blog.aidol.asia youngteens.net a-coon.com
rarefilm.net

Reidi tee ei olegi imerohi ummikute vastu, aga see näitab kui suur jama linnas on

Reidi tee on olnud nädala liiklusele avatud, aga Pirita teel on endiselt ummikud ja suur osa autojuhte eelistab kesklinna sõita ikka mööda Narva maanteed. Teadlased ütlevad, et Reidi tee ei saagi olla imerohi ummikute vastu. Vastupidi, see näitab millises jamas me tegelikult oleme.

Sõitsime Reidi tee läbi kohe avamispäeva õhtul: kella kümne ajal oli liiklus tihe ja ka aeglane, sest iga mõnesaja meetri järel peatus autoderivi punase fooritule taha.

Tihe autoderivi üritas tabada kiirust, mis lubaks pidevalt stoppamiselt rohelisele lainele ümber lülituda, aga see tekitas segadust veelgi.

Lisaks on Reidi teel kiiruskaamera, mis mõõdab kiirust mõlemas suunas ning osa autojuhte ei suuda isegi 40 km/h liikudes ehmumata jätta, kaotavad gaasipedaali, ja tekitavad kaamera eel tigusammul liikuva tropi.

Pirita teel oli õhtusele ajale vaatamata kesklinnast Pirita suunal korralik ummik. Kah loogiline, sest osa autosid ootab busside taga, mis peatusest peatusesse aeglases tempos liiguvad.

Aga jalutajad, ratturid ja kehakultuurlased on väga õnnelikud, sest Reidi tee promenaad on maruilus, erinevate sportimise- ja jalapuhkamisvõimalustega. Puhastatud ja korrastatud Reidi teel avanevad lisaks merevaadetele ka sootuks uued rakursid paekivist ajaloolistele hoonetele ja sadamaalale.

Seega: kui jalgsi käid või rattaga sõidad, on uuest teest rohkesti rõõmu. Seda muidugi siis, kui ummikuid ei ole, mis möödakõndija kopse vaevavad.

Autojuhid aga istuvad tundidepikkustes loha liikuvates järtsudes edasi, kiruvad ja skrollivad sotsiaalmeediat – ja tulevikus aina kauem.

Reidi tee on ilmekas näide sellest, kui suures jamas me tegelikult oleme: Tallinn kasvab igas suunas jõudsalt ja lähiaastate pudelikaelad ei paista enam mitte ainult Tabasalu, Astangu, Assaku, Saue, Kiili ja Viimsi suunal vaid ka Kopli poolsaarel.

Vaata siit uuesti, kuidas Reidi tee avati

Foore alles testitakse

Linnavalitsus annab teada, et kuni 27. detsembrini on Reidi tee foorid testrežiimil: katsetatakse uut kohanduvat fooritarkvara ja seadmeid, mis võtavad arvesse liiklusvooge ning loendavad sõidukeid.

Jalakäijate foorid lülitati väljakutserežiimile: rohelist tuld saab tellida nupule vajutades. Autod peaksid enamuse ajast saama sõita rohelises laines.

3. detsembril monitooriti Reidi tee liiklusvooge ja selgus, et enamus autojuhte eelistab jätkuvalt kesklinna sõita mööda Narva maanteed. Uus tee võimaldaks läbi lasta oluliselt rohkem liiklust.

Abilinnapea Kalle Klandorfi sõnul kulub üks või kaks kuud selleks, et liiklusvood muutuksid, võttes arvesse uut liiklusruumi ning lisab, et hinnangute andmine teele on ennatlik.

“Alles seejärel saame teha lõpphäälestuse ning Reidi tee kohanduv foorisüsteem saab hakata koguma õigeid andmeid liiklusvoogude kohta,” ütles abilinnapea.

Alates 1. jaanuarist hakatakse Reidi tee kiirusi dünaamiliselt vastavalt liiklusoludele muutma. Harjumine võtab aega vähemalt aasta, alles siis saab hinnata, kui palju on liikluse läbilaskvus paranenud ja kasvanud.

Pirita tee ummikud jätkuvad

Pirita tee ummikud ei ole Reidi tee avamise järel sugugi leevenenud, ehkki argument, et Viimsist ja Piritalt tulles on edaspidi kesklinna poole kiirem sõit, kõlas korduvalt.

Abilinnapea Kalle Klandorf selgitas, et olukord on jätkuvalt ummikuline põhjusel, et autosid on 4-5 korda enam kui kaks sõidurada Piritalt neid läbi lasta suudavad:

„Ühel tavasõidukite sõidurajal saab sõita hea liiklussujuvusega ligi 900 sõidukit tunnis, seega kahel sõidurajal kokku ligi 1800 sõidukit. Sõita soovib aga hommikusel tipptunnil 4-5 korda rohkem sõidukeid. Peamine autode vool tuleb Viimsi suunalt ja nii moodustubki hommikusel tipptunnil Pirita teel pidev liiklusvoog,“ selgitas ta.

„Seepärast ongi fooride kasutamine Pirita tee liiklusvoo peatamiseks vajalik, sest ainult rohelise lainega kuni kesklinnani oleks Pirita tee aeglustunud liiklusvoog kesklinnas ning kõikidel ristuvatel tänavatel oleks võimatu sõita.“

Ühtlasi rõhutas abilinnapea, et kui kesklinnas on liiklus ristmikel korraldatud fooridega, siis tuleb sujuva liikluse tagamiseks ning ristmike nö kinnisõitmise vältimiseks pidevat liiklusvoogu jaotada.

„Pirita tee liiklusvoo jaotamine fooridega Russalka ristmikul on viimane koht enne linna suundumist ning samas on see ka esimene koht, kus ristuvad kaks suuremat liiklusvoogu – Pirita tee ja Narva maantee omad,“ selgitas Klandorf.

Ideaalis peaks sealt edasi liiklus kesklinna suunal hajuma: kahe sõiduraja liiklus jaguneb nelja raja vahel, 2 Reidi teele ja 2 Narva maanteele.

Reidi tee ei saagi Pirita ummikut nullida

Tallinna Tehnikaülikooli transpordiplaneerimise professor Dago Antov ütles ETV “Terevisioonis”, et Reidi tee ei saanudki Pirita ummikute probleemi lahendada, sest inimesi kolib sinna järjest juurde ja ka autostumine jätkub. Antovi sõnul tuleks inimestele pakkuda muid liikumisvõimalusi nagu ühistransport ja kergliiklusteed.

Pirita teel on linna suunas kaks sõidurada tavatranspordile ja üks sõidurada ühistranspordile. Avati ka bussiliin, mis ühendab Lasnamäed Kopliga.

4. detsembril teatas linnavalitsus, et kesklinna-Pirita suunalist ühissõidukite rada hakatakse ehitama järgmisel aastal, selleks ampsatakse maad kahte sõidusuunda lahutavast haljasribast. Bussirada tuleb paremale poole, seniseid sõiduridasid nihutatakse keskele, haljasalale.

Autost loobuda on raske

Kas uued rajad ja bussiliinid ning uhke promenaad linlasi autotoolist ära tõstavad? Inimene on oma harjumuste ori ning kui sul on võimalik osta vabadus ja iga kell mugav liikumapääsemine auto näol, siis sa seda ka teed.

Autoga harjunud inimesele hakata uuesti muid liikumisviise tutvustama on päris tänamatu töö. Rääkida, et all in all on bussisõit kesklinna kiirem – autosse saad küll suvalisel ajal sisse hüpata, aga siis passid ummikutes tunni ja aega läheb ikka rohkem – on nagu hane selga vesi. Omas autos passida on mugavam kui bussis, fakt.

Osa inimesi asendab oma praeguse auto e-autoga ja kasutab ühistranspordiradasid seni kuni lastakse. Noored on harjunud ühistranspordi ja jagamisteenustega, aga mingil hetkel istub neistki osa autorooli.

Autokasutajate hulk Tallinna linnas ületas 2018. aastal ühistranspordi kasutajate hulga, selgub värskest linlaste rahulolu-uuringust.

Peamiseks liikumisviisiks tööpäeval tööle, kooli või mõnda teise peamisse sihtkohta oli 2018. aastal auto, mille osatähtsus oli 46%. Ühistranspordiga liikus tööpäevadel sihtkohta 40%, jalgsi üle kümnendiku tallinlastest.

Võrreldes 2017. aastaga on autoga liikumine 2018. aastal Tallinnas oluliselt kasvanud ning ühistranspordiga ja jalgsi liiklemine vähenenud.

Tööpäevadel liigutakse 2018. aastal sarnaselt eelnevatele aastatele selgelt kõige enam oma kodust kesklinna ja kõige vähem Piritale. Sealt valgub liiklus keskklinna.

Järgmine kitsaskoht: Kopli

Linnavalitsusel tuleb end valmis panna lähiaastate järgmiseks õudusunenäoks, mis hakkab peale valguma Kopli poolsaarelt, kus kerkib kümnete kaupa uusarendusi.

Ülalmainitud rahulolu-uuringust nähtub, et Põhja-Tallinn on linlaste seas mainet kasvatanud. Ning koguni 60% linlastest unistab elamisest uues kodus.

Mis omakorda tähendab, et uusarendused Koplis ja Kalamajas lähevad kaubaks kiiresti ja ekspertide hinnangul on need hea investeering, sest ka majanduslanguse ajal kinnisvara väärtust ei kaota.

Hinnanguliselt kolib Põhja-Tallinna Kalamaja ja Kopli piirkonda lähiaastatel juurde tuhandeid elanikke. Statistika põhjal on igas leibkonnas vähemalt 1 auto, seega võib arvestada mitme tuhande auto lisandumisega.

Järgmisest pudelikaelast pääsemiseks tuleb kiiresti lahendada ühistranspordi sõlmküsimused, rajada võib-olla juurde ka kergliiklusteid ning luua muid võimalusi liikumiseks autota.

Liikluse läbilaskevõimet mõjutavad neli tegurit

Šveitsi Föderaalse Tehnikakõrgkooli teadlased analüüsisid 41 maailma linna tänavavõrku, liikluskorraldust ning ummikuandmeid. Nendest kogutud miljardite andmepunktide põhjal töötasid nad välja 4 lihtsat tegurit, millest sõltub ühe linna liikluse läbilaskevõime:

  1. Tänavavõrgu tihedus (km pinnaühiku kohta)
  2. Tänavavõrgu rööpelisus (alternatiivsete punktist A punkti B saamise võimalused)
  3. Valgusfooride hulk
  4. Ühissõidukiradade ja trammiteede tihedus

Ajakirjas Scientific Reports avaldatud artiklis tõdevad teadlased, et nimetatud nelja teguri varieeruvus seletab 90% ulatuses linnade liikluse läbilaskevõime erinevused.

Ehk on sellest uuringust abi ka meie linnaisadele, kes parasjagu mõtisklevad, kuidas murekohti lahendada? Või kas nii suurt, silmakargavat jama on üldse võimalik niisama lihtsalt lahendada?

Kaanepilt ja fotod: Ylle Tampere

KOMMENTEERI SIIN

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

blog.aidol.asia youngteens.net a-coon.com