blog.aidol.asia youngteens.net a-coon.com

Lähiaastatel Eesti majanduskasv aeglustub ja laenud muutuvad kallimaks4 minuti lugemine

Google+ Pinterest LinkedIn Tumblr +
Majandusanalüütik Mihkel Nestor ja SEB Marketsi osakonnajuhataja Kristofer Vähi arutlesid, mis juhtub lähiajal finantsturgudel ja maailma majanduses. Eesti majanduskasv lähiaastatel aeglustub ning meil tuleks säilitada mõistus investeeringuid tehes.

Keegi ei oska täna täpselt öelda, millal majanduskriis tuleb, aga on üsna loogiline, et kümnendi jagu kasvu on erakordne ning mingi korrigeerimine on vajalik. See on omamoodi suletud ring – kõik ootavad midagi, meedia võimendab negatiivseid ootusi, tarbimine langeb, majandus langeb.

Eesti on majanduskeskkonna muutuste tuules paraku kaasreisija rollis, ütleb Mihkel Nestor. Meie tööjõud on peaaegu täielikult ammendunud ning ehitusbuum pidurdunud. Sisetarbimine on jätkuvalt kõrgel tasemel ent ka näiteks autoturul on tunda väikest jahenemist. Kas majanduslangus tuleb homme või järgmisel aastal?

MIHKEL NESTOR: „Maailmamajanduse tuleviku ennustamine on muutunud tavapärasest raskemaks. Ühelt poolt viitavad indikaatorid nagu USA 10- ja 2-aastaste võlakirjade vahe või aktsiaturgude käitumine lähenevale majanduslangusele.

Teisalt on arenenud riikides tööpuudus madalaimal tasemel alates 1980. aastatest ja kindlustunde näitajad on tugevad.

Eestil on majanduskeskkonna muutuste juures kahjuks või õnneks kaasreisija roll ehk meie tulevik on tihedalt seotud kaubanduspartnerite käekäiguga.

Soome ja Rootsi majanduskasv on küll aeglustunud, kuid peaks jääma euroala riikide keskmisest pisut kõrgemaks.

Majanduskasv on lähiaastail Eestis siiski aeglustumas. Viimaste aastate kiiret tõusu on soosinud aina kõrgem tööhõive ja suured ehitusmahud.

Mullusest majanduskasvust andis ehitus koos kaasnevate sektoritega ligi poole. Tänaseks on vaba tööjõud aga täielikult ammendunud ja ehitusmahud kahanevad.

Lühiajalistest muutustest majanduskeskkonnas on olulisem pikk vaade – mis kannab Eesti majandust lähema 10 aasta vältel?

Olukorras, kus keskmine palk ületab 1300 eurot ja suureneb aastas 7% jagu, ei ole tööjõumahukas ja vähetasustatud tootmine enam jätkusuutlik äriplaan.

Siseturu kasvuvõimalusi piirab järsk muutus demograafias, kus majanduslikult kõige aktiivsemate inimeste arv väheneb kümnekonna aastaga viiendiku võrra. Millised ärivaldkonnad aitavad need lüngad katta?“

Kristofer Vähi on kindel, et silmapiiril paistab intressirisk. Tavainimene tunneb seda omal nahal kõrgemate laenumarginaalidena. Ka autot liisides tuleb arvestada kõrgemate intressidega.

KRISTOFER VÄHI: „Väärtpaberituru suurtele liikumistele tasub tähelepanu pöörata, sest turuosaliste kollektiivne teadmine, mis peegeldub hindades, käib sageli reaalmajandusest ees.

Ehkki praegu toimuv aktsiaturgude järsk langus ja visa taastumine on muster, mis on ajalooliselt eelnenud viimase saja aasta suurimatele majanduskriisidele, siis seesuguste seaduspärade prognoosivõime on ka parimal juhul napilt etem kui liisuheitmine.

Keskpankade kõrgemad intressid ja rahapakkumise vähendamine ühes suurenenud poliitiliste riskidega ja viimasel ajal nõrgenevate majandusindikaatoritega on muutnud investorid riskikartlikumaks.

See omakorda on hakanud kergitama Euroopa pankade ja ettevõtete võlakirjaintresse, mis tavainimese jaoks peegeldub kõrgemates laenumarginaalides. Teisalt baasintressiootused on jäänud madalaks.

Kuigi täna võib olla raske näha, mis peaks panema keskpanku intresse kiiresti tõstma, siis mineviku põhjal võib öelda, et liikumised intressiturgudel on praktiliselt alati olnud oodatust palju kiiremad.

Kui baasintressid peaksid langema, siis sellest laenuvõtjal palju kasu ei ole, sest Euribor on niikuinii võrdne nulliga. Samas on palju kaotada, kui turud peaksid teises suunas liikuma.

Seega tegu on väga ebasümmeetrilise riskiga, mille maandamist ja fikseerimist tasub kaaluda, sõltumata sellest mida me arvame teadvat tuleviku kohta.

Peamistel valuutaturgudel selgeid trende ei ole. Kui näeme edaspidi nõrgemaid majandusnäitajaid, siis ilmselt jätkub dollari kui globaalse reservvaluuta mõningane tugevnemine euro suhtes.

Samas kui praegune ajutine ebakindlus ja tugev majandusolukord püsib, siis on euroalas intresside tõusuks rohkem ruumi ja sellisel juhul näeme aasta lõpuks euro tugevnemist dollari suhtes.

Ehkki Brexiti suhtes on ebakindlus endiselt väga kõrge, siis naela ei paista enam ükski halb uudis kõigutavat. Seetõttu näeme pigem mõningast olukorra selginemist, mis peaks naela toetama.

Ehkki baasstsenaarium näib alati olevat, et asjad jäävad homme samasuguseks kui täna, siis peame leppima sellega, et tegelikult me tulevikku ette ei näe ja nii negatiivsed kui ka positiivsed arengud toimuvad oodatust sagedamini ja suuremalt.

Seega oma valikutes, nii turgudel kui ka äris, peaksime vähem lähtuma klaaskuulidest ja tegema otsuseid, millega saame elada nii kriisis kui ka buumis.“

Allikas: SEB

Jaga

AVALDA ARVAMUST!

blog.aidol.asia youngteens.net a-coon.com