AMTEL: Eestis pole autotööstust, liikluses liiguvad risud, mis elektrist me räägime!2 minuti lugemine

Google+ Pinterest LinkedIn Tumblr +
Autode müügi- ja teenindusettevõtete Eesti liit (AMTEL) võtab värskes uudiskirjas seisukoha, et elektriautod on ju toredad küll, aga Eestis on enne vaja lahendada rida raskeid küsimusi. Näiteks, mida teha tuhandete ohtlike autodega liikluses? Kuidas mõistlikult uuendada autoparki?

Hiljaaegu nii meil kui mujal palju poleemikat tekitanud mõne Euroopa riigi kava keelustada alates 2040. aastast bensiini- ja diiselmootoritega autod on kindlasti võitluses puhtama õhu ja keskkonna nimel väga julge otsus.

Üleminekut ainult hübriid- ja elektriautode kasutamisele toetavad ka paljude autotootjate tulevikku vaatavad otsused ja ega ilma poliitikute ja tootjate koostööta sellised plaanid teoks ei saakski.

AMTELi kindel seisukoht on, et tulevikule mõeldes on diskussioon ainult hübriid- ja elektriautodele ülemineku osas igati tervitatav, kuigi Eesti ise autosid tootvate riikide hulka ei kuulu ja seega saavad meie automüüjad pakkuda tarbijatele ainult neid autosid, mida maailma autotööstus toodab.

Samas on ka selge, et kui Eestis teiste Euroopa Liidu riikide eeskujul elektri- ja/või hübriidautode soetamist ja/või tarbimist riiklikult (vähemalt esialgu) ei toetata, siis oleks lähiaastatel meil sarnaste keeldude seadustamine keeruline.

EESTI VANANENUD AUTOPARK

Aga teisalt vaatame Eestis seoses meie autopargiga näkku mitmetele palju põletavamatele probleemidele, kui seda on sisepõlemismootoritega autode keelustamine.

Meie autopark on keskmiselt vanuselt peaaegu kaks korda vanem, kui Euroopa Liidu keskmine, mis ühest küljest tähendab saastavamaid autosid, aga teisest küljest ka vähem turvalisemaid või lausa ohtlikke autosid.

Ebaturvalistest sõiduautodest rääkides peame ennekõike silmas meie autoparki vaevavat tõsist probleemi – avariijärgselt ebakvaliteetselt taastatud autosid liikluses. AMTELi hinnangul võib nende arv tänaval olla kümnetes tuhandetes – selle tulemuseni on jõutud autopargi koosseisu ja avariide statistika lihtsal ühendamisel.

Lisaks ka tagasiside autoremonditöökodadelt ja selliste probleemidega kokku puutunud tarbijatelt. Ühelt poolt on seda põhjustanud meie avariijärgse menetluse levinud praktika – avariis kannatanu auto saab üldjuhul küll korda, kuid samas auto andmetesse erinevates andmebaasides kaasa märkuse avariilise mineviku kohta.

Samas jäävad suur osa süüdlase poole autosid kindlustuste ja tehnilise ülevaatuse, aga ka korrektsete remondifirmade tähelepanust välja. Auto taastatakse vaid väliselt, see läheb müüki – tulemuseks on väga ohtlikke autode hulgaline lisandumine liiklusse.

Taoliste autode puhul on kujunenud reegliks, et ei taastata ega asendata turvasüsteeme, vaid vead peidetakse erinevatel viisidel. Lisaks koha peal avarii teinud autodele tuuakse raske avarii teinud autosid ka mujalt sisse ja taastatakse eelpool toodud “kosmeetilisel” viisil.

AMTEL: VÄIKE LISALIIGUTUS LAHENDAKS OSA MUREST

Probleem on tõsine ja teinud peavalu paljudele tarbijatele, kes on sattunud sellist autot ostma või suunatud avariijärgsesse taastusremonti ebapädevasse töökotta.

Lahenduseks oleks raskema avarii puhul mõlema osapoole auto tehnilise ülevaatuse kehtivuse peatamine ning selle ennistamine vaid korrektse taastusremondi järel. Kellelegi võib tulla veidi tööd juurde, kuid eesmärk – liiklusohtlike autode tänavale naasmise vältimine – oleks igati vaeva väärt.

Allikas: AMTEL. Pilt: Ylle Rajasaar

Jaga

AVALDA ARVAMUST!