Mats-Laes Nuter ja Andres Kruus panid reedeõhtuse tipptunni ajal Tallinna trammidepoo juures joonele auto ja jalgratta ning startisid üheskoos Balti jaama. Kumb sõiduvahend ummikutest paremini läbi murdis ning kui suureks rebenes ajavahe finišise jõudmisel, saab näha videost.

Mõlemad võistlejad võisid valida enda meelest kõige kiirema tee sihtpunkti ning sõita finiši suunas kõiki liiklusreegleid silmas pidades. Mats-Laes valis pedaalimiseks Tehnika tänava, Andres lähenes Balti jaamale Pärnu maantee ja Toompuiestee kaudu.

Mõlemal marsruudil on tööpäevaringsed ummistused tavapärased, seega ei olnud kummalgi sõitjal otsest eelist. Tehnika tänaval tuleb jalgratturil arvestada tipptunnil alati võimalusega, et autod ummistavad punasega mahamärgitud jalgrattatee.

Trammipargist rongijaama mõõtu võttes kaotas auto jalgrattale laias laastus poolteist minutit kilomeetri kohta! Kümne kilomeetri läbimisel veniks vahe seega juba veerandtunniseks. Mitu korda päevas me autoroolis neid minuteid maha viskame!?

Eksperimendis läks Andres lühemat ja kavalamat teed pidi üle Tõnismäe, üle Toompea ning mööda Toompuiesteed, läbides träkkeri andmetel 3,1km keskmise kiirusega 10,8km/h ning ajaga 17 minutit ja 2,24 sekundit.

Mats-Laes otsustas jalgrattal enda jaoks mugavama marsruudi kasuks – mööda Tehnika tänavat ja Telliskivi kergliiklusteed – vändates pisikeste 20-tolliste ratastega „kokukal“ Balti Jaama 11 minuti ja 16,94 sekundiga. Võrreldes Andresega oli Matsi teekond Google Maps’i andmetel pea kilomeetri võrra pikem.

ÕIGLANE MÕÕDUVÕTT AKTUAALSEL SUUNAL

Tegelikult oli algselt plaan läbida täpselt sama marsruut mööda Tehnikat, Rohu ja Telliskivi tänavat ja lõpetada Balti jaama turu all parklas.

Aga Andres nägi kohe, et arvestades kui aeglaselt liigub Tehnikas autoliiklus ja et maa alla parklasse saamine autoga võtab kauem aega kui jalgrattaga (muide väga turvaline ja soe ning kuiv koht ratta parkimiseks on seal täiesti olemas), siis tal pole isegi õhkõrna võiduvõimalust.

Seepärast otsustasime, et teeme ikka nagu päriselt võidu ja Andres valis omale kõige optimistlikuma ja optimaalsema marsruudi. Tegelikult oleksin ka mina võinud marsruuti lühendada ja kiirendada, nagu videos mainitud aga ma ei tahtnud poole mängu pealt reegleid muuta.

Sarnaseid mõõduvõtte peaks aga tegema veel, ka teistsugustel ja pikematel marsruutidel – juba huvi pärast ja ka rattakultuuri propageerimiseks aga ka selleks, et meedia abil välja joonistada probleemseid kohti võrgustikus.

Mis puudutab aga konkreetset marsruuti, siis Balti jaamast trammidepoosse ja vastupidi liikumine on väga aktuaalne, arvestades et need punktid ühendavad Kalamaja ning vana Vineerikombinaadi ümbrust ja Baltika kvartalit ehk üht ihaldatumaid kommertspindadega rajooni.

VIIS MÕJUVAT PÕHJUST KOHE SADULASSE ISTUDA

Ehkki auto sai jalgrattalt Tallinna tipptunni liikluses ettearvatult haledalt pähe, ei ole isegi suveajal paljud meist nõus oma neljarattalist metallkasti kerge ja mugava ning füüsisele hästi mõjuva jalgratta vastu vahetama.

Mats-Laes toob välja viis mõjuvat põhjust, miks soojal ajal auto siiski jalgratta vastu vahetama peaks. Matsi soovitusi võiks kuulda võtta, sest ta ise pedaalib Tallinnas juba aastaid pea aastaringselt ning on elavaks tõestuseks, et elu autota on pealinnas võimalik.

LIIKLUS PÕHJUSTAB STRESSI

Enam kui 50 aasta eest alguse saanud autostumise tulemus on nüüd maailma linnades selgelt nähtav. Kasvanud on keskkonnakahjud, kulutused ja õnnetuste arv (ning omakorda hirm liiklusõnnetuste ees).

Jah, liiklus põhjustab nüüd ametlikult stressi. Sõiduteest on saanud autotee ning kõnniteed on täis liiklusmärke, piirdeid, parkimisautomaate ja muid takistusi, mis on viidud “(autodel) tee pealt eest ära”.

Selle kõige tagajärjel on muutunud jalgsi või jalgrattaga liiklemine äärmiselt ebamugavaks, mistõttu oleks paslik meelde tuletada mõned head ja mõjuvad põhjused, miks soojal ja ilusal ajal autovõtmed koju kapi peale jätta ning tööle hoopis kondimootoriga sõtkuda.

1. ENERGIA

Jalgsi- ja jalgrattaliiklus kulutab vähem ressursse ja mõjutab keskkonda vähem kui mistahes muu transpordiliik. Energia tuleb kasutajatelt endilt ning liikumine on odav, saastevaba ja peaaegu müravaba.

Jalgrattaga, jalgsi ja autoga liikumise energiakulu on sama vahemaa läbimiseks vastavalt üks, kolm ja 60 energiaühikut. Teisisõnu kulub rattaga sama vahemaa läbimiseks kolm korda vähem energiat kui jalgsi.

Autoga sõites kulub 60 korda rohkem energiat kui jalgrattaga ja 20 korda rohkem kui jalgsi. Kõige odavam “energia” sinu autole maksab täna 1,279€/l (diisel, Tiskre Krooning, Rannamõisa tee).

2. AEG JA RUUM

Jalgrattaliiklus ei koorma linnaruumi üle. Kaks meetri laiust jalgrattateed suudavad teenindada 5000 jalgratturit tunnis.

Kahesuunalise kahe sõidureaga tänava läbilaskevõime on tippkoormusel 1000-2000 autot tunnis. Parkimisest me ei hakka üldse rääkimagi, sest ühele harilikule parkimiskohale mahub vabalt kümme jalgratast.

Seega suudab tavaline Tallinna ohtlik, auklik ja puudulik jalgrattatee teenindada kaks ja pool korda rohkem liiklejaid kui autotee.

Olgugi, et häid eeldusi selleks meile veel loodud ei ole ning jalgrattaga liiklemine on vaid südikamale kodanikule, on ajakulu tipptunnil jalgrattaga kilomeetri läbimiseks sõltuvalt olukorrast oluliselt kiirem kui autoga või ühistranspordiga.

3. TERVIS

Suur osa füüsilisest tööst on ajaloo vältel asendunud istuva tööga, auto on tõusnud valdavaks transpordiliigiks ning lihtsamadki tegevused nagu trepist kõndimine on rohkem asendumas lifti- ja eskalaatorisõiduga.

Kui lisada sellele kodus teleri ees istudes veedetav aeg, jõuame olukorda kus suurel osal inimestest puudub igapäevaselt võimalus oma keha ja energiat loomulikul moel rakendada.

Üha rohkemates maailma paikades on rasvumine võtnud epideemilised mõõtmed ja tervishoiukulud tõusevad kosmilise kiirusega. Probleemi lahendus on teadlik füüsiline tegevus ja igapäevane treening, mis asendavad ärajäänud loomulikku liikumist.

Kitsas kontingent spordihulle võivad olla küll hea tervise juures ja füüsiliselt aktiivsed, ent enamik meist, muide ka paljud lapsed ja eakad ning üllatuslikult ka märkimisväärne osa noortest ei liigu piisavalt.

Vabatahtlik treenimine nõuab aega, ettevõtmist ja tahtejõudu ning maksab raha. Inglastel on kõnekäänd “An apple a day keeps the doctor away” (üks õun päevas hoiab arsti eemal). Tänapäeval võiks selle soovituse asendada 10 000 sammuga päevas või ca 10-15 vändatud kilomeetriga.

Samuti mõjutab liikumine ja sotsiaalne suhtlus/suhestumine linnaruumi ning kaaskodanikega tugevalt meie vaimset tervist, kuna teha seda kõike 50-60km tunnikiirusel isoleeritud ruumis võrreldes 5-20km/h vabas õhus liikumisega on sisuliselt võimatu või pehmelt öeldes pinnapealne.

Inimene vajab sotsiaalset ja spontaanset kontakti väljaspool oma igapäevast suhtlusringkonda ja mugavustsooni ning autoroolis seda paraku ei saa, kuna autojuht sisuliselt suhestub ainult fooride ja liiklusmärkidega, vahel harva ka mõne teise, rusikat viibutava autojuhiga.

Füüsilisel liikumisel on ka tõestatud äärmiselt positiivne mõju depressiooni ravimisele. Keemia. Uuring näitab, et ainuüksi pool tundi päevas pedaalimist mõjub tervisele hästi. 

4. EBAMUGAVUS

Miks ma peaksin teravaid kõnnitee servasid ja kitsaid jalgrattateid trotsides pedaale tallama? Just nimelt selleks, et igasuguste kergliiklusega seotud probleemide teadlikkus sinu elukohas kasvaks ning ka sina saaksid aru, mis vahe on 3-5mm äärekivil ja 10-20mm äärekivil.

Või millist eesmärki teenivad Tallinnas Tehnika tänava ohtlikkus-saared! Eriti soovitatav on see transpordiviis järele proovida kohalike omavalitsuste töötajatele.

Linnaplaneerimine ei ole vajaduspõhine, vaid pigem vastupidi. Taristu valupunktidega tegeletakse vastavalt võimalustele, kuid kui pole võimalusi, siis pole ka kasutajaid.

Teisisõnu, mida rohkem ehitatakse autodele mõeldud sõiduteid, liiklussõlmi ja organiseeritakse liikluskorraldust, seda rohkem on autosid.

Mida rohkem paigaldatakse pargipinke, seda enam on pargis istujaid. Sellelaadsest efektist on võimalik tuua lõputuid näiteid Põhja-Euroopast kuni San Francisco ja Austraaliani.

5. RAHAKOTT TÄNAB SIND

Samal ajal kui sina kuluefektiivselt, keskkonnasõbralikult, tervislikult ja teadlikult tööle või poodi väntad, lebotab sinu neljarattaline sõber puhkeasendis maja ees või garaažis – ei kuluta kütust, rehve, ega vaja remonti, ei vaja pesemist ega kasimist, uusi H7 esitule pirne, lõhnakuuske ega juhipoolset alumist õõtsa.

Üks külmkäivitus vähendab mootri eluiga rohkem, kui 80km läbimine. Sinu rahakott tänab sind ja ka sinu auto, kui ta just väga kergelt ei solvu.

Jalgratta ülalpidamiskulud võrreldes autoga on tõeliselt madalad, isegi mitut jalgratast omades ja enamik korralikke rattaomanikke, kes igapäevaselt velotavad, piirduvad ühe korralise hooldusega enne hooaega ning rehvirõhkude kontrollimisega.

Kirvemeetodil võib isegi väita, et ühe jooksu uute autorehvide eest saab terve jalgratta – ja saabki, ilma naljata.

JÄRELEAITAMISTUND EESTILE

Et Eestis tuleb asjaosaliste analüüsivõimet ning toredat pealehakkamist järele aidata, siis vaatamata kõiksugusele ebamugavusele jalgsi ja jalgrattaga liikumise juures, peaksime me seda tegema võimalikult palju.

Tallinna Kommunaalameti tellimusel on arhitektid, keskkonna- ja liikluseksperdid koostanud Tallinna Rattastrateegia järgnevaks kümneks aastaks.

See on linnapea allkirjastatud Tallinna arengute alusdokument, mis sätestab igasuguse tegevuse ning liikluskorralduse jalgrattaliikluse parandamiseks 2018.-2027. a – alates rattakoordinaatori töökoha loomisest, jalgrattateede eraldamisest, jalgrattateede võrgustike lahendamisest kuni uue rattastrateegia loomiseni käesoleva lõppemisel, kümne aasta pärast.

Selle strateegia elluviimise eelduseks on loomulikult jalgrattakasutuse kasv, mis peaks suuremas mastaabis olema mitte põhjus vaid tagajärg, kuid linnavalitsuse ja riigiisade survestamine on siiski vajalik, et linnas toimuva-tehtava juures arvestataks lisaks autode parkimiskoha standardlaiusele ka kaherattaliste vajadustega – seda mitte ainult paberil vaid ka tegudes.

Video ja kaanepilt: Andres Kruus

Jaga

AVALDA ARVAMUST!