blog.aidol.asia youngteens.net a-coon.com
rarefilm.net

Tallinn tahab piirata naastrehvide kasutamist, aga kuidas?6 minuti lugemine

Google+ Pinterest LinkedIn Tumblr +
Tallinn tahab igal juhul piirata naastrehvide kasutamist. Kuidas linlasi ja suburbiast* tulijaid mõjutada nii, et nad sel ja järgmistel hooaegadel eelistaksid sõita lamellrehvidega? Näpuga viibutamine ei aita, tuleb (vähemalt näidata) präänikut.

1. detsembrist on talverehvid kõigil sõidukitel kohustuslikud. Nagu varasematelt nii ka tänavuse rehvivahetuse tippaja eel tegi Tallinn kampaania, soovitades linlastel eelistada lamelle.

Naastrehvide miinustele osutamise asemel keskenduti positiivsele: linnaisad lubavad, et sel talvel on tänavad hästi hooldatud ja naastrehve polegi vaja. Tulemus!? Seiske natuke aega mõnel peatänaval ja kuulake krõbinat. Naelte tekitatavat spetsiifilist häält.

Katsuge mitte sisse hingata, sest naast rebib iga sentimeetriga maast lahti asfalti, mis imepeente osakestena kleepub hingamisteedesse ja kopsualveoole ummistab.

Pehme ilm aitab lubadust täita

Pehmed talved aitavad lubadust täita: nii sooja – keskmine õhutemperatuur normist 2,0 °C kõrgem – novembrit ei ole alates 60ndast aastast nähtud. Eriti soe oli kuu teine dekaad, mil aedades maasikad viljusid.

Autojuhtide teadvusse on mitme(kümne)aastase selgitustöö tulemusena jõudnud arusaam, et linnas on lamell mõistlikum valik.

Naastrehvid on lärmakamad ja kisuvad lumevaesel talvel üles korraliku saastapilve, mis ladestub linlase kopsus ja katab ümbritseva raskestieemalduva kleepuva halli kihiga. Kui see on sinu kodulinn, siis tahad sa, et õhk on hingatav ja teed liigutavad ka jalgsi ja rattaga.

Lamellrehvid tekitavad vähem müra ja lumistel ning soolaniisketel teedel tagavad parema haarduvuse. Tolmu ei teki nii palju kui naastrehvidega ning peenosakesi ei rebita lahti ega saadeta linlase kopsudesse.

Suburbianid linlase kopsust ei hooli

Aga need 120 000 inimest, kes  linnaliikuvuse arengukava 2035 projektijuhi Pirko Konsa andmetel igapäevaselt üle lähivaldade piiride Tallinna valguvad, ei pruugi pealinna õhukvaliteedist ja puhtusest kuigivõrd hoolida: nad magavad mujal.

Kui Tallinnas ongi tänavad ehk hooldatud, siis suburbia ja linnapiiri vahele jäävate teelõikude kohta seda alati ju väita ei saa: igaks juhuks paneb neli viiendikku autosõitjatest oma Plekk-Liisule ikka naastrehvid alla: küsitluste põhjal lamellrehvide pooldajate arv Eestis hoopiski väheneb.

Niisiis paradoks: paljud autojuhid saavad aru, et lamellrehvid on mõistlikum valik, aga ostavad igaks juhuks ikka naastrehvid. Kuidas pöörata inimeste pead keskkonna- ja tervisesõbralikemate lamellide poole?

Soomlaste uuring: surm naastrehvide läbi on piinarikas

Andmed, mis näitaksid pealinna autojuhtide meelsust talverehvide valiku osas, puuduvad. Tallinna Keskkonna- ja kommunaalameti juhataja asetäitja Tarmo Sulg viitab Helsingi linna ehitusameti eestvedamisel tehtud NASTA 2011-2013 “Lamellrehvide kasutamisega parem õhukvaliteet liiklusohutust halvendamata”-uuringule.

Tegu on tõsiseltvõetava pikaajalise tööga: lisaks ehitusametile kogusid andmeid ja rahastasid seda Helsingi piirkonna omavalitsuste liit, Helsingi keskkonnakeskus, Liiklusohutusamet Trafi, Liiklusamet, jpt. Kokku 13 asutust.

Uuringust nähtub, et tänavatolm seotud tõsiste tervisekahjustustega. Naastrehvide kasutamisest tuleneb pool pealinnapiirkonna tänavatolmust. (Soomes lisaks 25% liivatamsest).

Pealinna piirkonnas teostatud uurimustes on tuvastatud seos õhu tahkete osakeste sisalduse ja tervisemõjude vahel.

Sissehingatavate tahkete osakeste (PM10) peamine allikas pealinnapiirkonnas on tänavatolm, mis põhjustab osakeste kõrget kontsentratsiooni eelkõige kevadhooajal.

.

Lühiajaline tahkeid osi sisaldava õhu sissehingamine on tõenäoliselt seotud ka sagenenud hingamisteede- ja südamehaigustest tingitud haiglaravile sattumise ning koguni enneaegse surmaga.

Neil päevadel, mil tahkete osakeste kontsentratsioon õhus on kõrge, on Helsingis täheldatud keskmisest enam näiteks hingamisteede haigustest põhjustatud surmajuhtumeid ning südame- ja kopsuhaigustega haiglatesse sattumist.

Tänavatolmust tingitud silmade ja hingamisteede ärritusnähtudele on viidatud epidemioloogilistes uurimustes ja need on paljudele linlastele tuttavad.

Kui vaadelda üksnes talveperioodi, siis täheldati tahkete osakeste kõrge kontsentratsiooni seost südame- ja veresoonkonnahaigustest tingitud haiglavisiitide kasvuga: osakeste tõus kuupmeetris õhus 10 mikrogrammi võrra ööpäevas tõstis haiglakülastusi ligikaudu 3% võrra.

Lisaks leiti viiteid tahkete osakeste mõjust hingamiselundite haigustest tingitud surmajuhtumitele ning laste astmale, haiglassesattumisest rääkimata.

Kevadperioodiga piirnevates analüüsides saadi viiteid osakeste seosest hingamisteede haigustest tingitud surmajuhtumite kohta.

Tallinnas hullem veel

Kuus aastat tagasi tehti Tallinna Keskkonnaamet tellimusel läbi „Osakeste keemilise koostise ja saasteallikate osakaalu hindamine Tallinnas“ uuring.

Tulemused olid soomlaste omadele sarnased: naastrehvid on suured linnaõhu rikkujad. Aga olukord on hullem veel, sest autostumine linnas kasvab iga aastaga: värske uuringu põhjal ületab autoga liiklejate arv bussi vms ühistranspordivahendiga liiklejate arvu Tallinnas.

Inseneride arvutuste järgi kisuvad naastud 100 km kohta isegi kuni ämbritäie asfalti üles – sõltub teekattest, teest ja ilmastikuoludest, aga kilogrammide kaupa puru lendab laiali küll.

Ülal said seonduvad terviseriskid mustades värvides välja toodud. Igast asfaldikilomeetrist muutub aastas 300 kg tervistkahjustavaks tänavatolmuks.

Tallinnas mõõdab neli seirejaama abil linna erinevate piirkondade õhukvaliteeti. Muuhulgas mõõdetakse PM10 osakeste taset.

PM10 osakeste hulka õhus seostatakse otseselt naastrehvidega. Tallinna välisõhu kvaliteedi mõõtmistulemuste ja aastaaruannetega saab tutvuda Eesti Õhukvaliteedi Juhtimissüsteemi kodulehel. On päevi, kui õhk on halb.

Ja ometigi ostetakse naastrehve rõõmsalt edasi, ehkki arvukad testid on näidanud, et hea lamellrehv on igal juhul parem kui kulunud või odav naastrehv ka sõidetavuse osas.

Tarmo Sulg tuletab autojuhtidele meelde: “Arvestades, et Tallinna talved on sageli 0-kraadiste temperatuuride juures ja sõiduteed on valdavalt soolamärjad võivad naastrehvi loodetud eelised osutuda puudusteks ning tuua endaga kaasa ootamatuid plekimõlkimisi.”

Lamellrehv on teadlik otsus

Kuniks naastrehve ei maksustata ega keelustata, on lamellrehv Tarmo Sule sõnul ühiskondlik keskkonnateadlik otsus.

Naastrehvid toodavad suurel hulgal tolmu, mis on seotud tõsiste tervisekahjustustega. Igast asfaldikilomeetrist muutub aastas 300 kg tervist kahjutavaks tänavatolmuks. Kui seda tead, ilmselt valid lamellid!?

Tallinnas korraldatakse talverehvihooaja eel iga-aastaselt kampaaniat „Tolm Tapab“, mille peamine sõnum on linlasi naastrehvide kasutamise negatiivsetest mõjudest teavitada ja suunata neid tegema paremat valikut.

Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet on 2015. aastast paigaldanud linnaruumi tasuta reklaampindadele ka kampaaniaplakateid “üheskoos tolmuvabasse kevadesse” ja “tolm tapab”.

Need kutsuvad üles eelistama lamellrehve. Kampaania eesmärk on juhtida kõigi tallinlaste tähelepanu sellele, millist kahju tekitab naastrehvide kasutamine ja kui lihtne on seda linna ja inimesi ohustavat kahju ära hoida.

Pikk tee teadlike valikuteni

Soomlased on põhjalikult uurinud lamell- ja naastrehvidega autode juhtide liikluskäitumise erinevusi. Selgub, et naastudel juhid tunnevad end kindlamalt… ja teevad rohkem avariisid.

Lamellrehviga kaasneb ennetavam liikluskäitumine, see, millest me kõik salamisi unistame: autojuhi pilk on alati teel ning ta on valmis õigeaegselt ohuolukordadele reageerima. Kas see teadmine paneb kedagi lamelle ostma – vaevalt.

Keskkonnateadlikkusele rõhumine: praegusel ajal keskkonnateemadest rääkida on nagu kurtidele kõrvadele laulda, sest inimesed on pidevast hädaldamisest ja maailmalõpu kuulutamisest tüdinenud.

Teadmine, kuidas eraldada terad sõkaldest ja posimine ning lauslollus teaduspõhisest, puudub. Ja olgem enda vastu ausad: Tallinnas on võrreldes paljude suurlinnadega ikka väga okei elada. Õhk on puhas ja parke jagub.

Lõpuks on lamellrehvid vaid jäämäe veepealse osa üks nurgakene. Põhiprobleem on autostumine: uus Reidi on esimestel päevadel olnud pigem ummikus kui sõidetav, “Pargi ja sõida” on väheste hobi, ühistranspordiliinid on inimeste meelest aeglased ja ei ühenda õigeid kohti jne.

Seni kuni keegi ei keela või maha ei sure, sõidame autoga nagu jaksame. Naelte klõbinal.

*Suburbia ehk eeslinn. Suburbian ehk linnalähivallas elav inimene, kes loodab nautida maa-ja linnaelu eeliseid, aga saab mõlemast selle kehvema poole

Kaanepilt: Uku Tampere

Jaga

AVALDA ARVAMUST!

Jäta kommentaar

eleven − 9 =

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

blog.aidol.asia youngteens.net a-coon.com