Nokk kinni, saba lahti: autost loobumine kasvatab lennureiside populaarsust3 minuti lugemine

Google+ Pinterest LinkedIn Tumblr +
Islandi ülikooli transpordi- ja keskkonnainsenerid on põhjalikumalt uurinud nn rohelise transpordi kaasmõjusid. Üllatuslikult selgub, et inimesed, kes loobuvad isiklikust autost ühistranspordi või jalgratta kasuks kulutavad säästetud raha mujale, näiteks lennureisidele. Lendamine on aga üks keskkonnavaenulikumaid liikumisviise üldse.

Linnastumise üks negatiivsemaid kaasnähte on saastatud. Selle suurimaks tekitajaks peetakse autoliiklust. Seega tundub kõige lihtsama lahendusena autostumise vähendamine – inimesi surutakse ühistransporti, ja soodustatakse jalgrattaliiklust.

Euroopa Liit on kehtestanud sisepõlemismootoritele karmid reeglid ning üksteise järel teatavad autotootjad diiselmootorite tootmisest mahavõtmisest. Diisli asemele astuvad hübriidajamid ja elekter.

Islandi ülikooli tsiviil-ja keskkonnainseneeria teaduskonnas ollakse aga seda meelt, et autost loobumisega õhku märkimisväärselt puhtamaks ei saa. Selleks, et rohestrateegia toimiks, tuleks vaadata tervikpilti ja panna inimesed omavahel koostööd tegema ning vähem reisima.

LENDAMINE ON SAATANAST

Islandi ülikooli teadurid on aga kindlaks teinud, et juhul kui inimene loobub isikliku auto kasutamisest ning eelistab “rohelisemaid” liikumisviise, kasutab ta allesjäänud raha muudele hüvedele, tarbides rohkem teenuseid, reisides rohkem ja lennates sagedamini.

Just nimelt lennureisidele allesjäänud ressursi kulutamine teeb teadlased murelikuks – lennukid, olgu nad nii rohelised kui tahes, on vinged saastajad. Hinnanguliselt isegi kuni kümnendik kogu planeedi CO2st kantakse kohale lennuki kütusetankides.

Uuringust nähtub, et isiklikust autost loobumine aitab isiklikust eelarvest säästa keskmiselt 22%. Säästetud summa arvelt kasvab teenustele kulutamine 32%, asju ostetakse 60% rohkem ning puhkusele lennatakse koguni 102% rohkem. Ehk siis – lennureiside hulk enam kui kahekordistub!

KUST TULEB CO2 TEGELIKULT?

Islandi ülikooli uuringust selgub ka, et linnad ei võta heitmekoguseid kokku lugedes arvesse sugugi kõiki CO2 tekitajaid, ka kaudseid. Milline on t e g e l i k süsinikdioksiidi pääst? Tavaliselt on kokku arvestatud vaid otsene CO2, mida paiskavad taevasse näiteks tehased ja õhku autod.

Nii elame rõõmsalt oma rohelises mullis, rääkides keskkonnasäästust, tegelikult aga paiskab keegi kuskil kaugel meile tooteid ja teenuseid valmistades õhku määratu hulga heitmeid. Need lihtsalt ei ole meie silma all. Ja see sobib, sest linn on ju pealtnäha puhas.

Võtame näiteks Islandi – pealtnäha on nad ökoriik mis ökoriik, oma termaaljaamade ja rohelise mõtteviisiga. Tegelikult aga on väikeriik üks suurimaid saastajaid maailma mastaabis kui võtta arvesse CO2 tegelik kogus ühe elaniku kohta. Islandil elab täna ligi 340 000 inimest.

LAHENDUSED PEITUVAD JAGAMISMAJANDUSES

Kohalikud teenused, kohalik elamusturism, jagamismajandus pesumajast autokasutuseni ning tulevikus ka värkvõrku ühendatud isejuhtivad kergsõidukid võiks olla see lahendus, mis linnades keskkonnasäästlikumale eluviisile päriselt kaasa aitab.

Ressursitõhusus saavutatakse sel juhul mitte individuaalsete lahendustega – panen auto garaaži ja sõidan jalgrattaga – vaid kasutamissageduse kasvuga. Kui on auto, siis on see kogu aeg töös ega seisa 22 tundi päevast parklas.

Lennureiside hulka tuleks paraku aga piirata: juba täna saab koosolekuid ja konverentse pidada netiüleselt ning reisida saab oluliselt mõtestatumalt, oma käike pikalt ette planeerides. Islandi teadusuuring väidab, et ei turism ega matkamine aita kuidagi kaasa ökoelu edendamisele.

POSITIIVSEID SÕNUMEID TULEVIKUST

Arnulf Grübler Austrias Laxenburgis asuvast Rahvusvahelisest Rakendussüsteemide Analüüsi Instituudist ja ta kolleegid, kes töötasid välja asjakohase tulevikustsenaariumi, usuvad, et kliimamuutust saab vähendada ka suuri ohverdusi tegemata.

Ajakirjas Climate and Atmospheric Science ilmunud artiklist aga nähtub, et autosõit säästab hoopiski mingil määral kopse kuna metallkastis ei pääse inimesi kollitama nähtamatu saaste.

Sarnaseid positiivse alatooniga uuringuid ja artikleid avaldatakse üle maailma pidevalt. Inimene on loomult laisk – selleks et mitte istuda jalgratta sadulasse või jagada naabriga autot, hakkab ta hoopiski otsima vabandusi. Tegelikult aga on jalgrattasõidul mitmeid eeliseid autosõidu ees ja need on otseselt seotud meie tervelt elatud aastate kogusega.

Allikas: Islandi ülikool, Novaator

Jaga

AVALDA ARVAMUST!