Nutijoodikust bussijuhiga sõidule: kas sekkuda, või olla vait ja palvetada elu eest?6 minuti lugemine

Google+ Pinterest LinkedIn Tumblr +
Sotsiaalmeedias tekitas furoori video bussijuhist, kes sõidu ajal roolis rahulikult sõnumeid saadab. Video filmis ja postitas nutijoodikust juhi seljataga istunud Peeter Sepping. Kuna kommentaatorite seas oli neidki, kes Peetriga juhi häbimärgistamise üle kurjustasid, uurisin PPA-st, kuidas siis sellisel puhul käituma peaks?

.

Peeter Sepping on minu koolivend ning Facebookis oleme sõbrad juba aastaid. Nägin tema postitust Tallinn-Pärnu liinil kurseerivast bussist, mille juht nuhvlit näppides mitmekümne reisija elu ohtu seadis, ja tegutsesin mitte kui ajakirjanik vaid kui ehmunud kodanik – saatsin Peetri video edasi PPA-sse. Ehk “panin kah kitse” nagu mõni kommenteerija ütleks. Mis sest, et videot oli selleks hetkeks jagatud mitusada korda…

PPA küsis Peetrilt nõusoleku tunnistuse andmiseks, et juhtum menetlusse võtta. Põhimõtteliselt võiks siia ju punkti pannagi – juurdlust toimetavad asjatundjad.

PPA pressiesindaja Marie Aava sõnul aga võiks igaüks meist teada, kuidas sarnasel juhul käituda – värske aruande järgi hukkus 2018. aastal 10 inimest tõestatult selle tõttu, et juht tegeles sõitmise ajal kõrvaliste asjadega.

ÜSNA TAVALINE OLUKORD

Mul on olnud perioode, kus kasutan pidevalt ühistransporti ning kogemus näitab, et  väikeste liinibusside ehk marsade juhid räägivad sageli sõidu ajal telefoniga või saadavad sõnumeid. Kui märkus teha, siis tihti tuleb vastuseks pahane: “igav on päev otsa sama liini nühkida, mis see teid peaks segama kui ma räägin…”

Aastaid tagasi olen liinibussi juhi unest äratanud, oli õnnelik õnnetus, sest teise vahetuse juht sõitis kaasa ning võttis üle, jõudsime suuremate ekstsessideta Tartusse.

Äpitaksode juhid on tihtipeale sunnitud roolis kõrvaliste asjadega tegelema, sest jõuad sa siis kogu linna pähe õppida – kui uskuda Taxifyd, on nende egiidi all sõitvatest juhtidest suur osa hobijuhid, mis tähendab, et nad ei saagi täpselt teada, kus on Metsa või Kajaka tänav vaid peavad seda rakendusest otsima.

Ka linnatranspordis kohtab juhte, kes sõidu kõrvale muude asjadega tegelda jaksavad. Nagu Peeter Sepping oma videot postitades kirjutas:

“Tsiteerides klassikut: minu töövõime võimaldab mul mitut asja korraga teha. Mind ei häiri see, kui ma samal ajal kirjutan, kuulan, loen ja mõtlen välja mingit ettekannet, mida ma pidama pean, või küsimust, mida pean küsima saalis olevalt ministrilt või ettekandjalt. Inimeste töövõime ongi erinev, te peate sellega leppima.”

Ja olgem faktitäpsed: Peeter ei filminud kohe esimesel korral, kui juht end sõnumeerima unustas vaid taipas alles hiljem, et asi oleks mõistlik õpetliku materjalina salvestada.

Selleks ajaks oli ta mitu korda kontrollinud, et turvavöö on kinni ning jõudnud ka oma senise elu silmade eest läbi lasta, mõeldes, mida teha, kui juhtub…

MIS SA PANED KITSE!?

Huvitav on vaadata, kuidas Peeter Seppingu postitatud videole reageerib osa kommenteerijaid. Neid, kelle meelest selline tagaselja postitamine on “kitse panemine” on vähem kui kaasaelajaid, ent neid on. “Bussijuhi viimane tööpäev, tänu “toredale” postitajale,” arvab näiteks üks.

“Sellises situatsioonis piisab turvavöö kinnitamisest ja filmimisest. Bussifirmasse teatab ainult pealekaebaja,” lisab teine.

“Mu point ei ole selles, et kedagi karistada, võlla tõmmata- võib olla sai lahutatud papa oma tütrega suhelda, mingeid asju selgitada, ma ei ole kohtumõistja. Point on lihtne: bussis ka rihmad kinni,” selgitab Peeter ja ütleb, et ta ise paneb turvavöö alati kinni ja soovitab seda ka teistele.

“Ja nagu ise ei öelnud sellele tegelasele midagi? Lihtsalt jagad seda FB-s, eks ole,” küsib seepeale üks lugeja, kelle arvates Peeter pidanuks bussijuhi juurde minema ja temaga rääkima.

TURVAVÖÖ, AGA MITTE AINULT

Liiklusseaduse § 30. Turvavahendite kasutamine (1) Sõidukis, millel on turvavööd, peab sõitja olema sõidu ajal turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud.

Maakonnaliinidel on püstiseisjatel luba turvavööta sõita, vahendasid hiljuti ERR uudised. Proosalisel põhjusel, muuseas – kõigi sõitjate istuma surumine nõuaks hiigelsummasid, mida pole kuskilt võtta.

Ühissõidukites liiklemise turvalisuse eest vastutab suures osas sõidukijuht ning sõltumata sõidugraafikust peab ta alati valima teeoludele vastava kiiruse ning vältima riskide võtmist.

Riskide hulka kuuluvad nii arutu kihutamine ja ohtlikud möödasõidud maanteel kui ka kõrvaliste tegevuste harrastamine roolis.

Ka siis reisija sõidu ajal püsti tõuseb ja mööda bussi ringi käima hakkab, on see risk, millele bussijuht peab reageerima.

Ehk Peetri olukorras oleks ta heal juhul võinud üle bussi juhile hüüda, et see sõnumite saatmise lõpetaks, püsti tõustes oleks ta eksinud seaduse vastu võrdväärselt nutijoobes juhiga

BUSSIFIRMAL POLEGI MIDAGI VASTATA

Bussifirma Estonian Lines’i  esindaja Priit Kivi ei vasta küsimustele ei kirjalikult ega telefoni teel. Niipalju on olnud kuulda, et ta ootab nutijoodikust bussijuhilt selgitust toimunu kohta.

Tema kõnelema hakkamine ei muudaks suurt midagi. Bussid jätkavad sõitmist, tõenäoliselt on tööl ka videos nähtud bussijuht, sest uut pole kuskilt võtta – pealinna ühistranspordi ümberkorralduse näitel on ainus võimalus liine hõrendada.

Teed juhile noom-noom, ja loodad, et ta edaspidi nähtavalt vahele ei jää. Just nimelt, ei jää vahele. Küsitluste põhjal on valdav osa sõidukijuhtidest kasvõi korra roolis telefoni näppinud.

Trend pigem süveneb, sest sõidukid on järjest nutikamad ja tekitavad tunde, et roolis olles saabki muid asju teha.

Probleem on üleilmne ning osa autotootjaid on hakanud hoogsast autonoomse juhtimise juurutamisest end taandama – pole jumalat, kes ütleks, mida isejuhtivate sõidukite levik tegelikult kaasa toob. Autopiloodil buss viib hauda korraga mitukümmend inimest.

MIDA MINA TEHA SAAN?

Kuidas siis sellega ikkagi on? Kas Peeter pidanukski vaikselt oma toolis istuma ja elu eest palvetama, sest bussijuhtidest on puudus, aga inimesed tahavad siiski Pärnusse sõita?

Või tulnuks tal kartmatuna karata toolist, tormata nutijoodikust juhi juurde, rebida sel nutitelefon käest ja mehel nägu täis sõimata? (Mina oleksin vist nii teinud ja filmimise üldse vahele jätnud…)

Põhja prefektuuri liiklusjärelevalve keskuse juht Hannes Kullamäe selgitab: “Tegemist on äärmiselt ohtliku tegevusega maanteel, kus kiirused on suured. Kahetsusväärne, et bussijuht ei taju, et lisaks enesele seab ta oma tegevusega ohtu ka kõik kaasliiklejad ja bussireisijad, kelle turvalise sihtpunkti jõudmise eest tema juhina sel hetkel vastutama peaks.”

“On kiiduväärt, et kaaskodanikud märkavad ohtlikku käitumist, mõistavad selle hukka ja võtavad vaevaks selle ka jäädvustada, et politsei seda võimalusel tõendina kasutada saaks,” lisab ta.

Peeter Sepping oli nõus salvestatud materjali politseile edastamisega ning valmis andma tunnistusi. Hannes Kullamäe sõnul asutaksegi nüüd asjaolusid selgitama, püütakse kindlaks teha rikkumise aeg ja koht ning kogutud info pinnalt otsustada (väärteo)menetluse alustamine.

Peeter Sepping käitus antud juhtumi puhul eeskujulikult. Võib-olla võinuks ta lisaks video salvestamisele oma kohalt – ta istus nutijoobes juhile küllalt lähedal – ka kuuldavalt viisaka märkuse teha.

Kui bussijuht märkusele ei oleks reageerinud, saanuks juba ka politseisse teatada. Ehkki sellises olukorras on korrakaitsjatel raske kohe sekkuda, aga märk oleks maha jäänud.

On iga kodaniku kohus ennast ja teisi ohtu seadmata rikkumistele reageerida ja kui siis rikkumist ei lõpetata, tuleb teatada ka politseisse. Politsei kutsutagu appi juhul, kui inimesed omavahel asju aetud ei saa.

Pilt on illustratiivne ja pärineb Estonian Lines’i kodulehelt. Video: Peeter Sepping

Jaga

AVALDA ARVAMUST!