blog.aidol.asia youngteens.net a-coon.com
rarefilm.net

Jää hakkab sulama (piltlikult): 8 elektribussi ostu toetusmeede tuleb (vist)

Majandus- ja taristuminister Taavi Aas allkirjastas eelnõu, millega Eesti riik plaanib toetada vähemalt 8 elektribussi ostmist ja laadimistaristu ehitamist. 4 miljoni euro toetusraha sisse tuleb ära mahutada ka tarbimis- ja laadimisandmete kogumise süsteemi loomine. 

Otse öeldes on Eesti oma ambitsioonika CO₂ plaani täitmisega jännis: viimased andmed näitavad, et kodanikud ei huvitu suuremat ühistranspordist vaid eelistavad liigelda oma isikliku autoga.

Elektriautod ei ole Eestis senini veel tohutult populaarsust saavutanud, kuigi eeldused loodi juba aastaid tagasi üleriigilise laadimistaristuga ning rammusate ostutoetustega – enamusele jäid autod kättesaamatuks hinnalt ja kõhklusi tekitas ka nn tavaautodega võrrelduna väiksem sõiduraadius ja laadimisele kuluv aeg. 

Praeguseks on elektriautod jõudnud rahva teadvusse ja neisse suhtutakse kui uude normaalsusse, kuid paraku on Eesti Euroopa “tagumine nurk”, mis tähendab, et meile antakse paljusid mudeleid näpuotsaga. Kui üldse. 

Kuidas ka ei vaataks, elektriautode, pistikuhübriidide, surugaasisõidukite, kõigi muude ökolahendustega Eesti kliimapoliitika suurt plaani ei täida. Nüüd tehakse panused elektrilisele ühistranspordile: rongidest on räägitud, busside tulekut on (vähemalt Tallinnas) kuulutatud. 

Nüüd siis esimene eelnõu, millega antakse 4 mln eurot, et osta (vähemalt) 8 madalapõhjalist elektribussi CO₂ plaani täitmiseks. Tõenäoliselt hakkavad bussid sõitma pealinnas. 

Majandus- ja taristuministri positiivne plaan

Jänn on jänn ja ruttu tuleb midagi ette võtta. Majandus- ja taristuminister ütleb pressiteate vahendusel, et CO₂ vähendamise ambitsioon on Eestil üks kõrgemaid ning nüüd on aeg heidete vähendamiseks kohalike võimalusi veelgi edukamalt ära kasutada: „Meie teedel ja tänavatel juba sõidab mitusada kohalikku biometaani kasutavat gaasibussi, suured investeeringud on tulemas raudtee üleviimiseks elektrile ja vesiniku pilootprojektid seisavad ees,“ loetles Aas.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi poolt turuosalistele kooskõlastamiseks saadetud eelnõuga saab üks pilootprojektis osaleja küsida toetust vähemalt 8 madala põrandaga bussi ja kaasneva taristu soetamiseks, et teenindada avalikke liine.

Toetatakse nii busside ostmist kui ka vajaliku taristu rajamist. Muuhulgas tuleb rajada vähemalt kaks tava- ning kaks kiirlaadijat.

Piloteeritakse ka elektribusside akude kasutamist elektrivõrgu stabiliseerimiseks (see on põnev ja Euroopas ka levinud praktika). Pilootprojektist saadud andmete abil saab tulevikus teha paremaid otsuseid.

e-bussid peavad reisijaid vedama vähemalt 5 aastat ning nende keskmine läbisõit peab olema aastas vähemalt 40 000 kilomeetrit.

Bussides kasutatakse taastuvelektrit. Toetust saab plaanide kohaselt hakata küsima Keskkonnainvesteeringute Keskuselt alates 2021. aasta esimesest poolest.

Mismoodi plaan teostub?

Kaheksa bussi on piisake meres. Kui lugeda määruse eelnõu, siis selgub, et “taristu” sisaldab kahte kiirlaadijat, kahte tavalaadijat. Soovitavalt on need kasutamiseks mitte ainult konkreetsetele bussidele vaid kõigile teistele, kes on valmis KIK toetuseta bussidesse panustama. 

KIK on tänavu sügisel avamas teist ostutoetuse vooru elektriautode soetamiseks. Kokku peaks kogu raha eest saama üle paarisaja elektriauto. 

Riigipoolne pingutus on igati positiivne, aga meie ambitsioonikat kliimaprogrammi (mis võrreldes Hollandi, UK, Saksamaa, Prantsusmaa, Norra ja isegi Soomega polegi teab-mis-ambitsioonikas) see ei päästa, oleme ajast maas ning tervikpilt, mis peaks sisaldama mh metsade säästvat majandamist ja energiatootmise koguportfelli ümbermõtestamist, on puudu. 

Roheline sertifikaat elektrile ei tee seda veel roheliseks. Ühisturu tingimustes loodab Eesti naaberriikidele, kelle elekter tuleb tuulest, veest ja päikesesest. Ning ajab jätkuvalt ahju põlevkivi. 

Niisiis: mõnituhat elektriautot, mõnikümmend elektribussi, tulevikus ka natuke elektrironge – ja kõik!? Üleminek vesinikukütustele on kauge tulevikumuusika, aga unistada ju võib. 

Tegelik innovatsioon tuleb eraettevõtjatelt, näiteks Alexelalt, mis usinalt oma tanklatesse kiirlaadijaid püstitab – võrdluseks Enefit Volti ümber käiv tants ja trall, mis on lihtsalt piinlik. Eleport, Level2, Elektritakso, Elmo Rent ja teised veavad tegelikult eest meie harjumist uue, elektrilise eluga.

Uusarenduste e-autode laadijate valmiduse loomine, olemasolevate kortermajade laadijatega varustamine, ka pistikuhübriidide soosimine linnaliikluses aitaksid kiirendada uue aja trendide levikut.

Mitu meie ministrit või riigikogulast aga sõidavad elektriautoga või kasutavad igapäevaselt ühistransporti? Jää hakkab (piltlikult) sulama, tulevad ägedad toetusmeetmed ja muu, aga teisalt ei tee keegi eriti midagi, et kiires tempos “nabadel” sulavat jääd mingilgi moel tagasi hoida. 

Kaanepilt: Ylle Tampere

KOMMENTEERI SIIN

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

blog.aidol.asia youngteens.net a-coon.com