Autotootjad valmis panna: väristav pedaal, pasun ja alkolukk olgu olla!4 minuti lugemine

Google+ Pinterest LinkedIn Tumblr +
Autotootjad, valmis panna uuteks pingutusteks! Euroopa Komisjon kiitis heaks uued turvameetmed, millele alates 2022. aastast peavad vastama kõik müügile tulevad autod. Väristav gaasipedaal, alkolukk ja turvaklaas on vaid mõned nõutud uuendustest.

Euroopa Liidu institutsioonid on jõudnud esialgse kokkuleppeni, mis sätestab uued turvanõuded sõidukitele. Alates 2022. aastast on uued turvavahendid kohustuslikud kõigile liiklusvahenditele, mis Euroopa teedel liiguvad. Euroopa Liit on seadnud eesmärgiks jõuda aastaks 2050 tulemuseni, kus liikluses hukkub null inimest.

Statistika näitab, et 90% kõikidest liiklusõnnetustest juhtub inimese süül, peamiselt on põhjuseks kiiruse ületamine, kõrvalised tegevused roolis, ebaadekvaatsed juhtimisotsused, hooletus, oskamatus.

Euroopa Liit loodab edaspidi vältida raskeid liiklusõnnetusi uue tehnoloogia abiga ning on jõudnud otsusele, et autotootjatele tuleb kehtestada karmid ohutusnõuded.

Uued ettekirjutused toovad kaasa rea kohustuslikke turvaabisid, mis tuleb autotootjatel aastaks 2022 lisada kõikidele uutele sõidukitele, mida Euroopa Liidus müüakse, olgu tegu siis sõiduautode, veokite, busside või mõne muu transpordivahendiga.

Juhul kui autoroolis istub inimjuht, tuleb autotootjal teha kõik endast sõltuv, et juht ei saaks ebaadekvaatselt käituda, näiteks kihutada või end purju juua ja siis sõitma minna.

ISTU PAIGAL, ÄRA LIIGUTA!

Aastal 2022 tulevad teedele sõiduautod, millel on liikluskorraldusvahenditele reageeriv kohanduv kiirushoidik ja mis ohu korral suudavad ise pidurdada.

Kiiruse ületamise korral väristavad autod tulevikus tuntavalt gaasipedaali ning neil on pardal alkolukk, mis välistab auto käivitamise purjuspäi või jääknähtudega. Kohustuslikuks muutub juhi väsimuse tuvastamine ning kõrvaliste tegevuste kindlakstegemine roolis.

Lisaks peavad sõiduki pardal olema liiklusõnnetuse salvestavad kaamerad ja tagurduskaamera, mis suudab jälgida ka külgedelt tulevat liiklust, vähemalt kolmepunkti turvavööd, aga veel parem kui “traksid”, rajahoidja ja liiklusmärkide lugeja, rehvirõhuandur ning elastne turvaklaas, mis kokkupõrkel säästab liikluses nõrgemaid – jalakäijaid, rattureid jt.

Veokitel saab olema kohustuslik jalakäijate ja jalgratturite tuvastamise süsteem, mis “näeb” nii ette kui kõrvale ja pidurdab kiiruse maha. Veokite pimenurgaprobleem tuleb lahendada ja juhile halvasti märgatav ala viia miinimumini.

TUHANDED PÄÄSTETUD ELUD

Igal aastal hukkub Euroopa teedel ainuüksi väsimuse tõttu 4000 inimest. Uued turvaabid peaksid aitama ära hoida aastaks 2038 rohkem kui 25 000 liiklussurma ning 140 000 rasket tervisekahjustust. Aastaks 2050 peaks olema teedel saabunud olukord, kus ükski inimene enam liiklusõnnetuses surma ei saa.

Euroopa Komisjoni liige Elżbieta Bieńkowska usub, et sellel kokkuleppel saab olema samasugune mõju nagu omal ajal kolmepunkti turvavöö kasutuselevõtul. “Paljud neist turvaabidest on juba luksusautodel olemas, aga selle otsusega sillutame me teed robotautode tulekule,” on ta elevil.

Euroopa Parlamendi, Nõukogu ja Komisjoni kolmepoolsete läbirääkimiste tulemusel kokku lepitud uued nõuded peavad Euroopa Parlament ja Nõukogu veel formaalselt heaks kiitma.

VÕTAME INIMESE ÜLDSE ROOLIST

Komisjoni liikmel Elżbieta Bieńkowskal on õigus, kui ta ütleb, et paljud neist turvaabidest on juba olemas ja ka autodel pardal. Ka on kohustuslik e-Call automaatne hädaabisüsteem, mis liikusavarii korral saadab teate häirekeskusse.

Kõik loetletud turvaabid on olemas ning “maha viksitud” ühelt või teiselt tootjalt (Volvolt näiteks), sealjuures suuremat selle üle arutlemata, kas neid ka tegelikult vaja on.

Kui inimene on loodud kihutama, siis kihutab ta vaatamata sellele, et gaasipedaal meeleheitlikult väriseb – olen seda lisaseadet kogenud, esimesel korral ehmatab natuke, edasi on juba poogen.

Hoopis lahedam on “näpistaja”, mis näiteks Cadillacil olemas ja mis rajalt kaldudes hakkab reaalselt tagapalet ühelt või teiselt poolt võdistama, et sa rooli õiges suunas keeraksid.

Pardakaamera nõue on teretulnud, ent selle kasutuselevõtt eeldab Euroopa Liidu õigusruumi korrastamist, sest andmekaitse seadusest tulenevalt on tegu halli alaga, mille tõttu mitmed riigid on kaamera kasutamise üldse keelanud.

Kõiki abisid on kokkuvõttes võimalik ka välja lülitada. Kes tahab purjuspäi rooli minna, läheb ikka. Kuniks ei ole keelatud vanemate autodega sõitmine, saab valida sõiduvahendi, kus ninatarku kitujaid pole.

NÕIAVITSA POLE OLEMAS

Ei usu ma, et on olemas nõiavits, millega saab kõik hoolimatud juhid ühekorraga korralikeks lüüa. Tootjad saavad järjekordse seadusega pihta ja kaotavad ühel päeval igasuguse motivatsiooni autosid ehitada.

Selle asemel, et teha uusi seadusi, mis meid järjest enam igasugu digiabide, robotite ja muu moodsa jamaga seovad, võiks inimestele meelde tuletada, et neil on põhivarustuses aju, mis on suurepärane abivahend õigete otsuste langetamisel.

Kuidas me üldse oleme jõudnud olukorrani, kus ühed võtavad teiste eest sõna ja muudavad nad seaduslikult mõtlemisvõimetuteks, vastutusvõimetuteks, sõiduvõimetuteks? Kust te võtate, et me KÕIK tahame robotite toel liigelda ja ühtlasi rasvuda?

Ja kas keegi on juba välja arvutanud, kui palju peavad autotootjad lähema kolme aastaga investeerima neisse nõutud turvavidinatesse?

Ei teagi… võib-olla peaks siiski hobuse võtma. Kisub jamaks ära.

Kaanepilt: Volvo. Allikas: Euroopa Komisjoni uudiskiri

Jaga

AVALDA ARVAMUST!