teelõigud on sarnase ohutustasemega nagu ohutuma otsa 2+2-d. Tegemist on esmase hinnanguga ning see täpsustub, kui 2+1 sõidurajaga teed on mõnda aega toiminud.”

2020. aastal tehti esimene põhjalikum uuring

Maanteeamet vaatles 2020. aasta alguses  kolme uue teehoiu kava järgi 2+2 sõidurajaga teeks ehitatavat teed tervikuna, eristades 2+2, 2+1 ning 1+1 sõidurajaga teid.

Eristati neid teelõike, mida juba ehitatakse 2+2 sõidurajaga teeks (Tallinn-Narva mnt-l Aaspere-Haljala lõik, Tallinna ringteel Luige-Saku lõik) või millele tekib 2+2 sõidurajaga alternatiiv (Tallinn-Tartu mnt Kose-Mäo lõik).

Joonis 1. Vaadeldud teed

Kuigi vaatlusperiood, mida Maanteeamet andmeid analüüsides aluseks võtta sai, on olnud lühike, on näha, et 1+1 sõidurajaga teede ümberehitamise järel 2+1 teedeks on neil liiklusõnnetuste arv läbisõidu kohta langenud.

Enne ümberehitust oli see 0,074 ja pärast 0,044 avariid miljoni autokilomeetri kohta aastas. 2+1 teelõikudel on ehitusjärgsel perioodil toimunud kuus liiklusõnnetust.

Kuna ümberehitusele järgnenud vaatlusperiood on lühike ning selle põhjal ei saa muutuste mõju laiapõhjaliselt hinnata, võib kõigi tegurite koosmõjus väita, et teelõigud on muutunud ohutumaks. Praeguseks kogunenud andmete pinnalt on 2+1 teed sarnase ohutustasemega nagu Eesti kõige ohutumad 2+2 sõidurajaga teed.

Ka 2+1 ja 2+2 on liikluskultuuri(tuse) osa

PPA juhtivkorrakaitseinspektor Sirle Loigo vastab küsimusele, kas 2+1 ja 2+2 teelõigud on liikluskultuuri meie juhtide seas kasvatanud või kahandanud, meeldetuletusega:

“Liikluses on kolm osapoolt, mis määravad ohutuse – liiklejad, liiklusvahendid ja see keskkond, kus liigeldakse. Enamasti on avarii peasüüdlane liikleja, kuid tagajärgi aitavad oluliselt vähendada turvaline sõiduk ja turvaline keskkond.”

Sirle Loigo kinnitab, et lahendused nagu 2+1 ning 2+2 ja teised, mis vähendavad kokkupõrkeriske, teevad liikluse turvalisemaks ja vähendavad avariide hulka, seda aga vaid juhul, kui üksteise ruumi liikluses austatakse:

“Eestis ei taheta miskipärast väga teiste liiklejatega arvestada, vaid aetakse kangekaelselt ‘oma asja’. Maanteel ei näe eriti sageli, et aeglasem liikleja võtaks tee äärde ning laseks tema taha tekkinud kolonni mööda, või et ka vähendaks kiirust, et möödasõitja jõuaks kiiremini õigesse suunavööndisse tagasi. Liiklus on nagu kohtusaal, kus kellelgi õigus peab peale jääma,” märgib Sirle Loigo.

“Liiklusseadus ütleb, et iga liikleja peab olema hoolikas ja ettevaatlik ega või oma tegevuse (või tegevusetusega) ohustada ega takistada teisi liiklejaid,” lisab Loigo.

PPA juhtivkorrakatiseinspektor märgib, et sõidukijuhid peavad arvestama, et 2+1 ja 2+2 laiadel, sirgetel ja hea kattega teelõikudel väheneb keskendumis- ja reageerimisvõime.

“Samuti pikaaegsel sõitmisel suure kiirusega (nt 110 km/h) väheneb õige kiiruse tunnetus, autojuht hindab oma kiirust tegelikust väiksemaks ja juhile jääb mulje, nagu sõidaks ta väga aeglaselt,” jagab ta kogemust.

Rohkesti kiiruseületusi, aga ka kokkupõrkeid loomadega

Niisiis ei ole see laest võetud arvamine, et 2+2 ja 2+1 teedel kipuvad kiirused kasvama üle lubatud piiri. Näiteks eelmisel aastal Tallinn-Narva maantee 2+2 alal registreeritud kiiruseületamistest 335 olid kuni 20 km/h ja 734 neist 21-40 km/h, 80 41-60 km/h ja 15 üle 60 km/h. Ehk siis valdav osa autojuhtidest sõidab “natuke üle” – 21+ kilomeetrit tunnis, ise ilmselt arugi saamata, et kiirus on nii palju lubatust suurem.

Sirle Loigo tõdeb, et suurtel maanteedel on liikluspilt sarnane – valdav osa kiiruseületamistest jääb vahemikku 21 kuni 40 km/h.

“Natuke vähem on neid sõidukijuhte, kes ületavad kiirust kuni 20 km/h, veel vähem 41-60 km/h ja vaid üksikud ületavad rohkem kui 60 km/h,” lisab Loigo.

Kuigi Maanteeameti analüüsitud andmetest selgub, et 2+1 ja 2+2 teelõikudel juhtub avariisid vähem, siis tuleb neid ikkagi ette.

“Neil teedel juhtub erinevat tüüpi avariisid, muuhulgas ka kokkupõrkeid loomadega. Kuid kõige rohkem juhtub kokkupõrkeid ees liikuva sõidukiga, kokkupõrkeid sõidukiga küljelt, kokkupõrkeid vastutuleva sõidukiga ja teelt väljasõite,” teeb Sirle Loigo kokkuvõtte põhilistest avariitüüpidest.

Parem tee tahab head liiklejat

Maanteeamet on välja arvutanud, et kui nelja põhimaantee – Tallinn-Narva, Tallinn-Tartu, Tallinn-Pärnu, Tallinna ringtee – 1+1 sõidurajaga teelõikude ohutustaset parandada nii, et see vastaks praeguse Tallinn-Tartu mnt 2+2 sõidurajaga lõikude ohutustasemele, siis väheneks liiklusõnnetuste arv 25, vigastatute arv 44 ja hukkunute arv 3,8 võrra aastas. Selliseid teelõike on Eestis kokku ligikaudu 300 km.

PPA juhtivkorrakaitseinspektor Sirle Loigo sõnab teema lõpetuseks, et head teed ei tee paremat juhti: “Politsei soovib liiklusesse rohkem viisakust ja teistega arvestamist ning tuletab meelde, et liiklusreeglid on täitmiseks, nii on meil kõigil turvalisem.”

Loe siit nõuandeid, kuidas 2+1 ja 2+2 teedel korrektselt liigelda

Kaanepilt: Maanteeamet

KOMMENTEERI SIIN

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

blog.aidol.asia youngteens.net a-coon.com