Eesti riigiteedest on ligi kolmandik ehk 4868,5 kilomeetrit kruusa – ja pinnasteid. Võrreldes asfaldiga on kruusateed haavatavamad, aastaringselt mõjutavad teeolusid tuul ja vihm, sügisest kevadeni temperatuurimuutused ja sulavesi. Autojuhilt nõuab neil teil sõitmine tähelepanelikkust ja ettevaatlikkust.

Autofännile on kurvilised kruusateed tõeline paradiis: oskaja autojuht naudib võbisevast teekattest iga meetrit ja pigem mahitab kerget libisemist, et kurvis auto otsustavalt taas pinnasest haarama sundida. Pole vaja suuri kiirusi, et sõitmine oleks lõbus; kuivaga tõuseb tolm üles juba paarikümne kilomeetrise tunnikiiruse juures, ja väiksem padu paneb mudaojad voolama. Mõnus!

Vähem kogenud autojuhi jaoks võib esimest korda asfaldilt “alla astumine” paras ehmatus – mitte miski pole enam kindel. Kuna kruusateed on enamasti kurvilised, lähevad kergesti „treppi“ ning auklikuks, siis peaks eelkõige hoidma kiiruse kontrolli all.

Maanteeameti hooldeosakonna juhataja Rainer Kuldmaa annab kaks hindamatut vihjet nn. maateel sõitmiseks: “Ehk ei peaks alati püüdma sõita lubatud kiirusega? Tee tolmamise korral peaks hoidma piisavat pikivahet, et mitte põhjustada õnnetust.” Oskus, oma võimeid mitte ülehinnata, on õpitav. Ettevaatlikkus on väga abiks.

Rainer Kuldmaaga Eesti kruusateede olukorrast allpool veidi pikemalt räägimegi. Ligi 5 000 kilomeetrit tolmu, kivikesi, rusuvooge, auke, treppe ja hullema ilmaga teekatkestusigi on Eestis paratamatus, millega tuleb kohaneda.

Kui palju ja milliseid nn. tolmuteid Eestis 2017. aasta seisuga täpsemalt on ning kus need paiknevad?

Riigiteede koosseisus on kruusa- ja pinnasteid 4868,5 km, mis moodustab 29,3% kogu riigiteede võrgust, mis on 16 594 km. Kohalikel maanteedel on olukord erinev, nendel on kruusateid 16221,6 km, mis on 89,5% kohalike maanteede võrgust, mis on 18132,1 km.

Riigile kuuluvaid kruusateid on kõige rohkem Valga, Põlva ja Võru maakonnas, vastavalt 51,5%, 48,3% ja 46,3% maakonna maanteedest. Kõige vähem aga Lääne-Viru (0,6%), Harju (3,0%) ja Ida-Viru (19,6%) maakondades.

Kruusateede olkorda mõjutavad aastaringselt ilmaoludest vihm ja tormituuled. Talvel on probleem nulli lähedal üles-alla pendeldav õhutemperatuur, kevadel lumesulamine, suvel pikka aega kestev kuivaperiood, mil teede hööveldamine ei anna tulemusi. Kohalikke elanikke ja liiklejaid häirib kruusateedelt tõusev tolm.

Kruusateede lagunemine on ettearvamatu, kas on ette tulnud ka eriti ekstreemseid aastaid või on tavapärane, et kõik kogu aeg laguneb? Mõni nädal tagasi tegi vihm Põlvamaa teedel päris suurt laastamistööd.

Õigem on rääkida probleemsetest perioodidest, mitte aastatest kruusateede seisukorras. Üks keerulisemaid perioode on, kui tee seisukorda hakkab mõjutama kas lumesulamis- või suurel hulgal sadanud vihmavesi.

Veel on teatavasti suur jõud, mis võib liikuma hakates ära uhtuda teepeenraid, muldkeha nõlvu, erinevaid kindlustusi, võib ära viia truupe ja lõiguti terveid muldkehi nagu viimased sündmused Põlvamaal näitasid.

Samuti võib teede muldkehadesse imbunud vesi tekitada üleniiskunud olukorra, millega võib kaduda tee kandevõime. Probleemid esinevad eelkõige kapitaalselt väljaehitamata kruusateedel, millel puuduvad vajaliku kõrgusega muldkehad ja kraavid. Vastavalt remondikavale teeme kruusateede remonti vähemalt 300 km aastas.

Säilitusremondi raames remonditi 2016. aastal 379 km kruusateid maksumusega 9,7 miljonit eurot, mille eest veeti teele uut purustatud kruusast kulumiskihti, asendati külmakerke kohtades aluspinnast, parandati vete ärajuhtimissüsteeme, uuendati kulunud liiklusmärke.

Kas saame välja öelda rahanumbri, mis kulub iga-aastaselt kruusateede hooldamisele?

Hoolde koosseisus kasutatakse kruusateedele aastas umbes 4,3 miljonit eurot, mille eest tehakse põhilisi korrashoiutöid nagu hööveldamine, tolmutõrje, niitmine ja väiksemate kahjustuste likvideerimine.

Mida näeb ette tulevikuplaan? Kas tasapisi pannakse kõik kruusateed asfaldi alla? Miks see vajalik on? Üksiti kaob meie teedevõrgustikust siis natuke omapära, ilmselt lisandub turvalisust, aga võimalik et ka kiirused tõusevad.

Kõiki kruusateid kindlasti asfaldiga üle ei kaeta, sest see ei ole majanduslikult otstarbekas ega Eesti riigi rahakotile jõukohane.

Kehtiva teehoiukava eesmärgiks on ehitada aastaks 2030 suurema kasutusega kruusateedele (liiklussagedusega üle 50 auto ööpäevas) tolmuvabad katted, arvestades elanikkonna paiknemist, tee kasutamise intensiivsust ja rahalisi vahendeid.

Pikka aega kestnud sajud viivad kruusateed raskesse seisukorda. 2017. aasta sügis on selles osas pea ekstreemne. Teehooldus töötab täie rauaga ning üks võimalus on kiirusi piirata, et teid natukenegi säästa.

Kahjuks ei soosi ilm kruusateede olukorra paranemist ning seetõttu oleme kriitilisemates kohtades asunud koormust piirama. Pikaajaline sajuperiood muudab teed raskelt läbitavaks ning teehooldajad ei saa asuda enne olukorda parandama kui on olnud kuivem periood ja tee tahenenud.

Märja materjali liigutamine ühest tee äärest teise ei anna oodatud tulemust või muudab olukorda isegi kehvemaks. Kui tekitada märjast kruusast porivallid, siis need on autojuhi jaoks ohtlikumadki kui mõnda aega sõita kõval pinnasel aukude vahel.

! Autojuhil on kruusateedel loomulikult vajalik ettevaatlikkus, sest kruusal läheb auto lihtsamini libisema, vihmaga on mudavood jne.

Inimlikult tuleb tolmaval teel arvestada kohalike elanikega ning teiste teel liiklejatega. Kruusateed võimaldavad sõita kiirusega isegi kuni 90 km/h, aga inimasustuse lähedal võiks seda luba mitte arvesse võtta. Ekstreemsetes oludes sõites paneme veelkord kõigile südamele: võtke kiirus maha, järgige märke – need on seal selleks, et elusid säästa.

Allikas: Maanteeamet. Kaanepilt: Ylle Rajasaar

Jaga

AVALDA ARVAMUST!